Johannes Käisi pedagoogiliste põhimõtete rakendamisvõimalusi nüüdisaegses õppes
Luule Niinesalu, Peetri Lasteaed-Põhikool
Kooli lugu sai alguse 2009. aastal. Minust sai Peetri lasteaia-põhikooli direktor ja koos üheks kolleegiga asusin looma uut kooli. Olime aastaid koos töötanud ning meil olid välja kujunenud ühised arusaamad ja põhimõtted.
Johannes Käisi pedagoogilised ideed, metoodika ja põhimõtted olid meile tuttavad ning said kooli loomisel üheks nurgakiviks. Õpetajana töötades oli meist mõnigi rakendanud üldõpetuslikku tööviisi. Teiseks nurgakiviks oli põhikooli riiklik õppekava (PRÕK). Pidasime oluliseks Käisi seisukohti ja tähelepanekuid, mis käsitlesid õpetaja rolli, õppe korraldamist klassiruumis ja väljaspool klassiruumi, erinevaid õppeviise ning hindamise ja hinde mõju õpilase arengule.
Meie eesmärk oli algusest peale luua kool, mis vastab 21. sajandi ootustele. Peetri kooli visioon on: „Peetri kooli õpilane on õnnelik, ennast tundev ja motiveeritud õppija.“ Meie kooli moto on: „Igas inimeses on päike, laskem tal särada“ – see näitab, et tahame jõuda iga lapseni, leida üles iga lapse anded ja tugevad küljed ning toetada nende arengut.
Leppisime kokku ja sõnastasime visiooni, ühised põhimõtted ning väärtused. Kogu kontseptsioon toetus pikaajalisele pedagoogilisele kogemusele ja kooliuuenduslikule praktikale. Nii moodustus üheksast põhimõttest vundament:
- lapse kasvamist ja õppimist toetab positiivne mikrokliima;
- toetame iga õpilase arengut;
- õpetaja on toetaja, suunaja ning abistaja;
- õppes kasutame aktiivseid õppemeetodeid;
- suuname õpilasi kasutama nüüdisaegseid digivahendeid ja veebikeskkondi;
- loome õppes võimalused, kus laps saab ise valida, otsustada ja vastutada;
- kaasame õppe korraldamisse lapsevanemaid ja erinevate elualade spetsialiste;
- peame oluliseks tagasiside andmist õpilasele, lapsevanemale ja kolleegile, kasutades erinevaid võimalusi (analüüsivad ja põhjendatud hinnangud, perevestlused, arenguvestlused, koostöövestlused, vestlusringid ja nõupidamised);
- juhime last enesehinnangu ja -analüüsi poole.
Meie eesmärk on, et iga laps saaks koolist kaasa positiivse kogemuse, oskuse loovalt mõelda ja julguse tegutseda, et ta tunneks oma tugevusi ning arendamist vajavaid külgi. Õpilane oskab märgata ja aidata teisi inimesi ning tal on soov ja tahtmine pidevalt õppida.
Kooli asus avamisel õppima 111 õpilast ja tööle 11 õpetajat. Praegu õpib Peetri koolis 840 õpilast ja töötab 70 õpetajat. Jätkub pidev töö, et kooli asutamisel seatud sihid, ideed ja väärtused ulatuksid tänasesse päeva ning muutuksid ja täieneksid koos ajaga. Noori ja uusi kolleege toetavad ning nõustavad mentorid, et meie koolikultuuri sisse elada ja tunda ennast meeskonnaliikmena.
Riiklik õppekava ja Johannes Käisi pedagoogiline pärand
Võrdlesime ja analüüsisime PRÕKi ja Johannes Käisi pedagoogilist pärandit ning keskendusime neljale teemale: õpetaja roll, tööviisid, õpikäsitus ja tagasiside. Hoiame neid teemasid või suundi fookuses nii praegu kui ka tulevikus. Töövestlustel tutvustame enda kooli põhimõtteid ja väärtusi. Enne õppeaasta algust teeme uute töötajatega vestlusringe, et meie sihid ja põhimõtted oleksid neile arusaadavad.
Rääkides uuenevast õpikäsitusest ja kõrvutades PRÕKis seatud sihte ja eesmärke ning J. Käisi vaateid ja seisukohti, tuleb tõdeda, et iga uus on unustatud vana. Tabelites on kõrvutatud PRÕKi ja Käisi tekstides olulised teemad, ülesanded ja eesmärgid, mis tähtsustuvad meie valitud fookustes.
Õpetaja ülesanne
| PRÕK: toetada iga õpilase arengut; toetada iga õpilase eneseusku ja õpimotivatsiooni; toetada õpilase õpihimu ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime arengut; kasutada mitmekesiseid tööviise, et seostada õpitut praktilise eluga ja võimaldada teha iseseisvaid valikuid; luua võimalused iga õpilase võimete maksimaalseks arenguks ja loovaks eneseteostuseks; pakkuda isiklikku eeskuju | Johannes Käis: õpetuse individualiseerimine; kasvatada ja arendada lapses kõiki võimeid ja jõudusid; vabastada õpilane klassi keskmise nivoo tasandavast mõjust; võimaldada omaalgatuslikku, iseseisvat, isetegevat jõu- ja huvikohast tööd; õpilaste tundmaõppimine on tänapäeval iga õpetaja tõsiseks ülesandeks; elav eeskuju õpilastele |
Võtmeisik koolis on õpetaja
J. Käis on kirjutanud, et just õpetaja on süsteemi kandja ja meetodi käsitaja, ühtlasi isiksus, kelle läbi süsteem ja meetod elustatakse. (Käis 1996, 36) Koolijuhina on minu ülesanne olla visionäär, motiveerija, julgustaja ning eestvedaja. Sama oluline on luua töötingimused ning töökultuur, et õpetajal oleks võimalus ja soov kooli visiooni ellu viia.
Peetri koolis on õpetaja ülesanne luua iga lapse arengut toetav õppimiskeskkond. Ta on õpilasele toeks ja julgustab õppimisel pingutama, et saavutada seatud eesmärke. Meie koolis on juba mitu aastat tööl ka abiõpetajad. Meile on tähtis, et iga õpilane tunneb, et ta tuli toime ja tunneb eduelamust. Selline õppekorraldus võimaldab arvestada õpilaste erinevaid võimeid ja neid maksimaalselt arendada. Oleme veendunud, et julgustav ja toetav õhkkond mõjub õppimisele positiivselt ning suurendab õpimotivatsiooni.
Toetame iga õpilase arengut ja eneseusku. Koolis töötav tugipersonal aitab kaasa, et iga õpilase areng ja õppimine on toetatud ning vastab õpilase vajadusele. Individuaalset abi ja tuge pakuvad eripedagoog, logopeed, sotsiaalpedagoog ning psühholoog. Igale õpilasele leitakse just talle sobiv keskkond, õppekava ja tempo. Selleks oleme avanud väikeklassid ning korraldame üks ühele õpet.
Kooli keskkond toetab mitmekesist õppimist ja lõimingut
Meie eesmärk on võimaldada õpilastel omandada eri õppeainete teadmisi ja oskusi lõimitult ning koostöiste meetodite kaudu. Lõimitud õppe käigus arenevad õpilaste digioskused ning suutlikkus iseennast paremini juhtida – selleks loome neile erinevaid valikuvõimalusi. Mitu korda õppeaastas korraldame õpet nii, et õpilased on töötubadesse jagatud lennupõhiselt. Erineva funktsiooniga ruumide olemasolu lubab töötube korraldada väga mitmekesiselt. Siduvaks on päeva- või nädalateema, kuid tegevused on väga erinevad (loeng, filmi vaatamine, meisterdamine, plakati valmistamine, reklaamfilmi tegemine, mikroskoobiga uurimine, staadionil plaani koostamine, GPS-kunst jne).
Koolis korraldame õpet erinevates ruumides. Nii saab paremini organiseerida üksi- ja rühmatööd. Kooliruumid võimaldavad mitmekesist õpet ning toetavad erinevate õppeainete lõimingu korraldamist. Kõige paremini on lõiming õnnestunud teemapäevi, -nädalaid ja koostööpäevi plaanides, mil õpetajad saavad vabalt kavandada nii ruumide kasutamist kui ka päeva ajalist planeerimist. Erinevad ruumikasutused võimaldavad õpetajatel plaanida ja korraldada õpet nii, et õpilased leiavad endale sobiva töökeskkonna.
Black box on ruum loovuse, eneseväljenduse ja liikumise arendamiseks, kus korraldatakse draama- ja tantsutunde ning ansambli- ja lauluproove, vaadatakse filme ning tehakse palju muud. Auditooriumis on nüüdisaegne esitlustehnika ja tunde võib anda kahele klassile korraga. Käsitöö- ning puutööklass oma ruumilahendusega sobivad mitme klassi koostööks.
Aula ja black box soodustavad edukat loovat õppimist. Koridorides on olemas lauad ja pingid, et korraldada üksi- või rühmatööd. Õpilased saavad valida endale sobiva istumis- või töökoha diivanil või tumbadel või olla põrandal. Vahetundides kasutatakse neid võimalusi puhkamiseks, kus on sõbraga hea mängida või vestelda. Koolipäeva sees on kolm 20minutilist õuevahetundi, et olla värskes õhus ja ennast aktiivselt liigutada. Selleks on meil ronimisala, saab mängida jalgpalli ja korvpalli ning joosta või mängida sõbraga.
Kooli õuealal peetakse õuesõppetunde ning pakutakse muid välistegevusi. Kevadel ja sügisel tegutsetakse kooliaias: pannakse seemned mulda, jälgitakse taimede kasvamist ning koristatakse saaki. Sügisel saab oma kooli territooriumilt korjata põõsast mustsõstraid, süüa õunu, pirne ja ploome. Õpetajal on tingimused olemas, et mitmekesistada laste õppimist ning arvestada õpilaste vajadusi ja huve.
Õpetaja võib paigutada mööblit klassiruumis ümber oma soovi ja õpilaste vajaduste järgi, et õpilased saaksid tegutseda üksi, paaris ja rühmadena.
Õpilane saab erinevaid kogemusi
Peame oluliseks, et õpilane leiaks enda anded ja tugevused. Meie kooli õpilased alustavad tantsuõppega 1. klassist. Üheksa aasta jooksul omandavad nad oskusi rahvatantsus, seltskonnatantsus ja loovtantsus. Traditsiooniks on saanud 4. klasside ball, kui lõpeb seltskonnatantsuõpetus. Õpilaste endi eestvedamisel on ellu kutsutud 9. klassi lõpuball.
Draamaõpetus on 1.–6. klassini. Meie kooli õpilastel on palju erinevaid võimalusi, kus esineda ja lavalaudadel särada.
Esimene võõrkeel on inglise keel ja 5. klassis saab valida, kas õppida vene või hispaania keelt. Lennupõhiselt pakume 7. ja 8. klassi õpilastele valikaineid. Sellel õppeaastal oli õpilastel valida viie kursuse vahel. Õpilased said teha valiku enda huvi põhjal. Valikainete teemad on välja kasvanud õppekavast ja lõimitud mitme õppeainega. Valikainete õpetajad on nii meie oma kooli õpetajad kui ka väljastpoolt kooli erinevate erialade spetsialistid.
Kunsti-, käsitöö- ja tehnoloogiaõpetajad on koos töötanud välja uue kursuste süsteemi 5.–9. klassi õpilastele. Uus kursuste süsteem võimaldab lõimida erinevaid õppeaineid, näiteks kunsti, ajalugu ja eesti keelt või tantsu ja draamaõpetust. Kirjutasime uue ainekava „Ideest teostuseni“. Viie aasta vältel saavad kõik õpilased erinevaid tööoskusi ja kogemusi läbides erinevad kursused. Rühmad moodustuvad lennupõhiselt ning kõik poisid ja tüdrukud saavad modelleerida, valmistada toitu, teha käsitööd, joonistada, teha puutööd ning tegeleda mobiilfotograafiaga („Ideest teostuseni“ erinevate klasside ainekavad: 6. klass, 7. klass, 8. klass, 9. klass).
Koolis töötavate huviringide valikul oleme lähtunud sellest, et need oleks mitmekesised ja lubaks noortel proovida erinevaid alasid ning saada uusi kogemusi. Neljandat õppeaastat on huviringi juhendanud 9. klassi õpilane. Juba on neljas õpilane pöördunud minu poole sooviga huviringi juhtida ja oleme sõlminud töölepingu. Huviringis 3D DISAIN käivad 4.–5. klassi õpilased. Eelmistel aastatel on 9. klassi õpilased juhtinud kunstiringi ja õpetanud programmeerimist.
Toetame õpilaste omaalgatust ning aitame neil oma mõtteid ja plaane ellu viia. Õpilaste ettepanekuid ja soove võtame tõsiselt. Algatusrühmad saavad korraldada oma koosolekuid direktori kabinetis. Suuname neid eesmärgistama oma tegevust, koostama ja jagama ülesanded ning vastutama oma tegevuse eest. Peame enda ülesandeks õpilase idee kindlasti teoks teha. Õpilaste algatusel ja eestvedamisel on saanud alguse mõnigi huvitav ettevõtmine. Nii on sündinud Peetri kooli Eurovisioon, 5.–9. klasside filmiöö, 9. klasside lõpuball, stiilinädalad, kooli jõuluetendus, 1.–4. klasside lugemisöö jne.
Peetri koolist on saanud Tallinna ülikooli praktikabaas ja mitu õpetajat on koolitajad. Igal õppeaastal viibivad üliõpilased meil praktikal. Meie kooli õpetajad jagavad häid kogemusi aktiivõppemeetodite rakendamisel, kujundaval hindamisel ehk tagasiside andmisel ja koostöö korraldamisel kõigi osalistega.
Pedagoogika on kunstiõpetus, õpetaja on kunstnik (Käis 1996, 37).
Õpikäsitus
| PRÕK: õpilane on õppes aktiivne osaleja; õpilane võtab võimetekohaselt osa oma õppimise eesmärgistamisest; õpib koos kaaslastega ja iseseisvalt; õpib oma kaaslasi ja ennast hindama; õpib oma õppimist analüüsima ja juhtima; uute teadmiste omandamisel tugineb õpilane varasematele ning konstrueerib uue teabe põhjal enda teadmised; õppetegevus ja selle tulemused kujundatakse tervikuks lõimingu kaudu | Johannes Käis: õpilane peab ise õppetööst aktiivselt osa võtma, õppima; tõsine haridus ilmub vaid sääl, kus haridusained on kohanenud vaimuannetega, ainult sääl on meeleldi vastuvõtmine, seesmine omandamine ja muutumine elavaks jõuks; mida rohkem pääseb mõjule õpilase aktiivsus isetegevas õppetöös, seda kauem kestab ta mõju ja seda täielikum on õpetus; üldõpetus – kõik õpetusalad seotakse üheks tervikuks |
Õppimine peab olema õpilastele tähenduslik ja eesmärgistatud. Õpetajatel tuleb iga trimestri algul koos õpilastega sõnastada selle perioodi õpieesmärk, õpitulemus ja hindamiskriteeriumid. Oleme loonud ja kujundanud oma kooli õpilaspäeviku. Sinna saab õpilane kirjutada enda sihid, et trimestri lõpus hinnata ja analüüsida, kas ta jõudis seatud eesmärgini või mitte.
Kasutame programmi „Liider minus endas“, et üldpädevuste kujunemise tugi oleks süsteemne. Meil on kasutada 1.–9. klassi õppematerjalid, mis aitavad jõuda mõistmiseni, miks on vaja eesmärke seada ja kuidas nende täitmiseni jõuda; mõista seda, mida tähendab proaktiivsus ning kuidas paremini teha koostööd, arvestades üksteist.
Õppeviisid
| PRÕK: – õppimise psühholoogiliseks aluseks on kogemus; – aktiivõppemeetodid; – projektõpe; – rühma- ja paaristöö; – õppekäik; – õues- ja muuseumiõpe; – ise uurida, otsida, avastada, katsetada, valida, otsustada ja vastutada | Johannes Käis: – teadmuste omandamise ja õppimise psühholoogiat mõistetakse valesti, kui arvatakse, et teadmusi võib õpetaja lihtsalt edasi anda oma juhatusega ja seletusega „tähelepanelikult“ kuulavale, kuid passiivsele õpilasele; – õpetuse individualiseerimine; – üldõpetus; – iseseisev tööviis; – rühmiti töötamine |
Hea emotsionaalse õhkkonna loomiseks tundides rakendavad õpetajad aktiivõppemeetodeid, mille kaudu saavad õpilased ise valikuid teha, otsustada, luua, uurida ning olla vabad oma aruteludes. Õpetajal on õigus ja vabadus valida õppemeetodid ning tööviisid. Paljud õpetajad kasutavad üldõpetust, teised leiavad koos tegutsemiseks teisi lõiminguvõimalusi.
Klassiõpetaja (1.–4. klass) saab päeva või nädala kujundada tervikuks. Tunniplaanis ei ole ainetunde, mis sunniks lapsi kiiresti ühelt ainelt teisele minema, vaid õpetaja planeerib klassitunnid, lähtudes õppekava eesmärkidest ja laste huvidest. Võimaluse korral on tunniplaanis paaristunnid, et õpe oleks põhjalikum ja sisukam.
Igal õppeaastal oleme ühe nädalapäeva planeerinud nii, et kell 14.15 on kõigil õpilastel koolipäev lõppenud. Sellel päeval teevad õpetajad koostööd kolleegidega, kavandavad ühiseid tegevusi, leiavad ühisosa õpetatavates ainetes ja seovad neid tervikuks. Õpetajad leiavad ise aja ja koha, kus kolleegiga nõu pidada ja plaane teha. Oleme andnud õpetajatele alati vabaduse valida, mida ja kuidas nad tahavad teha, mis töörühmas soovivad osaleda ja mis teema neid kõnetab. Nii, nagu toetame õpilaste algatusi, toetame ka õpetajate mõtteid, ettepanekuid ja soove.
Nõnda on sündinud lõimitud õpe kirjanduse ja kunstiõpetuse vahel ning 7. klasside koostööpäevad, kus on lõimitud matemaatika, füüsika ja loodusõpetus. 6. klassis on tervikuks saanud projektõppes ajalugu, kunst ja käsitöö. Õpetajad organiseerivad õpet koolis, käivad õppekäikudel ja ekskursioonidel just nii, kuidas nemad seda õigeks peavad. Selleks, et õpetajad jaksaks ja silm säraks, oleme neid alati toetanud ja nende soove arvestanud. Kõikide nende aastate jooksul on õpetajad saanud osaleda enda valitud koolitustel. Nad on saanud inspiratsiooni ja tuge üksteiselt ning käinud kolleegide tundides nii oma koolis kui ka teistes koolides.
Augustis on ühine ja meeleolukas õppeaasta avamine koos põneva külalise ja tordiga. Veel meeleolukam on õppeaasta lõpetamine, kus on üllatusesineja ja mõnus õhkkond.
Õpetajad, kes on aidanud koolielu rikastada mõne klassidevahelise või ülekoolilise üritusega, on saanud tehtud töö eest lisatasu.
Hindamine ja tagasiside
| PRÕK: – toetada iga õpilase arengut; – anda tagasisidet õpilase arengu kohta; – innustada ja suunata sihikindlalt õppima; – suunata õpilase enesehinnangu kujunemist; – kujundav hindamine; – õppe kestel toimuv hindamine, mille käigus analüüsitakse õpilasi teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist; – kirjeldab õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidiseks tegevuseks | Johannes Käis: – õpetusel hindame kõike, mis võimaldab lastele rõõmsat, elamusrikast tegutsemist, isetegevat vaimujõudude harimist; – hindamisleht (kehaline arenemine, vaimne arenemine, hingelised omadused, tegutsemine kooliühiskonna liikmena, edasijõudmine koolitöös); – poolaasta või aasta lõpul läbirääkimised õpilastega; – anda vanematele tarvilikke teateid nende laste kohta, nimelt isiklikel läbirääkimistel |
Oleme seisukohal, et õpilase jaoks on tähtis tagasiside, et saada aru, mida ta oskab, teab ja mõistab ning mida veel mitte. Ühtemoodi õpilaste oskusi hinnates ja mõõtes ei ole võimalik arvestada nende individuaalsust. Numbrilise hindamise puhul tekib hirm eksida, aga tihti õpime just tehtud vigade kaudu. Peetri koolis tahame anda aega õppida õppima ning koolitöös on palju sellist, mida numbriga mõõta ei saa. Meie eesmärk on, et õpilasel kujuneks teadmine, et õppida tuleb selleks, et areneda ja targemaks saada, mitte ainult hinnete pärast.
Peetri koolis rakendame õppimist toetava hindamise põhimõtteid ning anname kirjeldavat tagasisidet õppimisele ja sotsiaalsetele oskustele. Õpetaja annab kõigis kooliastmeis tagasisidet, analüüsides õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid ja käitumist. Tagasisidet antakse õpilase seniste tulemuste ja vajakajäämiste kohta, innustatakse õpilast edasi õppima ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed.
1.–5. klassi õpilaste teadmistele, oskustele ja tegevusele antakse kirjeldavat ja analüüsivat tagasisidet, et innustada õpilast oma õpitulemusi parandama. Tagasiside on nii suuline kui ka kirjalik. Kirjaliku tagasiside märgib õpetaja õpilaspäevikusse, vihikusse, töövihikusse, töölehele või Stuudiumi. Nendele klassidele antakse kokkuvõttev kirjeldav tagasiside kaks korda õppeaastas ehk poolaasta kaupa.
Alates 6. klassist hinnatakse õpilaste õpitulemusi tähtsüsteemis kolm korda õppeaastas ehk trimestri kaupa. Mitteeristavat hindamist kasutatakse liikumis- ja tantsuõpetuses, muusikas, kunstis, käelises tegevuses, draamaõpetuses ning digiõppes. Hindamiskriteeriumid on õpilase õppe aluseks oleva õppekava taotletavad õpitulemused. Hindamisel võrreldakse õpitulemuste omandatust ja õpilase arengut tema varasemate tulemustega.
Koolis toimuv ja lähedaste suhtumine mõjutab õpilase enesehinnangut. Peetri koolis suuname õpilast alates 1. klassist enda õppimist analüüsima. Lapsed õpivad oma ja kaaslase töid analüüsima ning hinnanguid andma, märkama enda ja kaaslaste edusamme ning otsima ja soovitama teid ja võimalusi tulemuste parandamiseks. Kaasame õpilase hindamisse, et areneks tema oskus eesmärke seada, õppimist kavandada ning oma tegevust korrigeerida. Sellise analüüsi ja hindamise tulemusena õpivad lapsed märkama, et kõik me oleme erinevad. Kõigil on erinevad tugevused ja erinevad anded. Lapsed õpivad üksteist aitama ning julgevad kaaslaselt abi paluda.
Peetri koolis ei ole ühelgi õpilasel eesmärgiks olla teistest parem, vaid kõiki õpilasi suunatakse pingutama, et ise järjest targemaks, osavamaks ja paremaks saada. Kõik Peetri kooli õpilased täidavad kaks korda õppeaastas enesehinnangulehe. Lapsevanemad kirjutavad lapse enesehinnangulehele omapoolsed tähelepanekud ja soovitused. Järgmise õppeperioodi algul vesteldakse õpilasega individuaalselt. Analüüsitakse õpioskusi ja sotsiaalseid pädevusi ning õpilane seab endale eesmärgi, millele pöörab uuel trimestril rohkem tähelepanu.
Kõigi 1.–3. klassi õpilaste vanematega korraldab õpetaja perevestluse ja alates 4. klassist arenguvestluse, kus osaleb ka õpilane. Alates 4. klassist on laps valmis osa võtma arenguvestlusest, et kaasa rääkida teemadel, mis puudutavad tema arengut, õppimist ja suhteid kaaslastega. Vestluse oluline osa on õpilase enesehindamine. Enesehinnangulehe vormi ja sisu saab õpetaja muuta, lähtudes eesmärgist ning laste vanusest.
Õppe korraldus ja põhimõtted, mis on tuge saanud J. Käisi pedagoogilisest pärandist, toetavad õpilaste alusvääruste kujunemist. Meie koolis on alusväärtused loovus, hoolivus, ausus, julgus, usaldus ja vastutustunne. Kooli jagatud väärtused on kirjas kooli kodulehel ja kodukorras ning on kesksel kohal kooli rituaalides, traditsioonides ja sümboolikas. Väärtuspõhimõtteid arvestatakse õppijakesksete tundide ja õpetamisviiside valikul. Meie kooli õppe juhtimine on kantud meie kooli väärtustest, alustades õpetamisviiside valikust, tagasiside andmisest, õpilaste vastutuse võtmisest ja koostööst lapsevanematega.
Kooli rolli sotsiaalsete oskuste arendamisel ei ole võimalik üle hinnata. Kui ka kõik valemid meelest lähevad, siis jäävad huvitavamad õpetajad, põnevamad kogemused ja ettevõtmised, sõlmitud sõprussuhted, konfliktid ja leppimised, teadmised ja oskused kogu eluks.
Allikas
Käis, J. (1996). Kooli-raamat (koost F. Eisen). Tartu: Ilmamaa.