Euroopa keeleõppe raamdokumenti täiendav ja edasiarendav sõsarväljaanne on tõlgitud eesti keelde ja ootab kasutajate tagasisidet.
Euroopa keeleõppe raamdokument, mis avaldati inglise ja prantsuse keeles 2001. a ja eesti keeles 2007. a, on võõrkeeleõppe valdkonna olulisemaid rahvusvahelisi tööriistu. 2020. a valminud raamdokumendi sõsarväljaanne sisaldab arvukaid uuendusi ja täiendusi. Nüüd on see tõlgitud ka eesti keelde. Soovitame raamdokumenti rakendades edaspidi lähtuda sõsarväljaandest, seda eriti tasemekirjeldusi kasutades. Algses raamdokumendis kirjeldatud keeleõppe üldised põhimõtted on endiselt kehtivad.
Ainekavad on koostatud õppeainete kaupa, kuid suund on valdkondlikule lähenemisele.
Ainekavad esitavad hariduse eesmärgi, ootused põhikooli lõpetajale, õpilaste kaasamise kohustuse, kohustuse kujundada võtme- ja ainepädevused.
Võtmepädevused on lahti kirjutatud õppeainest lähtuvalt: oskused, suhtumine, õpperessursid.
Läbivate teemade (sisuridade) käsitlus on lahti kirjutatud kõikide teemade kaupa.
Õppeainete taotletavad õpitulemused on esitatud tabelina klasside kaupa.
Õpitulemused esitatakse õpilaste õppe- ja tunnetustegevuse oodatavate tulemustena, mille abil taotletakse vastava valdkonna pädevuse kujunemist kolme komponendi kaudu: teadmiste komponent – ainealaste põhiteadmiste ja -ideede süsteem, tegevuse komponent – praktilised kogemused, väärtuste komponent – valdkonnas ja õppeainetes kujundavad väärtused ja hoiakud.
Kõik ainekavad esitavad taotletavate õpitulemuste kõrval õppesisu, mille üldistusaste on valdkonniti erinev.
Aja õppesisu käsitlemiseks planeerib õpetaja ise. Osades ainekavades on õppeks planeeritud varuaeg.
Ukrainast pärit õpilastele parima võimaliku õpitoe pakkumiseks on oluline arvestada õpilaste eelneva õpikogemusega ja luua nende arengut toetav õppekeskkond. Eelnev õpikogemus on määratletud Ukraina riiklikus õppekavas. Arvestades, et Eestis Ukraina sõjapõgenikest õpilastega töötamiseks on meie koolid soovinud saada ülevaadet Ukraina riikliku õppekava taotlustest, oleme sellele veebilehele koondanud 2022. aastal Ukraina keelest tõlgitud ainekavad. Palume vabandust tõlkes esinevate terminoloogiliste ja keeleliste ebakõlade pärast: Wiedemanni Tõlkebüroo jõudis suuremahulisest õppekavast teha üksnes väga kiire toimetamata sisutõlke. Ukraina-eesti tõlgete maht on märkimisväärselt kasvanud.
Lehekülge täiendatakse, tõlgitud on valik Ukraina koolis õpetatavate õppeainete kavadest.
Taustateave Ukraina üldhariduse korralduse kohta.
Õpilased alustavad kooliteed 6-aastaselt.
1.–4. klass – alghariduse omandamisel lähtutakse kahel esimesel õppeaastal õpilaste vajadusest kooliga kohaneda, õpe peaks olema pisut rohkem mänguline, süvitsi aineõppega alustatakse kolmandal ja neljandal õppeaastal.
5.–9. klass – põhihariduse omandamisel keskendutakse 5.–6. klassis õpilaste huvi äratamisele ainevaldkondade vastu, 7.–9. klassis on õpe ainepõhine, õppe rõhuasetus on õpilaste kujunemisel vastutustundlikeks ja toimetulekuvõimelisteks ühiskonna liikmeteks. Põhihariduse omandatuse määra hinnatakse riiklikel lõpueksamitel.
10.–11. klass – keskhariduse omandamisel saavad õpilased valida kahe suuna vahel: akadeemiline teatud ainete süvaõpe lähtub õpilaste eesmärgist jätkata õpinguid ülikoolis; kutsehariduslik valik pakub õpilastele võimalusi lisaks täielikule üldkeskharidusele omandada esmased kutseoskused.
Hindeid pannakse 12-pallises süsteemis: madalaim positiivne hinne on „1“, negatiivne hinne on „mittearvestatud“ (не атестований). Kuldmedali saab õpilane, kellel gümnaasiumi lõputunnistusel on kõigis õppeainetes hinded „10“, „11“ või „12“. Hõbemedali saab õpilane, kellel gümnaasiumi lõputunnistusel on kuni kahes õppeaines hinded „9“, teistes õppeainetes „10“, „11“ või „12“.
Lõpueksamid gümnaasiumis toimuvad alates 2012. aastast kolmes õppeaines: ukraina keel, Ukraina ajalugu või õppeaine, mis sõltub kooli õppesuunast ja üks valikõppeaine.