Lõimiv koostöö koolis ja lasteaias

Õpetajate koostöö teemaõppe rakendamisel  

 Natalia Presnetsova, Tallinna Pae Gümnaasium

Tallinna Pae gümnaasium on vene õppekeelega kool, mille prioriteedid on keelte õpe ning õpilaste mitmekülgne areng lõimitud õppe ja projektitegevuste kaudu.

Kooli visioonis on sedastatud, et Tallinna Pae gümnaasium on mitmekultuuriline kool, kus on igale õpilasele loodud arenguks soodne keskkond, mis aitab kujundada oskusi elukestvaks õppeks ja lõimumiseks ühiskonnas, säilitades õpilase rahvusliku identiteedi ning väärtustades iga õpilase individuaalsust. Visiooni realiseerimiseks saavad kooli õpilased valida õppesuuna: varane keelekümblus, hiline keelekümblus, vene õppekeelega klass; võõrkeelte süvendatud õpe; lõimitud aine- ja keeleõpe ning aktiivne projektitegevus. Õpilaste mitmekülgse arengu toetamiseks ning ainetevahelise lõimingu korraldamiseks on otsustatud rakendada koolis teemaõpet, mis aitab õpilastel luua ja mõista seoseid eri ainevaldkondade vahel ning moodustada tervikliku pildi õpitust.

Ainetevahelise lõimingu rakendamiseks valitud tuumained ja temaatika

Teemaõppe puhul on enamik õppeaineid koolis kooskõlastatud ajaliselt (tavaliselt 2–3 nädalat) ühe keskse teema ümber. Iga paralleeli jaoks on 1.–9. klassis valitud aine ja teemad, mida käsitletakse enamikus ainetes. Tuumainete ning lõimitavate teemade valikul arvestatakse õpilaste vajadusi, ainekavateemade mahtu, üldpädevusi ning oodatavaid õpitulemusi, õpilaste ealist omapära ja õppe mitmekesisust.

Aastal 2013 otsustati teemaõppega alustada 5.–9. hilise keelekümbluse klassis, kuna lastel on tekkinud raskusi eestikeelsete ainete omandamisega üleminekul venekeelsest aineõppest eestikeelsele 5. klassis. Tähelepanu on pööratud eestikeelsele aineõpetusele – ajalugu, loodusõpetus, inimeseõpetus, geograafia, ühiskonnaõpetus. Edukas õpetajate koostöö, positiivne õpilaste, lastevanemate ja õpetajate tagasiside ning õpitulemuste analüüs motiveerisid kooli õpetajaskonda laiendama teemaõppe põhimõtteid varajase keelekümbluse ja vene õppekeelega klassides kogu põhikoolis. Aastaks 2017 on terve kool kaasatud lõimitud õppe rakendamisse ning teemaõpe on kasvanud projektist õppe osaks.

Lõimitavate teemade määramiseks oleme läbi vaadanud kooli alusdokumendid: kooli õppekava, ainekavad (õpitulemused ja -sisu) ning õpetajate töökavad. Juhtiv roll on antud tuumaine õpetajale, kes mõistab esimesena, kus vajavad õpilased kõige rohkem tuge ning mis teemade omandamine tekitab neile raskusi. Kõik lõimitavad teemad on valitud nii, et saaks kaasata ja siduda võimalikult paljusid õppeaineid, mis käsitlevad teema erinevaid aspekte.

Tabelis 1 võib näha Tallinna Pae gümnaasiumis teemaõppe rakendamiseks valitud temaatikat.

Tabel 1. Teemaõppes käsitletavad õppeained ja teemad klassiti

Iga teemat ei ole võimalik käsitleda kõigis õppeaineis. Eriti raske on kaasata loodus- ja reaalaineid (matemaatika, füüsika, keemia) II ning III kooliastmes, kuna nende õppeainete õpetamise järjestuse muutmine tooks kaasa rohkesti probleeme. Võõrkeelte, emakeele ja kirjanduse ning kunstiainete valdkonna õppeainete kaasamine on lihtsam, kuna aine õppesisu käsitlemise järjekord on vabam. Tegevuste kavandamisel oli koolis tähtis luua seoseid õppeainete vahel ning korraldada lõimitud teema õpetamist iga aine vaatevinklist nii, et õppeaine sisu ei muutuks ja tuumaine sisu ei kantaks üle teistele ainetele. Iga õppeaine käsitleb vastavat teemat oma vaatenurgast ning oluline on, et õpilane ühendaks ühes tunnis saadud teadmisi teise aine teadmistega, et kujuneks ühtne tervik.

Teemaõppe planeerimine ning meeskonnatöö ja juhi roll ainetevahelise lõimingu kavandamisel

Kooli moto: „Koostulemine on algus, koosolemine on edasiminek, koostöötamine on edu.“
(Henri Ford)

Koolis korraldatava teemaõppe eesmärgid on aidata õpilastel uurida õpitavaid teemasid põhjalikumalt ja eri vaatenurkadest ning seostada erinevaid õppeaineid ühise terviku loomiseks. Sellise terviku kujundamine ning õppe ladus toimimine on koolis võimalik üksnes õpetajate koostöös, mis on juhendatud, toetatud ja tunnustatud.

Teemaõpet kavandatakse ja korraldatakse õppealajuhataja juhendamisel. Võtmeisikuna selgitab ta iga õpetaja rolli ja panust ühistegevusse, korraldab ühiskoosolekuid, seletab vajaduse korral ainetevahelise lõimingu printsiipe, loob koostöise õhkkonna ning hoiab häid suhteid töörühmas. Juhi ülesanne on anda õpetajaile pidevat tagasisidet, motiveerida ning tunnustada.

Ainetevahelise lõimingu kavandamist alustasime kooli dokumentide (ainekavad, õpetajate töökavad) analüüsist, edasi tegid õpetajad ettepanekuid õppeainete ühisosade kohta, seejärel määrati tuumained ja teemad iga paralleeli jaoks. Teise sammuna plaanisime ühistegevusi ning koostasime lõimitud töökavu. Töökavade koostamisel tuli õpetajail pöörata tähelepanu ainekavades ettenähtud õpitulemustele ja õppesisule ning määrata lõimitud teemade sõnavara/mõisted, kasutatavad meetodid ja võtted. Vaja oli läbi mõelda tegevused (sh koolivälised), mis toetavad ühise teema mõistmist ja süvenenud õppimist. Teemaõppe koostöine planeerimine tähendas ühiskoosolekuid, vestlusi ning koolisiseseid koolitusi. Õpetajad suhtlesid enamasti meili teel. Ühiskoosolekuid korraldasime kaks nädalat enne iga lõimitava teema algust ning kaks nädalat pärast teema lõppu. Määratud aja jooksul saavad õpetajad kavandada, rakendada, analüüsida ning täiendada õpet, materjale ja käsitlusviisi. Kõik kavandatavad tegevused on kõigile õpetajaile teada ning koostöös valminud lõimitud töökavad ja õppematerjalid on kättesaadavad kooli siseveebis.

I kooliastmes on teemaõppe kavandamine kiirem ja loomulikum, kuna enamikku õppeaineid õpetab klassiõpetaja, kellel on ülevaade taotletavatest õpitulemustest ja õpetatavatest teemadest ning kes kaasab meeskonnatöösse kunstiainete ja võõrkeelte õpetajaid. II ja III kooliastmes on koostöö korraldamine ajakulukam ja pingelisem ning nõuab rohkem vaeva. Väga tähtis on iga õpetaja arusaam oma panuse vajalikkusest ühistöösse. Töö korraldamine eeldab ühes klassis töötavate õpetajate valmisolekut koos olla ja töötada, kolleege toetada ning nende seisukohti arvestada.

Tähtis roll teemaõppe kavandamisel, rakendamisel ja analüüsimisel on juhil, kelleks on kogu aeg olnud keelekümbluse õppealajuhataja. Juhi ülesanne on selgitada õpetajaile ainetevahelise lõimingu printsiipe ning vajalikkust tänapäeval. Juht moodustab loovatest ja pühendunud õpetajatest rühma, kes hakkab töötama ühise eesmärgi saavutamiseks; räägib läbi ajakava ning iga õpetaja ülesanded ja tegevused; analüüsib toimunut vaadeldud tundide ning tagasiside põhjal. Õpetajana osaleb juht kõigi lõimitud töökavade koostamisel ja analüüsimisel ning vormistab kõik teemaõppega seotud dokumendid ja materjalid (sh kooli õppekava, ainekavade täiendamine; lõimitud töökavade kokkupanek, tagasisideküsimustike ja õppematerjalide koostamine). Suhtlus meeskonnaga on korraldatud paralleelklassiti rühmades ja individuaalselt, silmast silma või e-kanalite kaudu.

Lõimingu korraldamise põhimõtete selgitamiseks pidasime õpetajate ühiskoosolekuid paralleelklassiti ning koolisiseseid koolitusi „Õpetajalt õpetajale“ ja „Lõiming kooli õppekava rakendamisel“. Toeks on ka koolis toimiv mentorlussüsteem, tänu millele on kooli tulnud uued õpetajad toetatud ning teadlikud koolis rakendatavast süsteemist.

Õpetajate koolitamine ning parimate praktikasuundade jagamine

„Kui te ei usu meeskonnatöösse, siis vaadake, mis juhtub ühe ratta
kaotanud vankriga.“
(Johann Wolfgang von Goethe)

Kaks korda õppeaasta jooksul korraldatakse Tallinna Pae gümnaasiumis koolitust „Lõiming kooli õppekava rakendamisel“, kus koolitajateks on kooli keelekümbluse õppealajuhataja ning varase keelekümbluse koordinaator. Koolituses osalevad nii Tallinna Pae gümnaasiumi kui ka teiste Tallinna koolide põhikooli aineõpetajad, kogenud ning uued ja noored pedagoogid, koolide töörühmad. Koolituse fookuses on lõimitud aine- ja keeleõpe, meeskonnatöö, lõimingu võimalused, Tallinna Pae gümnaasiumi ainetevahelise lõimingu kogemus, eesmärgistamine ja refleksioon ning koostöine kavandamine.

Koolituse eesmärgid on selgitada koostöö tähendust ja põhimõtteid lõimitud õppe korraldamisel; teha kindlaks lõimingu võimalusi iga kooli näitel ning õpetada leidma eri õppeainete ühisosa. Täiendusõppe lõpetanu mõistab koostöise kavandamise tähendust ja tähtsust, võttes näidiseks lõimitud aine- ja keeleõppe põhimõtteid; oskab kasutada õppes mitmesuguseid lõimingu vorme ja meetodeid; reflekteerib oma tööd meeskonnas ning osaleb haridus- ja noorteameti korraldataval nõustamisel. Koolitusel korraldatud rühmatöös täiendavad õpetajad olemasolevaid töökavu ja õppematerjale (rääkivad seinad, näitmaterjalid, töölehed jm) ning loovad uusi. Valminud õppematerjalid on kättesaadavad kõigile õpetajaile kooli siseveebis. Koostöö tulemusena on näha õpetajate sünergiat ja initsiatiivi, mis on aluseks teemaõppe edasisele arengule ja juurutamisele koolis.

Ainetevahelise lõimingu rakendamine 6. klassi teema „Mets“ näitel

Klassiväline tegevus teemaõppe toetamiseks

Teemaõpet toetab tunni- ja kooliväline tegevus. Tunnid toimuvad väljaspool klassiruumi õppekäikudena loodusesse, muuseumidesse või eri asutustesse. Õppekäikude korraldamise eesmärgid on anda õpilastele võimalus kinnistada ja mitmekesistada koolis õpitut; saada teadmisi tegutsedes (katsed, vaatlused, uurimused); siduda õpitud materjali igapäevaeluga; praktiseerida eesti keelt väljaspool kooli; tutvuda Eesti muuseumide, looduslike kohtade ja asutustega.

Kõik õppekäigud plaanitakse õpetajate koostöös ning teatatakse kogu kooli kollektiivile ja lastevanematele uue õppeaasta alguses. Õppekäikude puhul oleme programmide keele valinud klassi õppekeele järgi: keelekümblusklassidele toimuvad õppekäigud eesti keeles ning vene õppekeelega klassidele vene keeles. Kooliväliste tegevustega on arvestatud kooli eelarves ning toetust on taotletud keskkonnainvesteeringute keskuselt projektide kaudu. Kooliväline tegevus on planeeritud iga lõimitava teema lõppu, tavaliselt teema käsitlemise viimasele nädalale, et õpilastel oleksid juba baasteadmised õpitaval teemal.

Teemaõppe raames toimunud õppekäikude ja muuseumitundide toel on õpilastele antud võimalus seostada erinevaid õppeaineid ning mõista ja suhestada õpitut mitte ainult õppetundides, vaid ka väljaspool kooli. Õppekäikudel suhtlevad õpilased ja õpetajad vabas õhkkonnas ning õpetajad kohtlevad õpilasi isikupäraselt, st õpilased võivad tutvuda ekspositsiooniga ja teha ülesandeid oma tempos ning mugavas asendis ja ümbruses.

Lõimitud ja planeeritud kooliväline tegevus aitab õpilastel seostada tunnis õpitu igapäevaeluga. Näiteks õpivad 5. klassi õpilased teema „Ajalooallikad ja ajaarvamine“ järgi Eesti ajaloomuuseumis mõistma ajaloo eripära; uurivad, kuidas sünnib ajalugu ja mida jutustavad esemed meie ümber; tutvuvad mitmesuguste ajalooallikatega ning uurivad vanu esemeid ja nende säilitamist kogudes.

Teema „Mets elukeskkonnana“ korral (6. klass) käisid õpilased RMK Viimsi looduskeskuses, et kogeda talvist metsa ning saada teada, kuidas metsaelanikud talvel hakkama saavad.

8. klassi õpilased läbivad õppeprogrammi „Kiirteed ookeanis“ Eesti meremuuseumis (teema „Veestik“). Programmi tulemusena nimetavad õpilased levinumaid ajaloolisi ja tänapäevaseid navigatsioonivahendeid; teavad, mis laev oli Kon-Tiki ning kas ja kuidas ta jõudis oma sihtpunkti; selgitavad, kuidas tekivad hoovused ja püsivad tuuled jne.

Väljaspool kooli korraldatavad tegevused rikastavad õpilaste teadmisi, laiendavad silmaringi, võimaldavad kasutada eesti keelt ning aitavad õpetajatel mitmekesistada õppekeskkonda ja muuta õpet atraktiivsemaks.

Tallinna Pae gümnaasiumi õpilaste ja lapsevanemate arvamus ning tagasiside teemaõppe kohta

Teemaõpet on lapsevanemad toetanud: nad kiitsid heaks kooli initsiatiivi ning nägid teemaõppe efektiivsust. Kooli hoolekogu esimees, kelle lapsed õpivad 1. ja 5. klassis, on tõdenud: „Teemaõppe rakendamine põhikoolis annab häid tulemusi, kuna õpilased omandavad materjali erinevate ainete kaudu. Õpetajate koostatud ja kasutatavad õppematerjalid täiendavad üksteist ning võimaldavad õpilastel saada rohkem teadmisi ja neid kergemini omandada. Õppimine muutub jätkusuutlikuks ning ühes aines omandatud teadmised kannab õpilane üle teistele ainetele. Selline praktika toetab hästi keelekümblusklasside õpilasi, aidates omandada nii keelt kui ka aineid eesti keeles. Lapsevanematena saame aru, et teemaõppe korraldamine ei ole lihtne. Õpetajad peavad kavandama tunde niimoodi, et arvestatud on põhikooli riiklikus õppekavas määratud õpitulemusi ja läbi mõeldud erinevate ainete seosed valitud teemadel. See nõuab suurt tööd ja vaeva, paljude pedagoogide koostööd, selget ja osavõtlikku juhtimist.“ Lapsevanemad toetavad ja väärtustavad õpetajate tööd ning hindavad teemaõppe tulemuslikkust positiivselt, avaldades soovi suurendada lõimitud teemade arvu.

Tagasiside õpilastelt saadakse kahel viisil: I kooliastmes suuliselt, II ja III kooliastmes kirjalikult GoogleFormsi elektrooniliste küsimustike kaudu. Tagasisidet küsitakse võimalikult iga teema lõpus, et välja selgitada ja analüüsida rahulolu lõimitud teema käsitlusel kasutatud tegevuste ja meetoditega. Õpilastelt saadud tagasiside aitab kavandada tegevusi ning teema lõpus korraldatavaid õppekäike. Tagasisideküsimustikud hõlmavad järgmisi aspekte: teemaõppesse kaasatud õppeained; käsitletud teema raskus; tunnis kasutatud meetodid ja võtted; teema lõpus korraldatava õppekäigu tähtsus; käsitletud teema olulisus.

Õpilaste sõnul rakendatakse teemaõpet enamikus aineis. Teemade raskust hinnatakse erinevalt sõltuvalt teemast ja klassist. Kõige rohkem probleeme tekib õpilastel uute sõnade ja mõistete õppimisega, kuna sõnavara maht on suur: „Minu jaoks see teema oli raske, sest oli palju tundmatuid sõnu, mis oli vaja kaua õppida.“ Kuid enamik õpilasi arvab, et paljudes ainetes ühe teema käsitlemine teeb õppimist lihtsamaks: „Minu jaoks see oli keskmine, sest ma ei õppinud väga palju kodus ja tunnis oli kõik arusaadav“; „Minu jaoks oli see teema lihtne, sest õppisime põhjalikult seda kõikides ainetes“; „Üldiselt see teema on lihtne, aga raskused võivad tekkida mõistete õppimisega.“

Tavaliselt pooldavad õpilased õpetajate valitud õppemeetodeid ja -võtteid ning ülesandeid. Kõige rohkem meeldivad õpilastele rühmatööd, õppemängud, seinalehtede kujundamine, projektide korraldamine ja vormistamine, ristsõnad, videote vaatamine ja analüüs, individuaalne töö, lugemisülesanded, kunstiõpetuses tehtud tööd, õpetajate esitlused ja töölehed ning oma esitluste koostamine ja esitamine klassile. Eriti suurt huvi pakub õpilastele klassiväline tegevus: õppeprogrammid, muuseumitunnid, õppekäigud, külalisõpetajate kutsumine.

Õpilaste tagasisidest selgub, et enamik valitud programmidest õpilastele meeldib, sest saadakse teada palju huvitavaid fakte, tehakse katseid, jalutatakse looduses. Mõni on märkinud, et õppekäikudel saavad nad tunnis õpitut kinnistada ja näidata oma teadmisi. Eriti meeldivad õpilastele õppeprogrammid looduses: soos (Pääsküla raba), metsas (RMK Viimsi loodusmaja) ning põllul (Kostivere ja Jõelähtme maastikud). Õpilaste väitel aitavad muuseumitunnid ning õppekäigud arendada eesti keele oskust, kuna keelekümblusklassidele on tellitud eestikeelsed õppeprogrammid.

Õpilased peavad teemaõpet tähtsaks, kuna neile meeldivad õpetajate korraldatavad tegevused. Läbimõeldud ja hästi kavandatud õpe toetab õpilaste igakülgset arengut ning on tihedalt seotud igapäevaeluga.

Tallinna Pae gümnaasiumi õpetajad väärtustavad koolis rakendatavat teemaõpet ning on seisukohal, et tehtav lisatöö tasub ennast ära. Eesti keele õpetaja Natalja Arhangelskaja sõnul on lõimingu perioodil just keeleõpetaja n-ö tugiisik õpilastele ja aineõpetajale. Keeleõpetaja meisterlikkusest sõltub õpilaste edukus teistes lõimitud ainetes. „Kuivõrd põhjalikult oli tehtud eelnev sõnavaratöö; kuivõrd selgelt on lastele lahti mõtestatud terminid ning väljendid, mida nad hakkavad suure uudishimuga õppima inimese- või loodusõpetuse tunnis; kuivõrd enesekindlalt astuvad nad sisse ajalookabinetti – kõik see sõltub suuresti just eesti keele õpetajatest,” lausub ta.

Õpetaja Christina Lääne arvates on teemaõpe ajaloo- ja inimeseõpetustundides iseenesestmõistetav, sest teemasid käsitletakse nii või teisiti laiemalt: „Lisatööd see ei tee, kui kasutada juba olemasolevaid materjale, kuid mõnikord on uute materjalide loomine isegi põnevam, sest põlvkonnad vahetuvad ja laste huvi muutub. Neis aineis ei saaks lõiminguta, need on seotud erinevate valdkondadega. Õpilaste sõnavara rikastamise jaoks on teemaõpe eriti kasulik, lisaks laiendab silmaringi ja aitab mõista seoseid.”

Allikad

Lõiming. Lõimingu võimalusi põhikooli õppekavas (2010). Koostanud J. Jaani ja L. Aru. Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus. –  https://www.hm.ee/sites/default/files/l6imingukogumik.pdf

Mehisto, P., Frigols Martin, M. J., Marsh, D. Lõimitud aine- ja keeleõpe. Tallinn: Iduleht, 2008. – https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:56133/104962/page/1

Tagasi sisukorda