A A A
Oppekava infoportaal > kogumiku viited > Lõimiv koostöö koolis ja lasteaias

Lõimiv koostöö koolis ja lasteaias

Seoste märkamisest ja loomisest sidusama maailmavaate kujunemiseni

Pille Liblik, Haridus- ja Teadusministeerium

„Näidake mulle lõimingut ja ma hakkan seda tegema.” (Õpetaja, nimi teadmata)

Eri õppeainete lõimimine ja seoste loomine õpitava vahel on õpetajatele ikka ja alati katsumuseks olnud. Kahtluse alla ei seata mitte õppe lõimimise vajalikkust, vaid pigem selle korraldamise võimalusi ja enda suutlikkust õppeaineid lõimida. Sellesse kogumikku on koondatud näiteid selle kohta, kuidas koolid kirjeldavad, kuidas nad lõimingut ellu viivad ja mis vahendeid selleks kasutavad, s.o vastavad küsimustele, kus lõimida, mida lõimingu kaudu õpitakse, kuidas tehakse koostööd ning kuidas ja mida sellises õppes hinnatakse. Oma kogemusi kirjeldanud koolid kinnitavad üksmeelselt, et lõiming pakub õpetajale eneseteostust, loob võimalused koostööks ning kooli ruumide ja ümbruse uuenduslikuks kasutamiseks. Üksmeelne seisukoht on seegi, et lõimitud õppe rakendamine üldõpetuse, aine- ja keeleõpetuse ühendamise või lugude vestmise kaudu aitab õpetajal kujundada õpilastes oskust näha ja märgata meid ümbritseva maailma terviklikkust.

Ühelt poolt on lõimingu korraldamine õpetajale ja koolile kohustus. Alates iseseisvuse taastamise järgselt koostatud Eesti Vabariigi õppekavast (1996) on üks õppe läbiv siht olnud eri õppeainete lõimimine (varem kasutusel olnud mõiste „integratsioon“). Praegu kehtiva riikliku õppekava (2011) rakendamise toetamiseks anti välja kogumik kõigi ainete õpetajatele ning õppevara loojatele, mis aitas mõtestada õppe lõimimist (Lõiming 2010). Õppe lõimimises nähakse üht lahendust ainekesksuse probleemile ning laiemalt sellele, et õppijad suudaksid koolis õpitut uues kontekstis iseseisvalt rakendada. Kõikide haridustasemete õppekavades nähakse õppijakesksuse ja võtmepädevuste saavutamiseks  vajadust seostada õppes uued teadmised olemasolevatega, faktiteadmiste seostamist erinevate aine- ja eluvaldkondade praktikaga, oskust märgata ja lahendada probleeme ning näha seoseid erinevate probleemide ja võimalike lahenduste vahel. Riiklikes õppekavades on öeldud (küll õigusaktile omases keeles, kuid üsna selgelt), et kool saab valdkonnapädevuse kujundamise võimalusi kirjeldada kooli õppekavas. Kooli õppekava on dokument, kus näidatakse, kuidas just selles koolis luuakse õpitava vahel seoseid  ehk lõimitakse nii ainevaldkonda moodustavaid õppeaineid kui ka erinevaid ainevaldkondi ja missugused on kohapealsed võimalused selleks, et koolivälist tegevust peetaks väärtuslikuks peetud õpilase tervikliku arengu nimel. 

Sidusa ühiskonna vajadust rõhutava haridusvaldkonna arengukava 2035 visiooniloome (Tark ja tegus Eesti 2035) toob muu hulgas esile, et õppeainete lõimingut ei takista mitte niivõrd vähene regulatsioon õigusaktides, vaid pigem takerdumine traditsioonilise klassiruumi, ainekeskse õpikäsituse ning õpetaja-õpilaste hierarhiliste suhete kütkeisse. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 75 lõikes 2 on kirjas, et õpetaja põhiülesanne on toetada iga õpilase arengut, aidata õpilasel kujundada huvi- ja võimetekohast õpiteed. Selleks peab õpetaja arendama oma kutseoskusi ja olema kursis haridusuuendustega.

Teiselt poolt on õppe lõimimine üks võimalusi, kuidas kool ja õpetajad saavad näidata oma asjatundlikkust õppijakeskse õppe kavandamisel ja korraldamisel, kasutades võimalusi, mida õppekavad pakuvad, kuid millele on teenimatult vähe tähelepanu pööratud. Kogumikus enda tööd tutvustavad koolid on loobunud ootusest, et riik kirjeldaks õppekavaga ära lõimingu lähtekohad ning esitaks selgelt, mida millega lõimida, et õppe-eesmärke saavutada. Koolid on aru saanud, et lõimimine on meetod, mille kasutamises saab leppida kokku üksnes kooli tasandil. Kõik need koolid on alustanud planeerimisest: leppinud kokku õppimise suured eesmärgid, määratlenud kooli ainekavades klasside kaupa õpitulemuste ühisosa, kavandanud aega ning õppe- ja hindamisviise, kõrvutanud õpitulemused üldpädevustega ja otsustanud, millised koolivälised tegevused seoste loomist toetavad, ning lõimisega seotud põhimõtted kirja pannud kooli õppekavas. Tervikliku maailmapildi kujunemises ning õppe lõimimises on tähtsal kohal see, kuidas ühes koolis ja klassiruumi tasandil väärtustatakse võimalusi kasutada mitmekesiseid õpetamismeetodeid ja hindamisviise, õppimist rikastavaid keskkondi väljaspool koolimaja või virtuaalseid võimalusi.

Kolmandaks vajab lõimingu teostamine arusaamist sellest, et tänase lapse ja õpilase eneseteostus tulevase täiskasvanuna töö- ja pereelus sõltub suurel määral sellest, mida, miks ja kuidas ta õpib, ning sellest, kui turvalise terviku teadmistest ja oskustest suudavad pöörase kiirusega muutuvas tehnoloogia- ja inforikkas maailmas kujundada eri ainete õpetajad. Infoajastu haridussüsteemi edu võtmeks peetakse koostööd ning tulemuslik lõimingki saab toimuda õpetajate omavahelises, koolide/lasteaedade ning noorsootöö- ja kultuuri- vm asutuste koostöös, mis sõltub inimeste ja asutuste eripärast, võimalustest ning tahtest. Lõimingu ja üldõpetuse kavandamise aluseks on õppekavas seatud eesmärgid ning õpitulemused. Lõimingu rakendamine on koole pannud õpet ja koolipäeva teistmoodi planeerima alates eesmärkide seadmisest hommikuringis kuni tehtu-õpitu analüüsimise ja tulemuste hindamiseni nädala või pikema perioodi lõpus.

Lõimingu rakendamise kaudu on vaadatud otsa ka selle realiseerimise takistustele ning leitud lahendusi nende kõrvaldamiseks. Lõimitud õppe ja üldõpetuse tulemuslikkusele hinnangu andmisel pole võimalik keskenduda üksnes ühekordsele sooritusele. Kogumikus on kirjeldatud viise, mida igal nädalal kasutavad särasilmsed õpetajad – nii äsja alustanud kui ka väga pikaajalise töökogemusega –, et märgata ja tagasisidestada õpilase oskustes, käitumises ja väärtushoiakutes toimunud arengut.

Kogumik ei ole retseptiraamat, vaid inspiratsiooniallikas. Kogumiku koostajate arvates ei peaks lõimimine algama mitte ühe ainetunni või nädala õppe kavandamisest, vaid olema inspireeritud kogu koolikultuuri uuendamisest. Kogumik on kasutatav toetava materjalina riiklike õppekavade elluviimiseks nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis.

Põhikooli sihiseadeks on muuhulgas õpilastes tervikliku maailmapildi kujundamine ning selleks üld- ja valdkonnapädevuste kujundamine, et toimida elus loovalt, ettevõtlikult ja paindlikult (Põhikooli riiklik õppekava (PRÕK) § 3 lg 2). Gümnaasiumiharidus on jätkuks põhiharidusele uue põlvkonna sotsialiseerumisel, mis rajaneb eesti kultuuri traditsioonidel, Euroopa ühisväärtustel ning maailma kultuuri ja teaduse saavutustel (Gümnaasiumi riiklik õppekava (GRÕK) § 2 lg 4).

Valdkonnapädevuste kujunemist toetab eri õppeaineis õpitava sidustamine nii ainevaldkonda kuuluvates õppeainetes kui ka teiste ainevaldkondadega ning tunni- ja koolivälise tegevusega (PRÕK § 4 lg 5, § 5 lg 5; GRÕK § 4 lg 5).

Lõimingu kaudu kavandatakse õpe ainekavades määratletud õpitulemuste saavutamiseks üheks tervikuks, tehes seda kooli õppekava arenduse ning õppe ja kasvatuse planeerimise käigus (PRÕK § 5 lg 5, § 24 lg 6; GRÕK § 16 lg 6), järgides erinevate ainevaldkondade õppeainete ühisosa ja mõistestikku, valides koolisiseste projektide ja läbivate teemade ühiseid rõhuasetusi, kujundades aineülest käsitlust soodustavat õppekeskkonda (PRÕK § 5 lg 6, § 14 lg 1; GRÕK § 10 lg 1).

Lõiming kavandatakse ja korraldatakse õpetajate koostöös (PRÕK § 5 lg 6) ja see sõltub kooli ning piirkonna eripärast (PRÕK § 15 lg 5, § 24 lg 2; GRÕK § 19 lg 2), rakendades muu hulgas mitmesuguseid õppeviise, sh üldõpetust, lõimitud aine- ja keeleõpet vmt (PRÕK § 15 lg 2 ja 5 ja; GRÕK § 11 lg 10), mille korraldamist kirjeldatakse kooli õppekavas, selgitades õppeviisi rakendamise vajadust õpilase arengu toetamiseks.

Lõimingu ja üldõpetuse ning teiste koolis rakendatud tervikliku õppe kujundamiseks kasutatud õppeviiside tulemuslikkust saab hinnata õpilase arengust lähtuvalt kooliastme ja põhikooli lõpuks hindamise eesmärkide põhjal, mis hõlmavad õpilase käitumises, hoiakutes ja maailmavaates toimunud arengut (PRÕK § 19 lg 1; GRÕK § 15 lg 1).

Allikad

Tagasi sisukorda