Lõimiv koostöö koolis ja lasteaias

Tulevikuoskuste kujunemise toetamine lasteaias

Kristina Mägi, Kohila Lasteaed Sipsik

Meie lasteaed on ikka uuenduslikumaid praktikasuundi avalikkusega jaganud. See julge samm on avanud meile mitmed uksed ning lisanud julgust, inspiratsiooni ja motivatsiooni, kuid kindlasti ka vastutust. Oleme saanud palju tagasisidet, et meie jagatud võtted on omaks võetud mitmes lasteaias. See ongi jagamise eesmärk, et ideed leviksid. Saadud tagasiside on innustanud meid omakorda uusi ideid looma. Lasteaia eripära on tervisedenduse ja tulevikuoskuste kujunemise toetamine. Tulevikuoskuste all peame silmas järgmist:

• kriitiline mõtlemine;
• analüüsioskus;
• kohanemisvõime;
• iseseisvus;
• digipädevused;
• probleemide lahendamise oskus;
• koostöö- ja suhtlemisoskus;
• julgus eksida ja katsetada;
• valikute võimaldamine ning vastutuse andmine.

Lasteaia kontekstis võib tekkida küsimus, kuidas kõike seda teha. Vastus on lihtne: tuleb luua vastav keskkond.

Tervisedenduse fookuses on meil vaimne tervis, liikumine, toitumine, hügieen, turvalisus ja värskes õhus viibimine.

Peame oluliseks, et laps on tegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. Kaasame last tegevuste kavandamisse, võimaldame talle jõukohaseid valikuid ning peame tähtsaks, et laps saaks oma valikuid põhjendada ja analüüsida. Lapsed koostavad ise esitlusi ja kannavad need kaaslastele ette – nii on õpikogemus veelgi efektiivsem. Laseme neil palju ise tegutseda: lapsed vahetavad ise voodipesu, koristavad, teevad süüa, serveerivad endale toitu, hooldavad õueala jne. Need tegevused on igapäevased, mitte üksikul korral proovitud. Väga palju viibime värskes õhus, sh sööme väljas, ja vahel veedavad lapsed ka puhkeaja õues. Hommikuti võtame lapsi vastu õues ning ka õhtune valverühm tegutseb lasteaia hoovis. Õppetegevusi korraldame võimalikult palju loomulikus keskkonnas (looduses, tänaval, asutustes vm). Et kõik see oleks terviklik, on tähtis koht lõimingul. Need põhimõtted on meie tegevuste aluseks.

Koostöö võimalused ja tähtsus

Meie ühine veendumus on, et arendustöö eelduseks on ühised arutelud, kogemuste jagamine, hinnanguvaba ja toetav tagasiside ning mõistagi refleksioon ja analüüs. Lasteaia töökorralduses on keeruline leida aega õpetajate omavahelisteks aruteludeks, samuti rühma meeskonna jaoks, kuna keegi peab alati lastega olema.

Kui ühised eesmärgid, põhimõtted ja väärtused on paigas ning on selge, miks me midagi teeme, siis on loodud soodne pinnas erinevateks koostöövormideks, et liikuda edasi. Meie oleme loonud süsteemi, et iga rühma meeskond on leidnud endale kolleegi juhtkonna või tugispetsialistide seast või muusika- ja liikumisõpetaja, kelle töö ei ole seotud rühmaga, mistõttu nad on oma tegemistes natuke vabamad. Rühma meeskond lepib oma kolleegiga-sõbraga kokku, millal nad vajavad omavahelist aega aruteluks, analüüsiks jms, ning rühma sõber on seni nende laste juures. Säärane kindel kokkulepitud süsteem loob võimalused suuremaks koostööks.

Koostöös hoolekogu ja vallavalitsusega on meil igal õppeaastal kaks arenduspäeva kogu personalile. Nendel päevadel lapsi lasteaias ei ole ning kogu töötajaskond võtab ühiselt osa koolitustest, aruteludest, analüüsidest jne. See on lasteaia arengu seisukohalt ülioluline, et iga liige saab olla otsuste ja uute kokkulepete sõlmimise juures ning osaleda refleksioonis. Arenduspäeva kuupäevad on ette teada, et lapsevanemad saaksid neid arvestada. Kui last ei ole võimalik koju jätta, siis on neile tagatud koht teises lasteaias.

Peale selle oleme juba 11 aastat korraldanud personalile uurimisseminari. Individuaalsetest teoreetilistest uurimustest ja ettekannetest oleme välja jõudnud meeskondade tasandile ja praktilisele väljundile. See tähendab, et algusaastatel uuris iga õpetaja teda ennast huvitavat erialateemat, koostas sellest lühiesitluse ning kandis teistele õpetajatele ette. Pärast toimus tagasisidestamine ja analüüs. Nüüdseks on aastaid olnud suund praktiline: iga meeskond (rühmad, tugispetsialistid, kokad, juhtkond) koostab kokkulepitud teemal praktilise ettekande, millele järgneb tagasisidestamine ja järelduste tegemine. Mõned teemade näited: lapse hirmud, IKT, lapse füüsiline areng, lapse lein, hea alguse metoodika, matemaatilised mängud, muukeelne laps lasteaias, laps ja uni, nohune laps lasteaias, toit lapse arengu mõjutajana, pedagoogiline nõustamine, kunstitegelused, elamuspedagoogika, seikluskasvatus, laps ja meedia, andekas laps, õppesuunad Ameerika lasteaedades, mentorlus, hüperaktiivne laps, enesehinnangu toetamine, õpetajate eetikakoodeks, Reggio Emilia ja Montessori pedagoogika jne. Praktiline uurimisseminar sisaldab aktiivõppevõimalusi, õuesõpet, iga rühma parimaid näiteid, projektõppe rakendamist ning tulevikuoskuste toetamist.

Uurimisseminari eesmärgid on palju laiemad kui lihtsalt ettekande tegemine kolleegidele. Seminari kasutegurid on esinemiskogemuse, analüüsioskuse, IKT oskuste ja tagasiside andmise oskuse toetamine ning pedagoogiliste teadmiste kinnistamine, uute ideede genereerimine ja saamine. Kokkuvõttes on see personali arengu toetamine. Uurimisseminar toimub üks kord aastas jaanuaris (3–4 päeva). Osalevad kõikide rühmade meeskonnad, muusika- ja liikumisõpetaja, eripedagoogid, juhtkond ning kokad. Seminaril on ühine teema eelmise perioodi analüüsi põhjal. Iga meeskond jäädvustab vastavad tegevused umbes 3–4 kuu jooksul ning koostab ettekande, kasutades selleks IKT vahendeid ja võimalusi. Peale esitlusi analüüsitakse ettekandeid ühiselt ning tehakse uusi ettepanekuid ja järeldusi.

Meie meeskonnad on esile toonud seminari positiivsed küljed:

• eelistatakse praktilisi seminare;
• on ajend enda professionaalse arengu toetamiseks;
• arenevad digipädevused;
• paraneb esinemiskogemus;
• kolleegide tagasiside on motiveeriv ja tunnustav;
• on võimalus ennast n-ö kõrvalt jälgida – eneseanalüüs;
• kogemusõppe käigus saadakse uusi ideid, mida rakendada;
• rahaline kulu puudub;
• kasvab sisemine motivatsioon;
• ühtne tegutsemine ja panustamine toetab meeskonnatööd;
• suurem on ühise meeskonna tunnetus, toetav sünergia;
• kindel soov on uurimisseminari jätkata.

Projektõpe meie lasteaias

Meie lasteaia tegevus ja igapäevatoimetused tuginevad veendumusele, et teeme kõike seda laste pärast, nende jaoks ja nende arengu toetamiseks. Sellest mõtteviisist lähtudes oli vaja leida õppeks lastepärane ning nende huve ja võimeid arvestav tööviis. Aruteludes mõtestasime endi jaoks, miks ja mil määral uusi tööviise soovime ja oskame rakendada ning mida need võimaldavad. Kogusime uusi teadmisi ja juba toimivaid kogemusi. Peale enesetäiendamist jõudsime otsusele, et projektõpe on just selline nüüdisaegne aktiivõppe vorm, mis sobib meie teistmoodi õppimise ja õpetamisega. Niisugune õppimisviis toetab lapses tulevikuoskuste kujunemist, on tihedalt seotud ümbritseva eluga, võimaldab igal lapsel just oma võimetele ja huvidele vastavalt osaleda ning oma teadmisi elulistes olukordades rakendada. Samaaegu annab see suurepärase lõiminguvõimaluse.

Nüüdseks on projektõpe rakendunud kõigis rühmades. Õpitakse erinevate ning unikaalsete projektide loomise kaudu. Projektid on väga eriilmelised ja saavad alguse peamiselt laste huvidest. Nooremate laste rühmades, kus huvid ja nende arvestamine on laste east tulenevalt veel veidi keeruline, tehakse rohkem õpetajate algatatud projekte, mille sisu on pigem seotud mängima õppimisega ja rühmas hakkama saamisega. Vanemate laste rühmade projektid toetuvad enam laste huvidele ja lapsi ümbritsevale elule. Laste huve selgitatakse mitmel viisil, näiteks kasutatakse mõiste- ja ideekaarte ning laste koosolekuid ja arutelusid. Mitmed projektid kasvavad välja laste vaba mängu jälgimisest, sealt tärganud küsimustest ning ideede edasiarendamisest.

Projektide käigus liigutakse lastega väga palju väljaspool lasteaia tavapärast tegutsemisala, käiakse põnevates looduslikes paikades, lastevanemate töökohtades, näitustel, muuseumides ja muudel üritustel. Õppimine on varasemast palju rohkem seotud vahetult lapse elu ja keskkonnaga. Säärane õppimisviis on muutnud lapsed õppes märksa aktiivsemaks, nad on algatajad ja arendajad ning õppimine on efektiivsem, sest uut teadmist rakendatakse või kogetakse päriselus ja kasutatakse uute praktiliste oskuste kujundamiseks. Projektõppe kaudu on lasteaia tegemistega palju rohkem seotud ka laste pered. Mitmete projektide käigus on lapsed koos vanematega kodus ette valmistanud esitlusi ning vanemad on käinud lasteaias tutvustamas oma ametit ja tegemisi. Vanemate toetuse ja abiga on valmistatud toitu ning meisterdatud.

Projektõppes on meie lasteaia lähiümbrus ning meie laiem keskkond saanud nii laste kui ka rühmameeskondade jaoks uue väärtuse. Rühmadel on oma loodusvaatluste paigad, kus käiakse regulaarselt loodust jälgimas ja tähelepanekuid tegemas. Lõuna- ja põhjamaa loomade õppimise asemel püütakse lasteaia taga voolavast Keila jõest kala ning mõõdetakse jõe laiust, sest välja oli vaja selgitada, kas sinivaal mahuks siia elama. Ümberkaudsetes metsades käiakse linde ja loomi otsimas ning marjul ja seenel. Lasteaia õueala on täiendatud uute tegevusvõimalustega ning soetatud on matkavarustust. Ikka selleks, et laste huvidest tärganud uurimisküsimused saaksid vastused ja vastustest tekkinud uued huvid viiks järgmiste avastusteni.

Projektõppe dokumenteerimine

Projektikavast on fikseeritud ainult osa enne projekti algust, tegevuste osa tekib ja täieneb kogu projekti vältel. Projekti planeerimiseks kasutame ELIISi keskkonda. Projekti teema tugineb laste huvile ning soovile. Õpetaja sõnastab selle, vajaduse korral laiendab ja täiendab. Ajaliselt määratakse üksnes projekti algus, lõpp selgub projekti kulgedes. Õpetaja mõtleb läbi ja fikseerib üldoskuste eesmärgid, mille arengut saaks ja võiks projekti käigus toetada. Samuti seab õpetaja lasteaia õppekavale ning lapse arengule tuginedes õpieesmärgid valdkondade kaupa. Eesmärk on sõnastatud pädevusena, mida projektitegevustega saaks harjutada ja mille arengut toetada.

Tegevusi ja nende sisu üldjuhul ei kavandata, need põhinevad laste huvil ning projekti arengul. Mõni tegevus võib olla ka planeeritud, et saada ülevaadet konkreetse pädevuse seisust või harjutada mõnda oskust.

Rühmades dokumenteeritakse projekte pildistades ning videofailidena Seesawi keskkonnas. Rühmade seintel on käimasoleva projekti materjalid, meisterdused, ühistegevustes sündinud plakatid ja muu info. Säärane viis hoiab projekti käigu lastele nähtavana ning aitab hoida fookuses.

Seesawi haridusrakenduse võimalused

Nii projektide dokumenteerimiseks kui ka lapse arengu märkimiseks kasutame Seesawi keskkonda. Seesaw on lapse digitaalne arengumapp, kuhu saab koondada andmed iga lapse arengu kohta. Lapse e-mappi koguneb aja jooksul fotosid, videoid, helifaile, tekste, joonistusi, selgitusi jne. Lisaks sellele, et lapsed saavad Seesawis pildistada, videoid, helifaile, tekste ja linke lisada, saab seal lahendada ülesandeid (activity), mille õpetaja on lapsele andnud. Neile vastab iga laps ning õpetaja näeb, kellel on ülesanne veel esitamata. Neid tegevusi kasutatakse rohkem lapse õpitu kinnistamiseks.

Laste piltidele ja töödele saavad ligipääsu ainult õpetaja kinnitatud inimesed (lapsevanemad), teistele ei ole kontol toimuv nähtav. Seega on keskkond turvaline ja kaitstud. Laps saab lasteaias Seesawisse sisse logida QR koodiga. Kuna Seesawi rakendusse võib lisada ka tegevuste kirjeldused ning illustreerida neid fotode, videote, helifailide või laste joonistustega, annab selline dokumenteerimine palju parema ülevaate käsil olevast projektist ning laste tegevustest ja õppest.

Kuna lapsed postitavad oma töid üsna tihedalt ja õpetajad peaaegu iga päev, siis tekib lapsevanemal hea ülevaade oma lapse tegemistest ja arengust. Koos pilte või videoid vaadates saavad vanemad lapsega arutleda päeva üle. Oma laste töid võib kommenteerida nii teksti kui ka helifailiga ning lapsed kuulevad vanema kommentaari juba samal päeval. Need kommentaarid tõstavad lapse tuju veelgi. Lasteaias tehtud tööd saab samal õhtul koju saata, nii ei teki laste tööde mappi rühmas. Kevadel on lapsel keeruline meenutada, mis pildiga parasjagu tegu on, kui kõik tööd korraga kaasa antakse.

Õpetaja saadab lapsevanematele infokirju Seesawi kaudu. Lapsevanem võib õpetajale saata erasõnumeid ja vastupidi. Seega aitab Seesaw õpetaja ning lapsevanema koostööd tihedamaks muuta.

Õpetajal on lapse e-mapp igapäevane abivahend, sest visuaalselt esitatud tööd ja fotod lapsest võimaldavad õpetajal lapse arengut mitmekülgsemalt jälgida. Näiteks saab õpetaja Seesawis sorteerida eri kaustadesse projekte, õppevaldkondi, teemasid jne. See lihtsustab oluliselt arengukaardi koostamist. Digitaalset arengumappi võib kasutada arenguvestluse ajal, et näiteks võrdluseks tuua mõnd eelmise aasta pilti või muud dokumenti.

Seesawi rakendus annab hea võimaluse dokumenteerida projektõpet, jagada projekti käiku vanematega ning teha projekt lastele nähtavaks. Lapsed dokumenteerivad õppimist fotode, videote, helifailide, joonistuste ja märkmetega. Nii saab lisaks omandatud oskustele ja teadmistele nähtavaks ka õppimine. Õpetaja võib lapse tööd kommenteerida ning lisada selgitusi vanemale lapse arengu kohta.

Seesawi rakendust kasutades saab oluliselt vähendada printimise kulu, sest paljudes tegevustes kasutatakse paberi asemel tahvelarvutit. Meie lasteaias on Seesawi rakendus kasutusel kõigis rühmades, lapsevanemad on rahuloluküsitluses Seesawi rakendust hinnanud peaaegu maksimumhindega, sest selle kaudu on palju parem ülevaade lapse arengust ja tegemistest lasteaias. Seesawi rakendust saab edukalt kasutada ka koolikeskkonnas, mis aitab õppimist veelgi nähtavamaks teha ja tihendada koostööd lapsevanematega.

Õpetaja Kristina Lee on teinud Seesawi rakendust tutvustava video.

Näiteid, kuidas toetame laste tulevikuoskuste kujunemist

Järgmised näited iseloomustavad meie lasteaia igapäevategevusi, mis ei ole ühekordsed ettevõtmised, vaid meie ühised kokkulepped, kuidas me iga päev toetame laste tulevikuoskuste kujunemist.

1. Pealtnäha võib tegevus olla lihtne – laps tõstab endale ise süüa –, aga meie jaoks on selle tegevuse taga põhimõtteline filosoofia. Lapse jaoks on see vastutus (ise valin, kui palju ma jõuan ära süüa); teiste arvestamine (kuidas tõsta nii, et ka teistele jätkuks); oma järjekorra ootamine; eduelamus (ma saan ise hakkama); käe ja silma koostöö – peenmotoorika areng; eluliste oskuste omandamine, lauakombed jne. Igapäevaste situatsioonide kaudu õpib laps samuti ja vahel veelgi rohkem ning loomulikumalt.

2. Video „Mesisummid valmistavad sušit“.

Tegelikult on see lõimitud õpe (käe-silma koostöö, kunst, värvid, suurused, lauakombed, erinevad kultuurid, koostöö, üksteise arvestamine jne).

3. Lapsed korrastavad rühmaruume: ise pühivad harjaga, puhastavad lauad, vahetavad oma voodipesu. Kunstitegevuse järel koristavad nad oma töökoha ja puhastavad vahendid. Lisaks esmastele tööharjumustele toetavad need tegevused vastutustunde kujunemist. Nende tegevuste käigus abistavad ja juhendavad lapsed üksteist, seeläbi arenevad sotsiaalsed oskused. Niisiis arenevad tegevustes mitmed tulevikuoskused, mis on vajalikud lapse iseseisvaks saamisel: kriitiline mõtlemine ja analüüsioskus (kuidas patja padjapüüri sisse saada, miks see nii lihtsalt ei lähe, mida peab tegema, et see sinna avasse ära mahuks); kohanemisvõime (kas laps tahab seda tegevust teha, kuidas ta sellesse suhtub); iseseisvus, probleemide lahendamise oskus (kas ta oskab abi küsida, mismoodi lahendab oma mure); koostöö- ja suhtlemisoskus (kuidas laps abi küsib, kas läheb ise appi); julgus eksida ja katsetada. Tundub uskumatu, et selliste väikeste tegevustega õpivad lapsed nii palju.

4. Kokad kaasavad lapsi toitu valmistama nii köögis kui ka õues. Nõnda loome keskkonna, mis toetab laste iseseisvuse, eduelamuse ja igapäevaoskuste kujunemist. Lasteaia tegevusse on kaasatud ka töötajad väljaspool rühma meeskonda. See suurendab kogu meeskonna panust ühiste eesmärkide täitmisel ning lapsed saavad kaasa lüüa lasteaia igapäevaelus.

5. Juba kolmeaastased koostavad koos vanematega projektide sisu esitlusi, mida nad kannavad ette rühmakaaslastele. Õppimine on teise suunaga, kui laps selle sisu ise ette kannab, mitte ei ole lihtsalt kuulaja rollis. Samuti on fookuses esinemiskogemuse toetamine ja seeläbi eduelamuse kogemine.

6. Et kaasata lapsi tegutsema ning saada nende käest sisendit ja tagasisidet, on loodud lastekogu, kuhu kuulub igast rühmast (alates 4. eluaastast) kaks last. Iga rühma lapsed valivad demokraatlikult enda hulgast kaks esindajat. Kes soovib kandideerida, tutvustab end, et valik oleks põhjendatud. Niisiis on lastekogu mõju suurem kui ainult laste kaasamine. Toetatud on laste esinemis- ja analüüsioskus, kohanemisvõime, koostöö- ja suhtlemisoskus jne. Lastekogu arutab koos direktoriga erinevaid igapäevategevusi, teeb ettepanekuid ja täidab kokkulepitud ülesandeid (nt saali kaunistamine, ideed õuealaks, piparkooginäituse korraldamine jms). Nende tegevustega on toetatud laste tulevikuoskuste kujunemist ning oleme saanud tagasisidet ja sisendit lastelt. Samas on kogu lastekogu valimine ja hilisem tegutsemine suurepärane võimalus toetada tulevikuoskuste kujunemist.

7. Lasteaia üldkoridorides ja fuajees on kokku 12 tegevuspesa, mis on sisustatud laste jaoks. Kogu tegevuspesade süsteem on seotud meie eesmärgiga ehk tulevikuoskuste kujunemise toetamisega. Kuna lapsed saavad tegevuspesades käia kokkuleppeid järgides iseseisvalt, on toetatud vastutustunde, iseseisvuse, probleemilahendus- ja koostööoskuse jm kujunemist. Peale pesade kasutust korrastavad lapsed enda järelt. Seda toetavad korras pesadest tehtud fotod, et laps teaks, kuidas peab korras pesa välja nägema. Kuna meie lasteaias on kõik kabinettide ja köögi uksed avatud, siis hoiame niimoodi kaudselt silma peal ka tegevuspesades mängivatel lastel. Me usaldame lapsi ning laseme neil endal teha valikuid ja lahendada võimalikke probleeme. Samuti võimaldab tegevuspesade kasutamine moodustada lastest väiksemaid rühmi, et veelgi sisukamalt nende arengut toetada. Kuna meie lasteaias on paindlik ka lõunane puhkeaeg, siis saavad need lapsed, kes ei vaja lõunaund, vaikselt tegutseda tegevuspesades, häirimata teisi lapsi, kes magavad.

8. Tulevikuoskuste mäng. See on seiklusmäng lastele, kus nad sattusid erinevatesse olukordadesse, millele tuli koostöös lahendusi leida. Mängu idee on toetada tulevikuoskuste arengut ning pakkuda lastele võimalus enda loovust ja oskusi rakendada. Oleme Sipsikus tulevikuoskustena sõnastanud järgmised oskused: probleemi lahendamise oskus, julgus katsetada ja eksida, loovus, analüüsioskus, iseseisvus, kriitiline mõtlemine, digipädevus, suhtlemis- ja koostööoskus, kohanemisvõime ning tervikpildi nägemine ja seoste loomine. Antud mäng hõlmas neid kõiki. Ühele lapsele oli pea külge kinnitatud seikluskaamera, mille kaudu saime mängust ja laste aruteludest hea ülevaate. Väga tore oli näha, kuidas lapsed arutlevad ja teevad koostööd ning ise lahendavad selliseid olukordi, kuhu nad igapäevaselt lasteaias ei satu. Samuti andis mäng meile võimaluse näha, millele oleks vaja veel tähelepanu pöörata ja kuidas lapsed probleeme lahendavad. Lapsed said mängust eduelamuse ning neil oli põnev ja tore. Tulevikuoskuste mängu video.

Mängu idee ja teostuse autoriteks on õpetaja Mari Kummer ja tervisemeeskonna juht Mari Laas.

Kokkuvõte

Eespool toodud näited ilmestavad, kuidas on igapäevategevuste mõtestamine, keskkond, koostöö lapsevanematega ja meeskonna teadlik panustamine lõimingu lähtekohana väga olulised. Et tulla edukalt toime tulevikuühiskonnas erinevate olukordadega ning ennast samal ajal hästi tunda, on vaja toetada lastes teatud isiksuseomaduste kujunemist. Seetõttu olemegi loonud lasteaias keskkonna, et lastest kujuneksid julged, loovad, iseseisvad ja enesekindlad täiskasvanud, et nad oleksid uudishimulikud, otsustusvõimelised, oskaksid vigadest õppida ning probleeme lahendada, et areneks suhtlus- ja koostöösoskus. Eespool kirjeldatud teadlik suunamine arendabki lastes just neid omadusi. Tehes teadlikke valikuid, saavad täiskasvanud lapse heaks midagi tõeliselt suurt ära teha ning toetada tema edukust ja heaolu nii koolis kui ka tulevikus.

Artikli aitasid kokku panna Sipsiku õppealajuhataja Kaia Rungi ning õpetajad Kristina Lee ja Mari Kummer.

Tagasi sisukorda