Lõimingu kaudu geeniusi avastamas
Tiia Leppik, Brita Pärtel, Luce Kool
Algab päev
On esmaspäev. Veel pool tundi õppe alguseni. Ukse vahelt kostab „Tere hommikust!“. Laua taga olevad sõbrad tõstavad pea vihikute ja raamatute vahelt tervitades vastu, vaibal istuvad klassiõed ja -vennad kutsuvad lauamängu mängima, millega äsja liitus õpilasi. Õpetaja toimetab veel laua taga, paar õpilast kõrval uudistamas:
„Kellega meil täna esimene tund on?“
„Pilviga,“ kõlab vastus.
Hetk hiljem tõuseb laua taga istunud tüdruk püsti ja lausub rahulolevalt:
„Õpetaja, lõpetasin vigade paranduse. Kas võin mapi vahele panna?“
„Tule, vaatame koos üle, mis võivad edaspidi need kohad olla, millele peaksid rohkem tähelepanu pöörama,“ vastab õpetaja.
Vaibal olevad lapsed koristavad mängu kokku, uurivad vilksamisi kellaaega ja teatavad valjemal häälel:
„Viis minutit hommikuringini!“
„Korrapidajad viivad numbrid alla, palun koguneme vaibale ning tutvume selle nädala eesmärkidega. Sel nädalal saavad kõik lahendada erinevaid meeskonnaülesandeid. Jätkame geomeetriliste kujunditega ning igaüks saab ka iseseisvalt oma teadmisi proovile panna,“ lisab õpetaja.
Luce kooli õpilased tutvumas kooli põhiväärtustega. Foto kooli arhiivist
Kirjeldatud õppenädala algusesse on põimitud mitmeid Luce kooli õpetajale ja õpilasele omaseid jooni, tõekspidamisi ning väärtusi, mis on suuresti soodustanud lõimingut õpetuses ja kasvatuses. Luce kool on väike kogukonnakool Kuressaares, ainus erakool maakonnas. Luce koolist rääkides tuleb kindlasti kõnelda Johann Wilhelm Ludwig von Lucest ja Johannes Käisist, kelle tõekspidamiste najal on kujunenud kooli põhimõtted ja saanud suuna kooli väärtuskasvatus.
Kes oli Luce? Miks Johannes Käis?
Johann Wilhelm Ludwig von Luce [luutse] (1756–1842) oli estofiil, 19. sajandi Liivimaa valgustusajastu ideede üks väljapaistvamaid kandjaid, kultuuritegelane, vaimulik, arst ja apteeker, haridusinspektor ning botaanik.
Teine Luce kooli põhimõtete loomise suunaja on hariduse valdkonnas juba märksa tuttavam nimi, pedagoog ja kooliuuenduse propageerija Johannes Käis. Üldõpetus ja Käisi printsiibid on tähtsal kohal kooli õppekava loomises, päevakava ülesehituses ning kasvatuses.
Nii nagu Käis on pidanud oluliseks õppimisega rahulolu kujundamise vahendiks innustavat tagasisidet ning selle toel heade suhete, koolirõõmu ja positiivsete emotsioonide loomist ehk õpimotivatsiooni hoidmist, on ka Luce kool pidanud koolikultuuris tähtsaks väärtustada koolikeskkonda ja individuaalsust. Mõlema suurmehe ideedest võime välja lugeda lõimingu oluliseks pidamist. Luce aadlivapp, mis kujutab mere kohale tõusnud ja selles peegelduvat päikest, demonstreerib tema iseteadvust ja elusihti valgustajana ning Johannes Käisigi saab pidada valgustajaks haridusvaldkonnas. Luce kooli aluspõhimõtted õpilase arendamisel on inspireeritud Luce vapi deviisist Luce sua lucet, st valgustajalik üleskutse vaimsele autonoomiale ja iseseisvale mõtlemisele. Ka Käisi õpetustes näeme selgelt iseseisva tegutsemise (mõtlemise) tähtsustamist ning inimese individuaalsuse arvestamist kasvatamisel ja õpetamisel.
Kaht suurmeest ühendab kodupaiga looduse väärtustamine ja tundmine ning selle tutvustamine ja selle kaudu õppimine. Uue kooli avamise eel ning õppekava ja koolikorralduse kujundamisel osutusid Luce ja Käisi põhimõtted ning ideed sihiks, mida on ajakohastatud praegusest õpikäsitusest lähtudes. Üldõpetuse pooldajatena oli meile selge, et just sellest kujuneb meie õpetuse kese.
Milline on Luce kooli nägu?
Luce koolis rakendatakse üldõpetust, mille aluseks on väärtuskasvatus. Õppimine on tervik, mille moodustavad aineõpetus (sh ainevaldkonnad), kasvatus ja õppeprotsess. Laps omandab oskused ja teadmised kooli kogukonna loodud väärtuspõhises keskkonnas. Õppimine ei ole kaugeltki ainult see, mida õpetaja klassi ees õpetab, vaid ka see, milline koolikultuur ümbritseb last, s.o suhtlemine, õhustik ja väärtuste edasikandmine. Nii sündisid koostöös õpilastega kooli viis peamist reeglit: kuula, mõtle, hooli, õpi, pinguta, mis on trepihallis igale õpilasele, õpetajale ja külalisele lõuenditel end iga päev meenutamas. Väärtuspõhised koolireeglid toimivad ainult siis, kui need on elavad ja mitmekülgselt kasutuses, mistõttu on reeglid esitatud pildilugudena (vt fotokollaaži) just nagu kooli alusväärtus: igaüks on geenius!
Need reeglid juhivad õpetajate ja õpilaste käitumist, on aluseks õppetundides ning väljaspool kooliruume toimuvatel õppepäevadel ja ühistegemistes. Üldine väärtuspõhine raamistik annab lähtepunkti selleks, et lõimingut planeerides siduda ainevaldkondade õpiväljundid üldpädevuste omandamisega. Õpilastega koos läbi arutatud ühesõnalised reeglid töötavad praktikas hästi, neid on hea seostada õppetundide teemadega või hommikuringis väärtuspõhiseid tähenduslugusid lugedes ja nende üle arutledes.
Fotokollaaž koolireeglitest ning kooli moto „Igaüks on geenius!“. Fotodele on jäädvustatud Luce kooli õpilasi ja õpetajaid. Fotod kooli arhiivist.
Kool võib väärtuskasvatusest oma dokumentides kirjutada, õpetajad klassi ees rääkida ja üheskoos unistada, kuid selle kujunemist ja ilmet näitab aeg ning märkab kogukond.
Õpetaja lõimingu keskmes
Õpilase teadmiste terviklikuks kujunemise teel on tähtsal kohal õppeainete lõiming ja võtmeteguriks õpetaja. Pedagoogilise tegevuse märksõnad Luce koolis on avatus, loovus, hea kuulamisoskus, elulisus ja terviklikkus. Selget ning kindlasõnalist suunist on lõimimiseks keeruline anda, sest lõiming võib sõltuvalt ajast, kohast vm kujuneda erisuguseks. Oluline on see, et iga õpetaja kavandaks nendele märksõnadele tuginedes huvipõhise õppe, mis keskendub õpilasi ümbritsevale elule, eluliste probleemide lahendamisele ning nähtuste põhjuste leidmisele. Nii toetavad õpetajad juhtivate aktiivsete inimeste ja rühmade kujunemist, kes konstrueerivad uusi teadmisi juba olemasolevate põhjal ning märkavad ümbritsevat eri vaatepunktidest selle osade erinevates seostes. Niisuguse inimese kujunemist soodustab õppeainete lõiming.
Lõimingu mõte avaldub selles, et ühel või teisel moel seostatakse õpetatavaid teadmisi ja oskusi ning asetatakse need reaalse elu konteksti, aidatakse õpilastel neid mõtestada ning seostada üheks tervikuks. Põhikooli riikliku õppekava § 5 lg-s 6 on kirjas:„Õppe lõimimine saavutatakse erinevate ainevaldkondade õppeainete ühisosa järgimisel, õppeainete, koolisiseste projektide ja läbivate teemade ühiste temaatiliste rõhuasetuste, õppeülesannete ning -viiside abil. Lõimingu saavutamiseks korraldab põhikool õpet ja kujundab õppekeskkonda ning õpetajate koostööd viisil, mis võimaldab aineülest käsitlust: täpsustades pädevusi, seades õppe-eesmärke ning määrates erinevate õppeainete ühiseid probleeme ja mõistestikku.“
Kuidas lõiming toimib?
Toetamaks lõimitud õpet, tuli alustada tunniplaani võimaluste selgitamisest. Üldõpetuse tunnid on päevakavas suures osas plaanitud paaristundidena, kuid ka 45minutiliste tundidena. Õppe kestuse paindlikkus võimaldab õpet ja kasvatust korraldada sujuvamalt ning hajutatumalt, võtta aega projektideks, õppekäikudeks jms. Päevakavas kajastuvad üldained ühise mõistena üldõpetus. Üldõpetuse viisil omandatakse kõik riiklikus õppekavas õppeainete kaupa esitatud nõutavad õpitulemused.
I kooliastmes hõlmab üldõpetus selliseid õppeaineid nagu eesti keel, matemaatika, loodusõpetus, inimeseõpetus, kunst, tööõpetus. Üldõpetuse tunde plaanides lõimib klassiõpetaja ainevaldkondi omavahel, kasutades erinevaid õppemeetodeid: mängulised lõimitud tegevused, projektid, arutelud, koostöö, klassikaline kirjalik tööleht jm. Töölehed valmistab õpetaja sageli ise, koostades erinevaid pisemaid ülesandeid nii, et õpitavad teemad on seotud üheks tervikuks.
Lõimingu juht ja teemade seadja on klassiõpetaja, kes kavandab kuu kaupa Luce kooli e-päeviku planeerimiskeskkonda taotletavad õpiväljundid, mis on omakorda teejuhiks aineõpetajaile. Lisaks on koolis ainevaldkondade lõimingutunnid ning lõiminguprojektid, mis eeldavad ühist planeerimist ja tundide ettevalmistamist. Oleme praktiseerinud üldõpetuse ja kehalise kasvatuse ning muusikaõpetuse ühiseid paaristunde, inglise keele ja muusikaõpetuse ning ka muusikaõpetuse ja kunsti lõimitud tunde. Õuesõppepäevadel (ja neid on rohkelt) toimub lõiming õppepäeva teema ja sisu põhjal.
Lõiminguprojekte korraldatakse õpetajate, laste ja ka vanemate tihedas koostöös. Luce koolis on õpetajaskonna päevakava seatud nii, et kõik saavad osaleda kolleegiumi töös. See on iganädalane aeg projektide ürituste, õuesõppepäevade ja ühistundide aruteluks ning plaanimiseks.
Koolipäev algab hommikuringiga, esmaspäeval kogu koolile, teistel koolipäevadel on hommikuring klassipõhine. Hommikuringil on oluline roll ennastjuhtiva õppija kujundamisel. Hommikuringides omandab õpilane oskuse päeva plaanida, oma tegevust eesmärgistada ja analüüsida ning tagasisidestada.
Eesmärgistamine ja eneseanalüüs on vajalikud õppimise teadlikustamiseks ja teadliku õppija kujunemiseks. Meie väikestes klassides saavad ja julgevad kõik õpilased avaldada oma arvamust, esitada küsimusi ning öelda välja omi mõtteid.
Olulist rolli kannab õpetaja tagasiside õpilasele. See keskendub protsessile ning oskuste ja teadmiste edendamisele; keskne ei ole see, mida õpilane muuta ei saa. Tagasiside on sisuline ning võrreldud õppija enda edenemise, mitte kaaslaste edusammudega. Vead on õppimise normaalne osa.
Läbitöötatud töölehed ja materjalid koondab iga õpilane oma õpimappi, mis on väärtuslik õppijale endale. Õpimapp aitab meenutada õpitut, kirjeldab ja visualiseerib õppimist tervikuna, arendab kohusetunnet ning süsteemsust oma õppimise korraldamisel. Arenguvestlustel saab iga õpilane tutvustada õpimappi oma vanematele ning tuua esile lemmikteemasid ning raskuskohti.
Kas on lõimingut takistavaid tegureid?
Teinekord jääb kooli soovist ja pingutusest väheseks. Lõimingu kontekstis on tekkinud küsimus, kuidas kajastada klassipäevikus üldõpetust, kus lõimitakse tavapäraselt kuut ainevaldkonda ja aeg-ajalt lisaks teisi ainevaldkondi.
Haridus- ja teadusministeeriumi määruse § 11 lg-s 2 on öeldud: „Klassipäevikusse märgitakse õppeainete loend, tundide arv õppeaastas, õpilaste nimed, tundide toimumise aeg ja arv ning sisu õppeaineti ning õpilaste hinded.“
Meie koolis on ainevaldkondadepõhised õppekavad. Õpetaja loob plaanid, et koostada (või luua) lõimitud ja terviklik õpe õpilasele tundides ja õuesõppepäevadel, et kõik õpiväljundid oleksid arvesse võetud. Määruse järgi peaks õpetaja kirjutama klassipäevikusse õppeained tundide kaupa ja märkima aja, mille jooksul üht või teist õppeainet käsitletakse. Tegelikult pole ju oluline, mis tunnis või mitmendal tunnil teadmisi-oskusi omandatakse, tähtis on, et teadmine-oskus on omandatud. Bürokraatia ja eeskirjad ei tohi võtta õpetajalt tahtmist ning motivatsiooni lõimingut rakendada. Lõimimine tuleb teha õpetajale mugavaks ja innustavaks.
Eelmisel õppeaastal jõudsime koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga teatava kompromissini klassipäeviku sissekannete asjus. Meie otsime edasi. Oleme direktori algatusel katsetamas päris oma kooli e-päevikut, mis peaks ideaalis kajastama lõimingut saavutatud õpiväljundi põhjal. Lisaks on Luce kooli e-päevikul plaanimismoodul, et muuta lõimingu kavandamine süsteemsemaks, soodustada ja lihtsustada õpetajate omavahelist koostööd ning vähendada õpetajate paberitöö mahtu. Lõimingust ja üldõpetusest saab kasu ennekõike õpilane, aga lõimingu kavandab õpetaja ning õpetaja motivatsiooni tuleb hoida.
Lõpeb nädal
Käes ongi reede.
„Aeg on teha kokkuvõtteid mööduva nädala edusammudest, õppimiskohtadest ning eesmärkide täitmisest. Arutleme esialgu koos. Igaüks võib tahvlile kirja panna ühe märksõna, mis selle nädalaga seostub,“ ütleb õpetaja.
„Ma tean!“ kõlab kiirelt vastu, „mina kirjutan koostöö!“
Kui märksõnad on tahvlil ning nende üle on arutletud, saab iga õpilane oma päevikusse sisse kanda omaenda mõtted ning hinnata oma suhteid, koostööd ja kokkuleppeid.
„Mis sina arvad, mida peaks veel harjutama? Mis pani sind sel nädalal naeratama?“ kõlab vestlus laste vahel.
„Mulle meeldis kunstis teha geomeetrilisi loomi,“ kõlab vastus.
„Mulle meeldis, kui käisime õues nööridega joonestamas, kuigi ühiste nurkade nimetamine oli alguses keeruline,“ lausub sõber vastu.
Õpilaste analüüsile lisab õpetaja omapoolse hinnangu, milles on alati midagi positiivset, mida iga õpilane nädala lõpus vägagi ootab.
Allikas
Teder, T. (2017). Kuulsad saarlased valguses ja varjus. Sirp, 16.06.