Alates 2011. aastast kehtiv väljundipõhine õppekava tagab piisavalt võimalusi õppe mitmekesistamiseks, et õpilane saaks õppida ja õpetaja saaks õpetada. Kümne aastaga on ühiskonnas ja teaduses toimunud muudatused, millele reageerimist oodatakse koolide õppekavadelt. Riikliku õppekava ajakohastamine algabki sellest hetkest, mil õppekava on koolides kasutusele võetud.
*****
2017. aasta septembris alustasid valdkondlikud ekspertrühmad PRÕK ja GRÕK kõikide ainevaldkondade pädevuste ja õpitulemuste nüüdisajastamisega. Pika ja keerulise protsessi tulemusena esitasid eksperdid ettepanekud uuteks õpitulemusteks, mille rakendamist katsetati 2019/2020. õppeaastal seitsmes üldhariduskoolis koostöös Tallinna ja Tartu ülikoolidega.
*****
2019. aastal esitasid ekspertrühmad muudatusettepanekud ka põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava kohta. Muudatused seavad sihiks lihtsustatud õppekava üldosa senisest suurema sidususe põhikooli riikliku õppekavaga ning lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppe sisu ajakohastamise.
*****
2021. aastal esitati põhikooli riikliku õppekava ja gümnaasiumi riikliku õppekava üldosade muudatusettepanekud, mis toetavad uute ainevaldkonnakavade rakendumist.
*****
2022. aasta jaanuaris alustas Haridus- ja Teadusministeerium ekspertrühmade esitatud ettepanekute alusel Vabariigi Valitsuse määruste muutmise eelnõu väljatöötamist.
2017–2022 riiklike õppekavade nüüdisajastamise protsessis osalenud ekspertide nimekiri (muudetud 30.01.2023).
Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduspoliitika ainevaldkondlikud peaeksperdid:
Hele Liiv-Tellmann (keel ja kirjandus, sh eesti keel teise keelena), hele.liiv-tellmann[at]hm.ee
Helle Hallik (matemaatika), helle.hallik[at]hm.ee
Kertu Tort (kehaline kasvatus, kunstiained, tehnoloogia), kertu.tort[at]hm.ee
Kristiina Paist (PLRÕK), kristiina.paist[at]hm.ee
Liia Varend (loodusained), liia.varend[at]hm.ee
Mare Oja (sotsiaalained), mare.oja[at]hm.ee
Marika Peekmann (võõrkeeled), marika.peekmann[at]hm.ee
Riiklike õppekavade üldosade muudatused esitatakse Vabariigi Valitsuse määruste muutmise eelnõus (kinnitatud 23.02.2023). Õppekavade üldosades ja ainevaldkonnakavades tehtud muudatused on kirjeldatud eelnõu seletuskirjas (kinnitatud 23.02.2023). Valikõppeainete ja -kursuste kavad, läbivad teemad on esitatud eraldi failidena (kinnitatud 23.02.2023).
30. detsembril 2022 saadeti riiklike õppekavade ajakohastamise eelnõu ja lisad ministeeriumidele tagasisidestamiseks ja huvirühmadele teadmiseks. 2022. aasta jaanuarikuus laekunud tagasiside, kommentaarid ja vastused (muudetud 8.02.2023).
23. veebruaril 2023 kinnitas Vabariigi Valitsus riiklike õppekavade muudatused.
Võrdlusdokumendid muudatuste eristamiseks:
PLRÕK lihtsustatud õppe vene keele või muu emakeele ainekava
Õpitulemuste võrdlustabelid on iga ainevaldkonna lehel.
Ainevaldkonnakavad (kinnitatud 23.02.2023) ja riiklike õppekavade rakendamist toetavad dokumendid:
Kehaline kasvatus (liikumisõpetus)
Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava lisad
Kõikide õppeainete ainekavade juurde luuakse kooli õppekava koostamist ja õpetajat õppeprotsessis toetavad metoodilised materjalid, mis valmivad jaanuariks 2024 (PRÕK ja GRÕK) ja aprilliks 2024 (PLRÕK).
Dokumentide loomiseks on moodustatud töörühmad.
PRÕKi ja GRÕKI rakendamist toetavates õppeprotsessi kirjeldustes esitatakse (avaldatud 19.01.2024):
- soovituslik ainesisu õpitulemuste saavutamiseks;
- soovituslikud praktilised tööd;
- metoodilised soovitused;
- viited õppematerjalidele jne.