Lõimingu võlu ja valu
Kristi Mumm, Tartu Forseliuse Kool
Tartu Forseliuse koolis alustasime lõimingu süsteemsema väljaarendamisega viis aastat tagasi, kui hakkasime koostöös Tartu ülikooli ja teaduskeskusega AHHAA välja töötama ahhaaliku kooli mudelit.
Ahhaalik koolimudel on üks viis, kuidas rakendada nüüdisaegset õpikäsitust. Selle mudeli üks olulisi tunnuseid on, et õppimine oleks õpilastele terviklik ja seotud, eluline ning koostöine. Õpetajad olid varemgi lõiminguga tegelenud, kuid pigem olid need juhuslikud, ebaregulaarsed ja paari õpetaja koostöised projektid.
Oma süsteemi loomisel oleme toetunud Tartu ülikooli haridusuuenduste ja õppekavaarenduse keskuse lõimingukogumikule.
Protsess ja ettevalmistus
Süsteemi arendamiseks oli esimese sammuna vaja õpetajatega koostöös vaadata ja arutada, mida lõiming tähendab, mis on erinevad lõiminguvõimalused ja vaated ning miks üldse on vaja lõimida. Teada on, et lõiming eeldab õpetajate tihedat koostööd, milleks tuleb leida aega. See tähendab, et just koolijuht peab sellele mõtlema, kuidas luua õpetajatele sobivad koostöövõimalused.
Algul kohtusime vaheaegadel, kus ühisel seminaril arutasime, mis lõiminguvõimalusi on olemas ning kuidas planeerime meie tegutsema hakata. Otsustasime alustada klasside kaupa ning koostada II ja III kooliastme klassidele lõiminguplaanid. Aineõpetajad võtsid ette 4. klasside ainekavad ning tõid esile peamised teemad, mida nad 4. klassis käsitlevad. Algul kavatsesime lõiminguplaanid teha trimestrite kaupa. Esimeseks võtsime ette 4. klassi I trimestri, millele järgnesid teised trimestrid ning 7. klassi ainekavad.
Miks lõiming ei toiminud?
Kuigi olime enda arvates alustanud selge süsteemiga, tundus siiski, et millegipärast lõiming ei tööta ning plaanid ei rakendu. Istusime õpetajatega kokku ja arutasime, kuidas edasi tegutseda ning mida teisiti teha. Meie jaoks oli selge, et lõiming võiks olla orgaaniline osa õppest. Olime aru saanud lõimingu väärtusest ja olulisusest, kuid raske oli seda igapäevasesse õppesse lisada. Arutelu käigus mõistsime, mis olid olnud peamised põhjused, miks lõiminguplaanid hästi tööle ei hakanud.
- Koostasime esialgu plaanid trimestrite kaupa ning vaatasime, mida õpetaja ainekavast tavaliselt ühel või teisel trimestril käsitleb.
- Osa õppeaineid olid seotud kunstlikult ega sobinud lõiminguplaani, mistõttu jäid ka plaanid tihti poolikuks.
- Lõiminguplaanil puudus selge juht.
- Õpilastele olime jätnud vähe valikuid, me ei olnud neid lõimingu plaanimisse kaasanud.
- Me ei küsinud õpilastelt lõimingu kohta tagasisidet.
- Õpilaste reaktsioon oli oodatule vastupidine. Pigem oli kuulda vahel märkusi „Jälle see teema …”. Eesmärk oli ju õppetööd hoogustada, siduda ning õpilasi rohkem motiveerida.
- Järgmisel aastal sama klassi õpetavad õpetajad ei tundnud seotust loodud lõiminguplaanidega.
Mida muutsime ja kuidas nüüd tegutseme?
Hakkasime murekohtadega aktiivselt tööle ning muutsime ja täiustasime oma süsteemi. Võtsime fookusesse tervikliku vaate, mis tähendab, et lõiminguplaanide koostamisel ühele klassile lähtusid õpetajad oma õppeaine ainekavast kui tervikust: vaadati, mida käsitletakse selles aines terve õppeaasta jooksul. Toon esile etapid ning põhjendused, kuidas oma süsteemi muutsime.
Iga klassi lõiminguplaani tegid koos kõik õpetajad, kes seal klassis õpetasid või võisid tulevastel aastatel õpetama hakata. Nii on kõik seotud ja panustanud; kõik, kes ühel või teisel ajal peaksid lõiminguplaani oma õppeainesse siduma, on teadlikud plaani olemasolust ja mõistavad, et neil on seda vaja.
Esimese etapina nimetas iga õpetaja enda õpetatava aine kohta kolm suuremat teemat.
Õpetajad istusid laudkondades, kus igast laudkonnast üks tutvustas teistele (kogu auditooriumile) lühidalt oma õppeaine teemasid. Kõik kuulasid ja mõtlesid, kas nende õpetatav aine seostub kuidagi kirjeldatud teemadega.
Kui ring sai peale, tegid teemasid tutvustanud õpetajad paberile mõistekaardi. Kõik said ruumis ringi käia ning minna selle inimese mõistekaardi juurde, kus tema aines mingisugused seosed olid tekkinud. Kui seoseid ei olnud, siis ettepanekuid ei esitatud. Nõnda vältisime kunstlike lõiminguplaanide loomist.
Järgmisena süsteem kordus: iga laudkonna teine liige tutvustas oma teemasid. Kõik kuulasid ning pärast käidi ringi ja lisati mõistekaardile oma õpetatava ainega seotud ideid (kui neid oli! Taas kord oli tähtis vältida kunstlikkust).
Kui kõik õpetajad olid oma ainekava suuremaid teemasid tutvustanud ning igaühel oli paberil mitu mõistekaarti, tuli oma laudkonnas valida välja kõige sisukamad mõistekaardid, kus ideed olid kõige n-ö mahlasemad ning rikkalikumad.
Tekkinud teemad kirjutasime auditooriumi tahvlile ning vaatasime neile üheskoos otsa.
Järgmiseks tegime veel kärpeid, tõmbasime mõne teema maha, mõned teemad ühendasime ning lisaks jagasime ära, mis teemadega ja mitmendas trimestris tegeldakse. Püüdsime jagada nii, et igale trimestrile jääks vähemalt üks lõiminguplaan; mõnele jäi ka kaks. Meie tegemisi iseloomustas paindlikkus. Nii mõnigi õpetaja sai aru, et tema aines on võimalik trimestriti teemasid ümber tõsta, nii et õpilaste jaoks oleks õppimine terviklikum.
Välja valitud teemade kohta hakkasid õpetajad täitma lõiminguplaane (vt tabel 1). Toetusime lõimingukogumikule, kus on selgelt esile toodud, mis on lõiminguplaani metateema, mis õppeained on seotud, mis üldpädevusi arendatakse, mis on iga seotud õppeaine õpitulemused ja tegevused ning kõige lõpuks, mis on neid õppeained siduv ühine kulmineeruv tegevus.
Iga lõiminguplaan sai vastutava juhi, kes kutsub enne plaaniga alustamist aineõpetajad kokku. Räägitakse uuesti üle, mida igas ainetunnis tehakse, mis on ühine ülesanne, kes aineõpetajaist lõimingut õpilastele tutvustab, millal plaaniga lõpetatakse ning kuidas toimub hindamine.
Õpilaste kaasamine lõimingusse
Avastasime, et oma suures tuhinas olime jätnud õpilased kõrvale, seega mõtlesime hoolega, kuidas lõimingu atraktiivsust suurendada ning õpilasi rohkem kaasata. Võtsime fookusesse, et pingutust nõudev ülesanne, mis hõlmab erinevaid õppeaineid, peaks olema selline, kus õpilased saaksid teha valikuid (nt 8. klassi lõiminguplaani „Tervisklik toitumine” ühine kulmineeruv tegevus oli tervisliku toitumise kampaania meeskondades ning õpilased said valida, kas teevad selle filmi, laulu, luuletuse, ettekande või võistlusena või praktilise tööna).
Koostasime lühiküsimustiku Stuudiumisse, et õpilastelt lõimingu kohta tagasisidet küsida ja plaani selle järgi täiustada. Tänu õpilaste tagasisidele saime kinnitust, et valikute pakkumine muudab ülesande õpilastele tähenduslikumaks.
Lisaks otsustasime lõimingu õpilastele paeluvamaks teha ning reklaamisime seda postritega. Kui lõiming algas, panime igasse konkreetset plaani puudutava õppeaine klassi postri, et õpilastel oleks silme ees: praegu tegeldakse selle teemaga. Mõned näited valminud postritest:
Tagasi mõeldes oleme aru saanud, et hakkasime õpilasi kaasama õigel ajal, kuna lõimingut alustades polnud me ise veel koostööfaasi jõudnud. Pidasime esmatähtsaks, et õpetaja usuks lõimingu võlusse ning näeks selle vajalikkust, nii on lihtsam lõimingut ka õpilastele õhinaga tutvustada.
Kokkuvõte
Oleme uue süsteemiga tegutsenud paar aastat ning võime öelda, et oleme oma kooli jaoks loonud toimiva lõimingusüsteemi. Tähtis on koordineerida lõiminguga tegelemist, vaadata, et plaanid oleksid juhitud ning plaani lisatud õppeained oleksid seal põhjendatult. Kindlasti on vaja õpilasi kaasata, et suurendada nende motivatsiooni ja muuta lõiming ka nende jaoks oluliseks. Meie teekond lõimingusüsteemi koostamisel on olnud põnev, kohati konarlik, kuid oleme avatud seda täiustama ja arendama ning põnevatest kogemustest õppima. Püüame tulevaste aastate jooksul luua kõigile II ja III kooliastme klassidele lõiminguplaanid ning panustame süsteemi järjepidevusse ja toimimisse.