Erinevad keelekümbluslood
Viktoria Belitšev, Katre Jürgenson, Tapa Keelekümbluskool
Tapa keelekümbluskoolis on kasutusel erinevad keelekümblusmudelid: hiline, varajane ja kahesuunaline keelekümblusprogramm, et hõlbustada vene kodukeelega lastel eesti keeles õppimisega hakkama saada. 2020. aasta 11. detsembrist on kooli ametlik nimetus Tapa Keelekümbluskool. Meie kool on avatud kõigile külalistele. Keelekümblusõpetajate tööga käivad tutvumas teiste keelekümbluskoolide ning meie valla õpetajad ja lapsevanemad. Meie, Katre Jürgenson ja Viktoria Belitšev, oleme selle programmiga liitunud juba 2004. aastast ning koos õpetanud nii hilises, varajases kui ka kahesuunalises keelekümbluses.
Keelekümblusprogrammiga liitudes ei kujutanud me ette, kui suured muutused meid ees ootavad. Täpselt teadmata, mida keelekümblusprogramm (või lõimitud aine- ja keeleõpe) endast kujutab, olime siiski valmis seda sammu astuma. Seni ei ole kahetsenud. Eriti väärtuslikuks peame koolitusi, mis panid aluse iseenda kui õpetaja muutumisele. Alguses kulus palju aega tunnitöö organiseerimisele, rollide moodustamisele rühmas, koostöö õpetamisele, uute töövõtete kujundamisele ja uue hindamissüsteemi loomisele. Kõige sellega pidid harjuma nii lapsed kui ka õpetajad.
Kuna keelekümbluse ainetundides ei õpita ainult ainet, vaid ka keelt, siis kasutatakse palju aktiivõppemeetodeid. Meie koolis on tähtsal kohal eri aineid siduvad teemapõhised projektipäevad, viktoriinid, konkursid, olümpiaadid, muuseumitunnid, rahvakalendri tähtpäevade tähistamine õpitavates keeltes jne. Õpitavate keelte kasutamine loomulikes olukordades tähendab koostööd eestikeelsete koolidega, õpilasvahetusi, käike valla asutustesse, eestikeelseid õppeekskursioone jmt. Põhikool lõpetatakse heade tulemustega.
Meie kooli keelekümblusprogrammi õpetajad on valmis teistmoodi töötama kui tavaklassi pedagoogid. Nad on avatud uutele ideedele ja meetoditele. Keelekümblusõpetaja teeb rasket ja loovat tööd, tal peab olema missioonitunnet, ja meie kooli õpetajatel on see olemas. Õpetaja kasutab õppes keele kogu eripära, mis on vajalik ja sobiv õpitava sisu edasiandmiseks. Ta aitab lastel ainetundides mitmel viisil teist keelt paremini mõista: suheldes žestikuleeritakse palju, õpitakse mängu ja laulu kaudu, kasutatakse näitlikustamist ja interaktiivseid meetodeid, kõne on aeglasem, rohkem kontekstiga seotud ning grammatiliselt lihtsam, vajaduse korral sõnastatakse öeldut ümber.
Keelekümblusklassides teatakse ja hinnatakse, et vigade tegemine on lubatud ning seda peetakse õppimise käigus loomulikuks. Nooremate klasside õpilaste keelekasutust ei kritiseerita ega parandata, õpetaja kordab õpilase keelekasutust grammatiliselt õigesti, kuid vanemate klasside grammatikatundides juhitakse sellele tähelepanu ning õpitakse grammatikareegleid ja kasutatakse neid. Üldiselt on meie õpilased julged välja ütlema oma seisukohti, mis on neile tähtsad.
Et õpilastel oleks õppimist toetav keskkond, selleks on pedagoogid kavandanud klassiruumis töökohad rühmatööks, mängunurgaks ja iseseisvaks tööks. Igale asjale on külge pandud silt, mis aitab lapsel meelde jätta ümbritsevate asjade nimetusi. Klassis on seintel materjal, mis aitab igapäevaseid ülesandeid paremini mõista. Neid seinu nimetatakse kõnelevateks seinteks. Eesti keeles õppimise toetuseks toimuvad koolis loodusõpetuse tunnid pikapäevarühmas ning eestikeelne draamaring algklassiõpilastele. Vanemates klassides on eestikeelne suhtlusring, kus õpetaja ja õpilased valivad iga kord teema, mille sõnavara laiendada. Kasutusel on õpetaja enda koostatud mängud või fotod, mille järgi koostatakse jutuke. Vahel vaadatakse katkendit mõnest filmist ning osalejad saavad nähtu kohta arvamust avaldada ja teemat arendada. Draamaringi on tunnustatud maakonna teatrifestivalil parima muusikalise lavateose esituse eest.
Austame oma koolis eesti rahvakalendrit. Igal aastal jooksevad meie majas ringi mardi- ja kadrisandid. Me ei unusta ka vene rahvakalendri traditsioone, mida aitab elus hoida vene folklooriring. Vabariigi aastapäeva aktus toimub eesti keeles. Aprilli esimesed kaks nädalat on ülekooliline õppeainete lõimimise kuu, kus kõik õpetajad koostavad üheskoos iga klassi jaoks ühise teemaga lõimingunädala. Need teemad on igal aastal klassiti erinevad. Sellise nädala kavandamiseks saavad kõigepealt kokku kõik selles klassis õpetavad õpetajad. 6. klassis valiti näiteks teemaks „Meie kodulinn” ning iga õpetaja ütles, mida ta saab sellel nädalal tundides teha. Ideid soovitavad kõik õpetajad ühisel koosolekul, siis saavad ka kolleegid neid mõtteid edasi arendada ja oma ainetundides õpitut toetada. Nädala kokkuvõtteks valmib lastel kokkuvõttev töö. See võib olla nii video, fotokogu kui ka esitlus saalis, et teisedki õpilased saaksid teada, mida huvitavat on nädala jooksul tehtud. Igal klassil on olnud oma teema. Õpilaste tagasiside sellistele teemanädalatele on olnud positiivne.
Iga õpilane tahab, et teda märgatakse, kiidetakse ja hinnatakse. Tööde ülesriputamine on üks võimalus selleks. Meil on teine korrus eestikeelne, kus eksponeeritakse nii kirjatükke kui ka kunstitöid, mida tehakse erinevates ainetundides. Meie kooli traditsioon on, et kõigi kooliastmete õpilased käivad erinevates teatrites vähemalt üks kord õppeaasta jooksul eestikeelseid näidendeid vaatamas. Samuti käime kogu kooliperega RMK õppemajades, kus õpime paremini tundma Eesti loodust. Eesti keele tundides oleme lastega ühiselt koostanud jutte, neile kunstitundides joonistused lisanud ning hiljem neist nukufilmi loonud. Õppe rikastamiseks teeme koostööd Tapa linnaraamatukoguga, kus tutvustatakse raamatuid ja korraldatakse lugemistunde. Ka oma kodukoha ajalugu me ei unusta, selleks käime Tapa muuseumis ning teistes Tapa linna asutustes.
Keelekümblusklassis õpetamine nõuab palju rohkem meeskonnavaimu kui tunnid tavalises klassis. Kahjuks on raske leida ühist aega, kus kõik keelekümblusõpetajad on ühel päeval majas. Kuid kasutades seda vähest aega, räägitakse läbi, mida tehakse ning kuidas edasi toimetada. Keelekümblusõpetajad ja kõik teised pedagoogid saavad palju teha selleks, et üksteist toetada ning laste heaolu nimel koostööd teha.
Vilistlaste mõtteid keelekümblusklassis õppimisest saab lugeda kogumikust „Sadakond lugu keelekümblusest”.
Kahesuunaline keelekümblus ja lõiming
2020/2021. õppeaastal avati meie koolis esimene kahesuunaline keelekümblusklass, mis on esimene omataoline munitsipaalkoolides (50% õpilasi on eesti emakeelega ning 50% õpilasi vene emakeelega). Programm algas juba lasteaias „Vikerkaar“ kolmeaastastega, kuid kooliprogrammiga soovisid liituda ka teised lapsed.
Kahesuunalise keelekümblusmudeli rakendamise ülesanded on suuremad, sest ühes klassiruumis õpivad korraga nii eesti kui ka vene emakeelega õpilased ja mõlemas keeles ootame edasijõudmist. Meie kool on otsustanud, et vene keeles on õpe esmaspäeviti ja kolmapäeviti, eesti keeles teisipäeviti ja neljapäeviti ning reedeti on pool päeva jagatud mõlema keele vahel võrdselt (2 + 2).
Kooli tuleva lapse sõnavara oma emakeeles on kitsas ja küsimustele vastatakse lihtlausetega. Teise emakeelega lapsel puudub samas selline sõnavara, mis aitaks vastata küsimustele lihtlausega, vastused on esialgu jaatavad või eitavad, teatakse üksikuid sõnu. Sõnavara saab mitmekesistada, kui lõimida erinevaid õppeaineid suuremate teemade kaupa eesti ja vene keeles õpetavate õpetajate koostöös. See aitab arendada mõlema emakeelega õpilaste sõnavara ning lisaks tekib teadmiste laekas kindel süsteem. Samuti toimub lõimumine iga päev ühise teemana tunniplaani järgi. Näiteks kui eesti keele tunnis õpime nimetama õppevahendeid nii klassis kui ka koolikotis, liigitades neid eraldi värvide kaupa, siis saame matemaatikas jagada neid kujundite järgi, koostada erinevaid hulki ning võrrelda neid omavahel suuruse järgi. Loodusõpetuse tunnis tutvume vikerkaarevärvidega ja erinevate tunnuste järgi esemete liigitamisega. Kunstitunnis joonistame paberi ülaserva vikerkaare ning tööõpetuses lõikame värvilistest paberitest välja geomeetrilised kujundid, millest konstrueerime paberile roboti ja kirjeldame oma valmis tööd. Lapsed rikastavad niimoodi oma sõnavara ka eri projektide ja rühmatööde toel, abistades ning täiendades samas teise emakeelega kaaslast.
Õpilased istuvad klassis neljastes rühmades (kaks vene ja kaks eesti last) ning rühmad vahetuvad igal nädalal. See on vajalik selleks, et lapsed harjuksid kõigiga koostööd tegema. Koostasime septembris esialgsed kokkulepped ehk klassi reeglid, mida kordame ja täiendame õppimise käigus pidevalt. Oma tundides kasutame VEPA käitumismetoodikat.
Esmaspäevast neljapäevani on esimese tunnina alati hommikuring. See algab ühise teretamislauluga; korrapidaja teadetega, kes on kohal, kes puudub, mis on tänane kuupäev; vaatleme ilma, võrdleme seda varasemate päevadega; uurime ja põhjendame enda meeleolusid; kirjeldame riietust; mängime häälikutega; loendame erinevaid asju ning vaatame selle päeva keelega lühivideoid (multifilme, nukunäidendeid, laule jne) Youtube’ist, mis ühendavad meid õpitava teemaga. Kordame üle eelmiste päevade mõisted seinamaterjalilt, täiendades neid lühilausetega.
Hommikuringile järgnevad tunnid. Kahesuunalise keelekümbluse programmi põhimõte on, et eelmisel päeval ühes keeles õpitust (nt ruut, kolmnurk, ring, nelinurk, ristkülik, tipp, külg, nurk) minnakse järgmisel päeval edasi teises keeles (kasutades ruumiliste kujundite kirjeldamisel tasapinnaliste kujundite nimetusi).
Eesti ja vene keele tundides õpime ja häälime tähti, õpime juurde uusi sõnu õpitava tähega, õpime neid lauseskeemi toel kirjeldama ning matemaatiliste kujunditega võrdlema. Loomulikult õpime tundides keelt kuulama, lugema ning sõnu kirjutama. Mängime silpide ja sõnade bingot, koostame lauseid etteantud sõnadega käsiloleva teema raames. Veel teeme rühmatöid nädalateema raames. Teema „Sügis“ järgi õpime sügiskuude nimetusi, kirjeldame sügist ilma, sügisesi tegevusi, sügist parki, aeda. Loodus- ja inimeseõpetuses õpitakse samal põhimõttel nagu matemaatikaski – ühes keeles õpitu läheb sujuvalt edasi teise keele teemaga. Kunsti- ja tööõpetuse tundides kinnistame päeva suuremat teemat joonistuse või meisterdusega. Kehalise kasvatuse ja muusikatunnid on nädalas samuti mõlemas keeles kokkuleppel õpetajate päevateemadega.
Koolipäev lõpeb alati õhturingiga, kus tuletame ühises ringis meelde uued kergemad ja raskemad mõisted, lausemallid, kinnistame neid tegevustes või mängudes, harjutame lugemist. Õhturingi lõppedes saab iga laps jagada kiitusid kaaslastele, kes olid tema rühmas tublid. Vt mõned ainetevahelise lõimimise näited.
I kooliastmes on lihtsam eri aineid omavahel lõimida, kuna erinevaid õpetajaid on vähem. Meie koolis on igal esmaspäeval seitsmenda tunni ajal selles klassis õpetavate õpetajate ühiskoosolek, kus lepime kokku kuu- ja nädalateemad. Eriti vajalik on vene ja eesti keele õpetaja koostöö matemaatika, loodus- ja inimeseõpetuse tundide planeerimisel, sest tunde on neis aineis võrdselt tavaklassidega. Peame aineteemadega edasi minema sujuvalt, ei õpi täpselt sama asja täna ühes keeles ning homme teises keeles. Alguses tundus see meile võimatu, kuid need raskused oleme ületanud. Suuremate teemade käsitlemisel võtame aluseks varajase keelekümbluse klassidele loodud õppekomplekti, juurde koostame töölehti ja muid materjale. Tunniplaani täidavad lapsed vastavalt tunni õppekeelele kas vene või eesti tähtedega.
Kuuteema lõpeb alati projektipäevaga. Teema „Mina ja kool” lõppes rühmatööga „Minu kodulinn”, kus õpilased kujundasid kolme pildikaardiga (meie koolimaja, eesti koolimaja, linna keskväljak) ja trükitud asutuste nimesiltidega meie linna, lisasid oma kodumajad ja autoteed ning kirjeldasid plakati järgi oma kooliteed, kasutades väljendeid lähen otse, pööran vasakule, paremale, lähen üle tee. See projektipäev oli seekord eesti keeles, järgmisel kuul on projektipäev vene keeles.
Oma suurematest projektidest teeme videoid, mida jagame koolilehel ja Facebookis. Et praeguses olukorras ei ole Eestis lubatud korraldada lastevanemate koosolekuid, jagame sotsiaalmeedias teavet laste tööde ja tegemiste kohta lastevanemate rühmas.
