on viimase viie aasta jooksul tegutsenud üldhariduskoolis õpetajana;
lähtub oma igapäevatöös nüüdisaegsest õpikäsitusest;
on viimase viie aasta jooksul osalenud metoodiliste materjalide või õppevara koostamises või õpetajate koolitamisel/aineõpetuse kogemuse jagamisel (aineliitude üritused, konverentsid vms).
ALUSTAV ÕPETAJA
on viimase viie aasta jooksul kuni kolm aastat töötanud üldhariduskoolis aineõpetajana;
omab teadmisi nüüdisaegsest õpikäsitusest ja mõningat praktilist kogemust selle rakendamisel.
AINEDIDAKTIKA ÕPPEJÕUD
omab põhjalikke teoreetilisi teadmisi aineõpetuse alustest ning õpilase ainealaste pädevuste arengust põhikoolis ja gümnaasiumis;
on viimase viie aasta jooksul tegutsenud õpetajakoolituses õppejõuna või juhendajana ning tegelenud ainedidaktikaalase teadus- ja arendustööga.
KAASAVA HARIDUSE KOGEMUSEGA ÕPETAJA
on viimase viie aasta jooksul tegutsenud üldhariduskoolis õpetajana;
tunneb tõhustatud ja erituge vajavate õpilaste kognitiivse arengu iseärasusi ning omab praktilist kogemust õppe diferentseerimisel ja eripedagoogiliste meetodite kasutamisel;
on õpetanud õpilasi nii põhikooli riikliku õppekava kui ka põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel.
LÕIMITUD AINE- JA KEELEÕPPE KOGEMUSEGA ÕPETAJA
on viimase viie aasta jooksul tegutsenud üldhariduskoolis aineõpetajana.
omab teadmisi emakeelest erinevas keeles ainet õppiva õpilase keelelise arengu eripäradest ning praktilist kogemust lõimitud aine- ja keeleõppe metoodika rakendamisel.
HARIDUSTEHNOLOOG
on viimase kolme aasta jooksul tegutsenud üldhariduskoolis haridustehnoloogina.
omab head ülevaadet vabavaralistest tehnoloogilistest lahendustest, mis toetavad õppetöö efektiivsust ja mitmekesisust.
on hästi kursis digipädevuse mudeliga ning omab praktilist kogemust erinevas vanuses õpilaste digipädevuse arengu sihipärasel toetamisel
on valmis toetama ja nõustama töörühma tehnoloogiliste keskkondade kasutamisel arendustöö protsessis.
Alates 8. märtsist 2023 saab kuulata ja kaasa elada Haridus- ja Teadusministeeriumi taskuhäälingule „Hariduse tulevik“, kus avavad oma suu ja südame haridusvaldkonna eksperdid. Kutsume kaasa mõtlema hariduse oleviku ja tuleviku teemadel. Käsitleme haridust ja õppimist kõige laiemas tähenduses: lasteaiast alates elukestva õppimiseni välja.
Ainerühmade ülesandeks on luua aineraamatud, milles kirjeldatakse õppeainest lähtudes:
üldpädevuste kujundamine (lühikirjeldus, kuidas saavutatakse konkreetse aine õpetusega)
lõiming läbivate teemadega (ainesisude koostamisel on arvestatud läbivate teemadega)
1. klass
Õppesisu
Õpitulemused
Soovitused õppetöö läbiviimiseks, lõiming teiste õppeainetega
Õppesisu esitatakse alateemade / teemaplokkide kaupa. Võimalusel lisatakse ka orienteeruv tundide arv
Õpitulemus, mida saab saavutada konkreetse õppesisu läbimisel. (st ei ole lihtsalt üldine loetelu õpitulemustest, vaid iga õpitulemus on kõrvuti konkreetse õppesisuga).
Metoodilised soovitused (nt viited lisamaterjalidele, õpetaja juhenditele). Õppekeskkonna erisused (nt vahendid + digivahendid/-keskkonnad). Lõimingu põhimõtted ja näited.
Mõisted (mida peab teadma õppimise tulemusena)
Ei pea tingimata peast teadma, vaid nt suutma selgitada vastavalt oma suutlikkusele, nt abivahendiga.
Praktiliste tööde loetelu
Sõltub õppeainest.
Järgmine alateema
Soovituslik õppevara
Aineraamatud võivad ainespetsiifikast tulenevalt mõnevõrra erineda.
Aineraamatutele koostatakse ühine üldosa, milles kirjeldatakse:
õppijate eripärad arenguperioodide kaupa;
kõnearendus(eelkõige tähelepanu mõistmisele, see võib sageli maskeeruda);
õpetaja kõne (nt tööjuhised);
kontsentrilisus;
õpetamise põhimõtted: lähiümbrus-kaugemale, … õpetaja osalus protsesside juhtimisel
hindamine – eesmärk on õpetada kasutama abi (soovituslikud arvestuslikud tööd, sh ülesannete tüübid);
individuaalsete eripärade arvestamine hindamisel;
õpi(arengu)keskkond (mida on vaja kindlasti arvestada).
Ainerühmade ülesandeks on luua tegevusvaldkondade raamatud, milles kirjeldatakse:
Tegevusvaldkondade raamatutele koostatakse ühine üldosa, milles kirjeldatakse:
hooldusõppe eesmärk;
hooldusõppe põhimõtted, nt:
üldõpetuse põhimõtete rakendamine, lõiming
kontsentrilisuse printsiibi ja spiraalõppekava rakendamine
liikumine õpilase lähiümbrusest kaugemale
õppimine läbi praktilise tegevuse
õpetaja osalus, sh abi osutamise tasandid
AAC vahendite kasutamine jms
õpetaja kõne ja/või AAC vahendite kasutamine, tööjuhised;
õppijate eripärad arengutasemete kaupa, mõiste “arengutase” kasutamise selgitused;
IÕK koostamine;
hindamine
õpilase arengutasemete hindamine IÕK koostamiseks
kokkuvõttev hindamine vastavalt IÕK-le
õpilase õpi(arengu)keskkonna kujundamine.
Euroopa keeleõppe raamdokumenti täiendav ja edasiarendav sõsarväljaanne on tõlgitud eesti keelde ja ootab kasutajate tagasisidet.
Euroopa keeleõppe raamdokument, mis avaldati inglise ja prantsuse keeles 2001. a ja eesti keeles 2007. a, on võõrkeeleõppe valdkonna olulisemaid rahvusvahelisi tööriistu. 2020. a valminud raamdokumendi sõsarväljaanne sisaldab arvukaid uuendusi ja täiendusi. Nüüd on see tõlgitud ka eesti keelde. Soovitame raamdokumenti rakendades edaspidi lähtuda sõsarväljaandest, seda eriti tasemekirjeldusi kasutades. Algses raamdokumendis kirjeldatud keeleõppe üldised põhimõtted on endiselt kehtivad.
Ainekavad on koostatud õppeainete kaupa, kuid suund on valdkondlikule lähenemisele.
Ainekavad esitavad hariduse eesmärgi, ootused põhikooli lõpetajale, õpilaste kaasamise kohustuse, kohustuse kujundada võtme- ja ainepädevused.
Võtmepädevused on lahti kirjutatud õppeainest lähtuvalt: oskused, suhtumine, õpperessursid.
Läbivate teemade (sisuridade) käsitlus on lahti kirjutatud kõikide teemade kaupa.
Õppeainete taotletavad õpitulemused on esitatud tabelina klasside kaupa.
Õpitulemused esitatakse õpilaste õppe- ja tunnetustegevuse oodatavate tulemustena, mille abil taotletakse vastava valdkonna pädevuse kujunemist kolme komponendi kaudu: teadmiste komponent – ainealaste põhiteadmiste ja -ideede süsteem, tegevuse komponent – praktilised kogemused, väärtuste komponent – valdkonnas ja õppeainetes kujundavad väärtused ja hoiakud.
Kõik ainekavad esitavad taotletavate õpitulemuste kõrval õppesisu, mille üldistusaste on valdkonniti erinev.
Aja õppesisu käsitlemiseks planeerib õpetaja ise. Osades ainekavades on õppeks planeeritud varuaeg.
Ukrainast pärit õpilastele parima võimaliku õpitoe pakkumiseks on oluline arvestada õpilaste eelneva õpikogemusega ja luua nende arengut toetav õppekeskkond. Eelnev õpikogemus on määratletud Ukraina riiklikus õppekavas. Arvestades, et Eestis Ukraina sõjapõgenikest õpilastega töötamiseks on meie koolid soovinud saada ülevaadet Ukraina riikliku õppekava taotlustest, oleme sellele veebilehele koondanud 2022. aastal Ukraina keelest tõlgitud ainekavad. Palume vabandust tõlkes esinevate terminoloogiliste ja keeleliste ebakõlade pärast: Wiedemanni Tõlkebüroo jõudis suuremahulisest õppekavast teha üksnes väga kiire toimetamata sisutõlke. Ukraina-eesti tõlgete maht on märkimisväärselt kasvanud.
Lehekülge täiendatakse, tõlgitud on valik Ukraina koolis õpetatavate õppeainete kavadest.
Taustateave Ukraina üldhariduse korralduse kohta.
Õpilased alustavad kooliteed 6-aastaselt.
1.–4. klass – alghariduse omandamisel lähtutakse kahel esimesel õppeaastal õpilaste vajadusest kooliga kohaneda, õpe peaks olema pisut rohkem mänguline, süvitsi aineõppega alustatakse kolmandal ja neljandal õppeaastal.
5.–9. klass – põhihariduse omandamisel keskendutakse 5.–6. klassis õpilaste huvi äratamisele ainevaldkondade vastu, 7.–9. klassis on õpe ainepõhine, õppe rõhuasetus on õpilaste kujunemisel vastutustundlikeks ja toimetulekuvõimelisteks ühiskonna liikmeteks. Põhihariduse omandatuse määra hinnatakse riiklikel lõpueksamitel.
10.–11. klass – keskhariduse omandamisel saavad õpilased valida kahe suuna vahel: akadeemiline teatud ainete süvaõpe lähtub õpilaste eesmärgist jätkata õpinguid ülikoolis; kutsehariduslik valik pakub õpilastele võimalusi lisaks täielikule üldkeskharidusele omandada esmased kutseoskused.
Hindeid pannakse 12-pallises süsteemis: madalaim positiivne hinne on „1“, negatiivne hinne on „mittearvestatud“ (не атестований). Kuldmedali saab õpilane, kellel gümnaasiumi lõputunnistusel on kõigis õppeainetes hinded „10“, „11“ või „12“. Hõbemedali saab õpilane, kellel gümnaasiumi lõputunnistusel on kuni kahes õppeaines hinded „9“, teistes õppeainetes „10“, „11“ või „12“.
Lõpueksamid gümnaasiumis toimuvad alates 2012. aastast kolmes õppeaines: ukraina keel, Ukraina ajalugu või õppeaine, mis sõltub kooli õppesuunast ja üks valikõppeaine.
