Lõimiv koostöö koolis ja lasteaias

Üldõpetuslik tööviis algklassides

Marja Popov, Tallinna Inglise Kolledž

Alates 2011/12. õppeaastast oleme Tallinna inglise kolledži (TIK) 1.–4. klassides viljelnud üldõpetuslikku tööviisi, mis lähtub põhikooli riiklikust ja rahvusvahelisest International Baccalaureate õppekavast. Artiklis tutvustan üldõpetuse rakendamiseks kümne aastaga välja töötatud peamisi põhimõtteid.

Õppija profiil

Et viia algklasside õppekorraldus üldõpetuse põhimõtetele, otsisime kooli kogukonnaga vastuseid kahele küsimusele:

• kuidas mõtestame õppimist kui protsessi?
• missugust õppijat me soovime arendada?

Esimese küsimuse eesmärk oli aidata õpetajatel teadlikumalt mõelda sellest, kuidas iga õppija, sealhulgas 1. klassis alustav laps, tuleb kooli juba olemasoleva teadmiste võrgustikuga ajus. Sellest tulenevalt ei saa õppijat võtta kui tühja anumat, kes hakkab õpetaja vahendatud teadmisi vastu võtma. Me peaksime aitama õpilasel olemasolevaid teadmisi aktiivistada, mõttemustreid erinevates kontekstides testida ja selle kaudu ajus olevaid mudeleid täiendada ning vajaduse korral muuta. Õppija loob alati isiklikku tähendust ning seega on õppimine kõige tulemuslikum, kui õppija on õppes aktiivne osaleja.

Õppekava muudatused võiksid lähtuda ühisest kokkuleppest ka selle kohta, millist õppijat soovitakse koolis arendada. Õpilane on iga kooli kogukonna liige. Tema tunnused lähtuvad riikliku õppekava pädevustest, kooli väärtustest ning TIKis ka rahvusvahelise õppekava õppija profiilist. Need õppija omadused, mille arendamisse kool otsustab eelisjärjekorras panustada, peaksid igal õppeaastal olema arendatud süsteemselt ja tõenduspõhiselt. Näiteks koosneb TIKi õppija profiil kümnest õppija omadusest, mida arendatakse igal õppeaastal. Need tunnused on järgmised: uuriv, laialdaste teadmistega, mõtleja, suhtleja, põhimõtetega, avatud, hooliv, julge, tasakaalukas ja kaalutlev. Olen koolitustel palunud ka teiste koolide õpetajatel ning klassiõpetaja eriala üliõpilastel defineerida, missugust õppijat nad soovivad arendada. Omadused, mida õpetajad on nimetanud, pole olnud ainespetsiifilised. Need on olnud omadused, mis on ülekantavad kõigisse aineisse. Seega soovivad õpetajad arendada õpilast, kellele peaks üldõpetus sobima. Näiteks pidasid üliõpilased viimati kõige olulisemaks arendada ennast juhtivat ja sallivat õppijat. Niisugust õppijat saab arendada igas ainetunnis ning ka ainete lõimingu kaudu.

Kui koolis on hästi defineeritud nii see, kuidas õppimine toimub, kui ka see, millist õppijat me soovime arendada, on olemas lähtekoht, kust hakata tegema üldõpetusliku tööviisi kasutamiseks vajalikke muudatusi õppekorralduses.

Aineteülene kooli õppekava

TIKi algklassides on õppeaasta seotud kuue teemaga (mõlemal poolaastal kolm teemat). Esimesel õppeaastal, kui üldõpetusega alustasime, katsetasime nelja teemamooduliga (mõlemal poolaastal kaks). Järgmisel õppeaastal lisasime veel kaks, sest see on rahvusvahelise õppekava nõue. Minu soovitus on siduda teemade arv õppeperioodide arvuga. Näiteks kui aastas on viis õppeperioodi, siis võikski käsitleda viit teemat. Tähtis on, et teema läbimise aeg oleks sügava uurimise korraldamiseks piisavalt pikk.

TIKi algklasside 2020/21. õppeaasta teemamoodulid ja uurimisteemad lähtuvad   rahvusvahelisest õppekavast. Moodulite teemad (1. klassis näiteks „Mina ise” ja „Minu perekond”), moodulite kesksed ideed ja kitsamad uurimisteemad oleme õppejuhi ja algklasside õpetajate ühistööna kokku pannud riikliku õppekava ning selle ainevaldkonna raamatute põhjal. Kõigepealt koostasime teemamoodulid 1. klassile. Kui olime ühe aasta nende põhjal õpetanud, koostasime kõik 1.–4. klasside moodulid. Õppekava moodulitesse lisame vajaduse korral muudatusi iga õppeaasta augustis. Teemapõhisele õppele läksime üle klasside kaupa ehk esimesel õppeaastal 1. klassides, teisel õppeaastal 1. ja 2. klassides jne. Õpetamismetoodikas läksime uurivale õppele ja hindamises kujundavale hindamisele üle esimesel aastal kõigis klassides korraga.

Et rakendada kõiki aineid hõlmavat teemapõhist õpet, muutsime ka tunniplaani. Tunniplaanis ei ole märgitud õppeaineid, vaid õpetajate nimed. Niisugune käsitlus võtab klassiõpetajalt ära raami, mille kohaselt näiteks igal esmaspäeval teise tunni ajal peab matemaatikat õpetama. Õpetaja saab nädala tunde plaanides lähtuda mooduliteema läbimiseks vajalikest aineteülestest tegevustest. Kuna TIKis puudub koolikell, saab klassiõpetaja õppe sisu järgi muuta ka vahetundide aegu. Selline tunniplaan, mille järgi tulevad õpilased kooli teema põhjal õppima, loob pinnase üldõpetusliku tööviisi tulemuslikuks rakendamiseks.

Samuti on õpetajate tunniplaanis iga nädala neljapäeval koostöise planeerimise aeg. Olen kümne õppeaasta jooksul näinud tõeliselt innustavat muutust koostööoskustes ja -soovis. Olen püüdnud õpetajatega mudeldada niisugust õppimistahet ja valmisolekut koostööks, mida eeldame oma õpilastelt. Esimestel aastatel vajas õpetajate koostöö pidevat jõustamist ja eesmärkide meeldetuletamist. Praegu tekib koostöös harva probleeme ning õpetajad tunnevad toetavatest kolleegidest siirast rõõmu ja kogevad, kuidas ühistegemisest on võimalik õpilaste jaoks midagi paremat luua ning et õpetaja üksinda kõiki üldõpetuse töömeetodeid välja arendada ei jõuaks. Sama klassiastme õpetajatel on ühine jagatud töökava, mida saavad mõtete ammutamiseks kasutada ka järgmiste õppeaastate õpetajad. Kogu õppevara, mida koolis loome, saavad elektroonselt kätte kõik õpetajad. Iga aastaga lisandub toetavat metoodilist materjali, samas on tore näha, kuidas iga uut teemamoodulit alustatakse värskete mõtetega ja püütakse koostada mooduli sisu, mis vastaks just selle aasta õppijate vajadusele.

Igal teemamoodulil on järgmised põhielemendid:

• uurimisteema,
• pealkiri;
• keskne idee;
• õppija profiili omadused;
• mõisted;
• kitsamad uurimisteemad.

Näide teemapõhise uurimusliku tegevuse kohta

2. klassi teemamooduli keskne idee: toit läbib enne meieni jõudmist erinevad etapid.

Tallinna Inglise Kolledži uurimuslike tegevuste lisanäited.

Eelhindamise näide

4. klassi teemamooduli keskne idee: inimesed loovad erinevate institutsioonidega riigi selleks, et koos hästi toimida.

Eelhinnatav tegevus. Klassi seintel on riigi toimimisega seotud mõisted (nt valimised). Õpetaja paneb muusika mängima ning õpilased liiguvad selle mõiste juurde, mida soovivad arutada. Õpetaja keerab muusika kinni. Selles rühmas, kes on mõiste juurde kogunenud, arutatakse, mida mõistest teatakse. Õpilased liiguvad mõiste juurest mõiste juurde ning arutlevad vastavates rühmades mõiste sisu ja mõistega seotud näidete üle. Samal ajal kui õpilased mõistete tähendust arutavad, teeb õpetaja õpilaste eelteadmiste kohta kirjalikke märkmeid, mis aitavad tal teemamoodulit õpilaste teadmistest ja huvidest lähtuvalt paremini planeerida. Koduseks tööks jääb uurida selle mõiste tähendust, mida õpilane viimasena arutas. Järgmisel päeval jagatakse klassile kodus leitud uut infot.

Hindamine. Õpetaja kirjutab elektroonsesse päevikusse tagasiside selle kohta, kuidas õpilane oma ideid väljendada julges, kuidas kuulas teiste õpilaste mõtteid ning kuivõrd aktiivne oli tema osalus. Õpilane kirjutab pärast tegevust eneserefleksiooni selle kohta, mida ta juba riigi toimimisest teab ning mida sooviks teada saada.

Õppe ajal hindamise näide

4. klassi teemamooduli keskne idee: kirjutamiskunstil on kindlad õpitavad võtted, mille eesmärk on köita ja lugejaga suhelda.

Tegevus

Lapsed uurivad omal valikul üht inimahvi (šimpansit, gorillat, orangutani või gibonit) kirjeldavat teabeteksti. Pärast tekstiga tutvumist kirjutavad lapsed samal teemal kirjandi.

Hindamine

Õpilane jälgib jutu ülesehitamise kriteeriume (sissejuhatus, tegevuskäik, kokkuvõte), kasutab mitmekesist sõnavara, loob sündmustiku, tegelased ja tegevuskoha. Õpilane märgib, kas kõik kriteeriumid on tema kirjandis olemas. Õpetaja kirjutab iga kriteeriumi kohta hinnangu. Õpilane ja õpetaja istuvad paaris ning analüüsivad tabeli põhjal õpilase kirjandit, õpilane täiendab enda hinnangu lahtreid. Õpilane seab endale järgmised kirjandi kirjutamise eesmärgid ning kirjutab need tabeli alla. Õpetaja kirjutab tabeli põhjal tagasiside elektroonsesse päevikusse.

Hindamise tööleht

Minu kirjandis olid täidetud järgmised hindamiskriteeriumid:
………………………………………………………………………………………………………………………………
………………………………………………………………………………………………………………..

Järgmises kirjandis peaksin tähelepanu pöörama
……………………………………………………………………………………………..……………………
………………………………………………………………………………………………………………

Tallinna Inglise Kolledži hindamise lisanäited.

Kokkuvõttev hindamine

Kokkuvõtvas hindamises vaatavad õpilane ja õpetaja kogu mooduli jooksul õpitule tagasi ning annavad hinnangu õpitulemuse saavutamisele. Lisaks antakse õpiväljundite täitmise kohta tagasisidet poolaasta tunnistusel. Õpiväljundite omandamise ja mooduli kokkuvõtvate tegevuste täitmise kohta antakse tagasisidet järgmiste hindamiskriteeriumide alusel:

• oskaja: õpilane on õpitust täielikult aru saanud ning kasutab omandatud teadmisi ja oskusi iseseisvalt, järjepidevalt ning enesekindlalt;
• tegutseja: õpilane on õpitust aru saanud ja oskab omandatud teadmisi kasutada;
• arenev: õpilane on õpitust osaliselt aru saanud ning vajab teadmiste kasutamisel tuge ja/või materjalide kohandamist;
• algaja: õpilane on osalenud õppes, aga ei ole õpitust kõike mõistnud, mistõttu vajab sageli tuge ja materjalide kohandamist.

Tagasiside tunnistusel täidab riikliku õppekava kohustust võrrelda kokkuvõtva hinnanguna õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi õpilase õppe aluseks olevas ainekavas toodud oodatavate õpitulemustega ja seatud eesmärkidega. Kriteeriumid ei ole hinded, neist ei saa arvutada õpilase keskmist ainetulemust, sest kõik osaoskused ei ole sama kaaluga. Kriteeriumide ainus eesmärk on aidata paremini mõista, millised õppeaine osaoskused on omandatud ning mis osaoskuste kohta tuleb eesmärke seada. Kokkuvõtva hindamise lausepangad oleme loonud õpetajate koostöö tulemusena. Selleks, et õpetaja tagasisidet ja õpitut mõtestada ning uusi õpieesmärke seada, on kokkuvõtva hindamise osa ka õpilase eneserefleksioon.

Peamised tähelepanekud

Olen TIKis õppejuhi ja õpetajana töötanud alates 2011. aastast, mil alustasime algklassides üldõpetusliku töövormi arendamist. Kümne arendusaasta jooksul olen märganud järgmisi suuremaid muutusi:

Tagasi sisukorda