Lõimitud õppe lõpmatu kurv
Anu Vau, Kiviõli I keskkool
Kiviõli I keskkooli sihiseade
Meie kooli õppe ja kasvatuse eesmärk ning kooli põhiväärtus on ilus inimene: empaatiavõimeline, loov, julge, avatud, sihikindel ja kohanemisvõimeline, oskab ennast juhtida ning on ettevõtliku hoiakuga tahan-suudan-teen.
Esimeste julgemate lõiminguprojektidega alustasime aastal 2006 programmi „Ettevõtlik kool“ ühe eestvedajana. Toona ei osanud me veel kasutada mõistet lõiming, ometi valmisid projektid, mis nõudsid õpetajate koostööd, ainete omavahelist sidumist ning õpilaste kaasamist.
2010. aastal ilmunud Tartu ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse kogumik „Lõiming põhikoolis” aitas tehtut ja plaanis olevat juba täpsemalt sõnastada, ometi oli keeruline leida toimivat ning järjepidevust tagavat süsteemi. Lõimingut süsteemsemana oleme arendanud viimased kaks aastat. Nüüdisaegse õpikäsituse rakendamisel on meile abiks olnud programm „Ettevõtlik kool“, mille kaudu oleme saanud käia Eesti, Hollandi, Taani, Hispaania ja Suurbritannia koolides, et uurida teiste kogemusi ning seeläbi luua meie jaoks sobivaim lahendus. Sihiks on olnud terviklik, koostöine ja eluline õppimine. Sellest õppeaastast on meie meeskonnas lõimingu koordinaator, kelle peaülesanded on vedada lõimingusüsteemi loomist ning nõustada ja abistada õpetajaid.
Lõimingu vallas tehtust
Õppeainete lõimimisel oleme kasutanud erinevaid viise. Esimese ja tänini edukalt toimiva õppeainete lõimimise tegime teoks 2014. aastal, kui liitsime kokku kolm gümnaasiumi kursust (kunstiajalugu, kirjandus, ajalugu), ning klassi ees on korraga kolm õpetajat. Selle ühte liidetud lõimingukursuse tuules ja näitel on ellu viidud kõik edasised mahukamad lõimitud projektid ja ainetunnid: 2015. aastal uurimistöö alused ja praktiline eesti keel; 2016. aastal geograafia ja ühiskonnaõpetus – geokond, 6. klassi teemaõpe (2018/2019), kogukonnaprojektid („Keskaja päev“, „Kohtumiste kohvikud“, „Loomefest“ jt). Aastaks 2017 oli enamik õpetajaid kaasatud lõimingusse, 2018. aastal alustasime I kooliastmes üleminekut üldõpetusele. Praeguseks on töö keskmes ühtse, toimiva ning järjepidevust tagava lõimingusüsteemi loomine. Oleme endi jaoks sõnastanud põhimõtte, et lõiming on tööriist, mitte eesmärk omaette.
Mis lõiminguviise oleme kasutanud?
Ainete kombineerimine – ajalugu, kunstiajalugu, kirjandus; eesti keel ja uurimistöö alused.
- 11. klassi kursuse (lõimingukursus) „Kirjandus, ajalugu ja kunstiajalugu esiajast kuni 20. sajandini“ koostamisel oleme lähtunud ainete kombineerimise mudelist (joonis 1) ja loonud kolmest sama teemat käsitlevast kursusest ühe. (2016. aastal tutvustasime lõimitud kursust MTÜ Loovhariduse töötoas.)
- Ainetevaheline lõiming põhikoolis – geograafia ja ühiskonnaõpetus ehk geokond (perioodõpe).
- Teemapõhine lõiming 6. klassis.
Kuidas me lõimingut plaanime?
Lõimingu planeerimiseks on lõimitud ainetunde või lõiminguprojekte ellu viivatele õpetajatele vabad tunnid päeva sees, samuti püütakse nende kontakttunnikoormust hoida madalamal. Õpetajatöö ei sisalda ainult kontakttunde, vaid täiskohaga töötava õpetaja üldtööaeg on 35 tundi nädalas. Lõiminguusku koolis ei saa lõiminguusku õpetajad töötada suure kontakttunnikoormusega. Oleme lähtunud sellest, et õpetaja täistööaja sees ei oleks rohkem kui 20 kontakttundi. Niisugune seisukoht võimaldab leida õpetajatele planeerimiseks aega koolipäeva sees.
Õpetajad, kes on lõimitud õpet praktiseerinud, on öelnud, et oluline on kaasata kõik lõimingus osalevad õpetajad planeerimisse. Üha enam on kasutusel ühised Drive’i kaustad, ometi ei saa ainult n-ö kaugjuhtimise teel lõimitud õpet kavandada, väga tähtis on sünergia ning arutelus tekkivad ideed ja lahendused, milleks on vaja koostööaega.
Aastaid on meie endi jaoks välja kujunenud tunnuslause „Räägi inimestega!“. Sestap on planeerimisel kõige tähtsamad arutelud, mille käigus töötatakse välja lõiminguplaan, õpilaste tööülesannete lehed ja hindamismudelid.
- Lõimitud kursus 11. klassis – ühine planeerimisaeg koolipäeva keskel.
- Teemapõhine lõiming 6. klassis – ühine planeerimisaeg kord kuus koolipäeva lõpus. Ühiselt on paika pandud kuude teemad, õpilase enesearengu mapp.
- Geokond (geograafia + ühiskonnaõpetus) 9. klassis – suurem planeerimine tehti koolivaheajal + iga nädal üks tund järgmise nädala planeerimiseks. Tunniplaan on seatud nii, et korraga on klassi ees kaks õpetajat.
- Uurimistöö ja praktilise eesti keel alused 10. klassis – kord nädalas on ühine planeerimisaeg koolipäeva keskel.
Sel õppeaastal (2020/2021) oleme ühtse vormi otsinguil, mis säästaks õpetajate aega planeerides, et me ei peaks iga kord alustama sellest, mis vormis plaanid kirja panna. Senist kogemust ja nii õpetajate kui ka õpilaste tagasisidet arvesse võttes oleme välja töötanud vormi, mida kavatseme katsetada 2020/2021. õppeaasta II poolaastal.
Õpilaste kaasatus
Üsna algusaastatest peale on üheks keerulisemaks küsimuseks osutunud õpilaste kaasatus lõimingu kavandamisse. Kuis tekitada õpilastes arusaama, mida lõiming endast kujutab? Miks seda on vaja ja mis on aineid lõimitult läbides teisiti? Õpilased olid (on) harjunud aineid 45 minuti kaupa läbima ja nende tagasisidest lõimitud kursuse kohta selgus eriti algusaastail, et süvenemine ja kauem ühe teema sees olemine nõuab õpilastelt pingutust ning tekitab esialgu segadust ja palju küsimusi. Kindlasti ei mõistnud ka meie, õpetajad, alguses läbimõelduma suhtluse vajalikkust – selgitus, mida ja miks me teeme, jäi üsna pealiskaudseks, aga see on lõimitud tegevustes üks olulisim võti eduka tulemuse saavutamiseks.
Õpetajad on kasutanud õpilaste kaasamiseks järgmist:
- tööde tutvustamisel õpilastele oleme arvestanud nende ettepanekuid;
- õpilasi on kaasatud eesmärgistamisse;
- õpilased on saanud kaasa rääkida hindamiskriteeriumide väljatöötamises. Õpetaja koostatud hindamismudeli vaatavad õpilased läbi ja teevad oma ettepanekuid;
- teema piires valivad õpilased endale meelepärase ülesande õpitulemuseni jõudmiseks (nt kas probleemülesanne või loometöö);
- õpilane valib kursuse lõputöö vormi, nt õpimapi esitlemine või video tegemine;
- 11. klassi lõimitud kursusel saab õpilane huvi alusel valida, kas ta tegeleb konkreetse teema puhul süvitsi kirjanduse, kunsti või ajaloo osaga;
- koos õpilastega koostatakse 11. klassi lõimitud kursusel lõimingupäeva ajakava (st kui pikad on õpimoodulid ja nendevahelised puhkepausid), plaanitakse hindeliste tööde ajakava ning arutatakse hindamiskriteeriume. Näiteks selgus 12. klassi õpilaste disainiülesandes ühise tööna, mis võiks olla disainitav objekt, ning koos töötati välja hindamiskriteeriumid;
- õpilastelt kogutakse tagasisidet ja mitte ainult tunni lõpus: hinnang rühmatööle, õpilase tagasiside loovülesande või projekti kohta, tagasiside pädevuste kaudu.
Kuidas on läinud?
Lõimitud ainetunnid ja erinevad lõimitud õppeprojektid on süvendanud õpetajates arusaama, et seoseid loov õpe aitab õpilasel kujundada terviklikku maailmapilti. Kui klassi ees on korraga erinevad õpetajad, tähendab see ühtaegu ka erinevaid maailmavaateid ja õpilaste jaoks on see praktiline näide koostöö kohta. Õppealajuhataja jaoks tähendab mitme õpetaja korraga tundi paigutamine tunniplaani programmiga jõukatsumist – seni on võitjaks jäänud tahe lõimida ning õppealajuhataja osavus.
Õpetajad, kes lõimitud õpet on kogenud, on öelnud:
- koos ette valmistades ja tundi andes suureneb õpetaja enesekindlus, et ta oskab ja suudab;
- kiire lahendus, kui üks lõimingupartnereist peaks haigestuma;
- sünergia ja mitmekesisem meetodite valik;
- õpilasi koheldakse isikupäraselt (üks õpetaja juhendab teema läbimist ja teine õpetaja saab vajaduse korral aidata, suunata, toetada individuaalselt);
- hindamine on objektiivsem;
- õpetaja töökoormus väheneb;
- õpilaste kodutööde maht on väiksem.
Kitsaskohad, mis vajavad paremaid lahendusi
Päris kindlasti pole kõik alati õnnestunud nii, nagu on plaanitud. Üks suur mõttekoht on, kuidas õpilased lõimingut mõistavad. Kas õpetajad suudavad õpilased lõimitud tundidesse kaasata nii, et õppurid pole mitte pelgalt õpetajate väljamõeldud ülesannete lahendajad ja tunnitöös osalejad, vaid isiklikke eesmärke seadvad õpitulemuseni liikujad? Õpetajad on oma lõimitud tunde ja projekte tagasisidestades muu hulgas märkinud:
- õpilaste vähene kaasatus planeerimisse;
- mida rohkem on õppeaineid kaasatud, seda suurem on oht, et mõni neist on seotud kunstlikult ja lõiming ei toimi;
- dilemma – süvendatult või ülevaatlikult;
- tööjuhised selgeks – kõik osalevad õpetajad peavad olema ühes inforuumis, et koostöisele planeerimisele vaatamata ei tekiks olukord, et tunnis annavad õpetajad erinevaid juhiseid;
- planeerimise ja kokkuvõtte tegemise juures peavad olema kõik õpetajad;
- kuidas toetada uut õpetajat;
- kuidas toimida siis, kui aineõpetaja haigestub lõimingu ajal ja peab olema tööst pikemalt eemal;
- õppealajuhataja jaoks on igipõline vaenlane tunniplaan, aga rõõmu teeb see, et alati on see vaenlane võidetud, olgugi et mõnikord ebamugavuste hinnaga.
Vanarahvas on öelnud „Tegijal sünnib mõnda, seisjal ei midagi“. Üks kindel arusaam, mis Kiviõli I keskkoolis kanda on kinnitanud, julgustab tegutsema, proovima ja vigadest õppima. Just nõnda toimetame ka lõiminguga – tegutseme, otsime uusi lahendusi, ning kui analüüsides selgub, et miski ei toimi, oleme paindlikud ja muutume.
Lõimitud aine- ja keeleõpe (LAK-õpe)
Kiviõli I keskkoolis on LAK-õppe metoodikat süsteemselt kasutanud inglise keele õpetaja Valentina Anger. Oma töös on ta aluseks võtnud 2015. aastal ilmunud käsiraamatu „Putting CLIL into Practice“. Phil Ball (2015) on LAK-õppe puhul rõhutanud kolme olulist mõõdet (3 D’s – 3 dimensions): conceptual, procedural ja linguistic ehk ühtviisi tähtsad on nii keel, ainesisu kui ka õpioskused. Seda põhimõtet on järginud ka õpetaja Valentina. Koostöös aineõpetajatega on ta viie aasta jooksul korraldanud põnevaid inglise keeles erinevate õppeainete õppimise tunniprojekte.
Teema: Lüganuse valla pulmakombed 150 aastat tagasi
Klass: 12. klass
Kodundus, majandus ja inglise keel
Teema: Festive Dinner Dedicated to English Speaking Countries with The Table Laid According to The Etiquette
Klass: 9. klass
Teema: A Person or Event in History I Would Like to Tell You about
Klass: 10. klass
Teema: Perekonna tulud ja kulud, kohustused ja õigused
Klass: 11. klass
Bioloogia ja inglise keel, samuti inglise keeles.
Teema: Health Is Wealth
Klass: 11. klass
Õpetaja on LAK-õppe projektide raskusena toonud esile, et osa õpilaste keeletase on madalam ja seetõttu ei suuda nad kõigi ülesannetega õpetaja plaanitud tempos toime tulla ning vajavad lisatuge õpetajalt ja kaasõpilastelt. Õpetaja peab olema valmis kiiremas tempos liikuvate õpilaste jaoks lisaülesandeid andma. LAK-õppe projektide kavandamine on väga ajamahukas just seetõttu, et arvestama peab erinevaid keeletasemeid ning keeleõpetaja peab ennast kurssi viima ka teise aine sisuga, et leida sobivaid materjale. Positiivne on mõistagi see, et eri ainete sisu on võimalik omandada samal ajal võõrkeelt arendades – keel ei ole eesmärk, vaid vahend.
Kokkuvõtteks
Lõiming ei saa kunagi valmis, sest igal aastal on uued õpilased, uued nähtavad ja nähtamatud tingimused, mistõttu tuleb selleski artiklis jagatud materjale võtta kui näiteid, mis läbivad ka tegijate endi jaoks igal aastal värskenduskuuri. Lõiming on pidevas loomises ja see ongi lõimingu kõige suurem võlu. „Ettevõtliku kooli” hoiak tahan-suudan-teen ei saa kusagil paremini toimida kui lõimitud õppes – kõik on võimalik.
Allikad
Ball, P., Kelly, K., & Clegg, J. (2015). Putting CLIL into Practice. Oxford Handbooks for Language Teachers. Oxford: Oxford University Press.
Ehala, M. (2013). Lõimitud õpe eeldab teatud keeleoskust. – Postimees, 12. mai. – https://arvamus.postimees.ee/1231270/martin-ehala-loimitud-ope-eeldab-teatud-keeleoskust
Lõiming. Lõimingu võimalusi põhikooli õppekavas (2010). Koost J. Jaani ja L. Aru. Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus. – https://www.hm.ee/sites/default/files/l6imingukogumik.pdf