Lõimiv koostöö koolis ja lasteaias

Kogupäevakool õpib loovalt lõimides

Silva Kolk, Tartu Erakool LõunaTERA  

Õppimine on lapsele meeldiv ja rahuldust pakkuv töö, kui õpetaja teeb oma tööd innustunult ning südamega. Õpetaja naudib oma tööd siis, kui on aega süveneda, eesmärgistatult tegutseda ja päeva põhjalikult ette valmistada. Meie koolis ei ole õpetajate töö lihtsam ega kergem. Küll on aga loodud võimalused heaks meeskonnatööks ning eneseteostuseks.

Anna aega atra seada ehk kogupäevakool I kooliastmes

Lapsed vajavad aega, et mõelda, luua, avastada ja jagada. Meil on lapse koolipäev terviklik ning seostatud ühe nädalateemaga. Koolipäev algab kell 9 kõigi laste ühise võimlemisega kooli saalis või õuealal. Seal antakse edasi head soovid uueks päevaks, tutvustatakse tähtpäevi ja vajaduse korral räägitakse ühiselt arutamist vajavatest muredest. Kogu kooli ühine hommik annab hea ühtsustunde ning häälestab koos õppima.

Klassis algab töö hommikuringis ning lõpeb kell 16.00 päeva kokkuvõtvas õhturingis. Päeva sees on pudruamps ja lõunasöök ning pikk õuevahetund liikumiseks ja sõpradega koos mängimiseks.

Tabel 1. LõunaTERA päevakava 2020/2021

Väärtustame õhtust aega peredele ühiseks koosolemiseks. Meie kooli lastel ei jää õppimine ja harjutamine õhtuseks kodutööks, vaid õpitut kinnistatakse ja korratakse loovate tegevuste kaudu loovustundides ning iseseisva õppimise tundides.

Lastel puudub hirm kontrolltööde ja hinnete pärast. Õpitulemustele annab õpetaja sõnalise hinnangu neljapäeval tehtud nädalat kokkuvõtva töö põhjal (töö „Tean ja oskan”), kui teemad on harjutatud ja kinnistatud. Reedel on aega tehtud tööd analüüsida, vaadata nädalale tagasi ning hinnata eesmärkide täitmist. Hinnangu tööle annab lisaks õpetajale ka õpilane ise selleks loodud päevikusarnasesse TERA raamatusse. Selline ühine kokkuvõte aitab nii lapsel kui ka õpetajal siduda eelnev nädal ühtseks tervikuks. Harjutamist vajavad teemad korratakse üle teema või kuu lõpus kordaval nädalal.

1. klassis teeb nädala kokkuvõtte tavaliselt õpetaja. 3. klassis on see juba laste ülesanne vaadata nädalale tagasi, kasutades erinevaid IT-rakendusi. Esitletakse ka nädala jooksul valminud rühmatöid.

Kogupäevakooli põhimõttel töötab I kooliaste, s.o 1.–3. klassid, kus õpib 98 õpilast. Kuue klassiõpetaja kõrval on lastele toeks kolm loovusõpetajat, inglise keele õpetajad ja tugispetsialist.

Ka õpetajad vajavad aega, et teha tööd avatud südamega ja loovalt mõeldes. Aega juurde ei saa anda ükski direktor ega minister. Edukuse võti on koostöine ajakasutus.

Üksi hea süüa, kahekesi hea magada, hulgakesi hea tööd teha ehk õpetajate koostöö

Meie kooli õpetajad on tööl kell 9–16, olenemata õpilastega korraldatavate tundide arvust sel päeval. Oleme olemas, et üheskoos arutada, üksteist kuulata ja ka sõpradena suhelda. Selline tööaja planeerimine on meil endil kokku lepitud ning omaks võetud. See pole karm kohustus, vaid tunnetatud vajadus.

Kuna kogu õpe toimub suures osas ühistööna, on vaja kõik plaanid ja tegevused ühiselt läbi rääkida. Üldõpetuse korraldamine nõuab õpetajalt palju. Üksi võib ind kaduda ja jõud raugeda. Õpetaja teab ja usub, aga ei jaksa. Kõige kindlam viis sellest üle saada on leida hea kaaslane, toetavad kolleegid ning innustav juhtkond. Ühe klassiga tegelevad klassiõpetaja, loovusõpetaja, inglise keele õpetajad ja tugispetsialist. Sestap võtame koos ühise vastutuse lapse päeva eest.

Klassi nädalaplaani teevad kaks klassiõpetajat ja loovusõpetaja ühisel koostööajal, mis on sisutihe ja meie jaoks väga tähtis. Õppeaasta alguses tööd kavandades on õpetajate koostööajad päevakavasse planeeritud, sealjuures on arvestatud õpetajate vajadusi.

Tabel 2. Koostööajad 2020. õppeaastal

Kolmiku koostöö ajal sõnastatakse järgmise nädala eesmärgid, plaanitakse kõik tegevused tunni täpsusega, valmistatakse ette õppemängud ja ülesanded. Kui ühe lennu õpetajad teevad koos plaane, on võimalik ülesandeid jagada: kes teeb sel nädalal õppemängu, valmistab ette lisamaterjalid kiirematele või koostab nädalat kokkuvõtva töö. Loovusõpetaja peamine mõte on toetada õpitulemuste kinnistamist, leida huvitavaid võimalusi teemade harjutamiseks ja õpitu praktiliseks kasutamiseks. Ühises arutelus on võimalik näha tervikut, hoida ühist eesmärki silme ees. Üksi tehes ei jõuaks kõike valmis või oleks ajakulu meeletu. Oma ideed teistega jagades saab arutelu käigus leida lahendusi probleemidele ja jõuda parema tulemuseni.

Kui uue nädala eeldatavad õpitulemused on koos läbi arutatud, teavad kõik õpetajad, millele tähelepanu pöörata. Nädala eesmärgid sõnastavad õpetajad lähtuvalt õpitulemustest (3–4 eesmärki), alates 2. klassist kaasavad nad ka õpilasi eesmärke seadma.

Teised selles klassis õpetavad õpetajad saavad ennast kurssi viia, lugedes töökavablogi ning arutades plaane ka loovõpetajate koostööajal.

Kõik töökavad, päevikud, nädalate eesmärgid ja tegevused on kirjeldatud ning jagatud elektrooniliselt kõigile oma majas. Häid mõtteid, kasulikke nippe ja olemasolevaid materjale üksteisega jagades saame töötada tõhusamalt, vältida majasisest rivaalitsemist ning olla avatud uuele, teistsugusele vaatele.

Kooli õppekavast lähtuvalt on koostatud täpsem tegevuskava kuude ja nädalate kaupa. Nii leidsime üles ka klassiülesed teemad. Need saavad olla aluseks kas kogu kooli või klassidevahelisteks teemapäevadeks.

Hea töö tarvitab head aega ehk klassipõhine õpetus

Töö põhjalik ettevalmistus, analüüs ja uute plaanide seadmine nõuavad aega. Õpetaja töö väärtustamiseks ning aja kokkuhoiuks kasutame koolis klassipõhist õpetust. Üks tugev õpetajate kolmik ei liigu järgmisse klassi koos lastega, hoopis lapsed lähevad edasi uute õpetajate juurde. Õpetajal on nädalakavad, tundideks vajaminevad vahendid ja õppemängud ette valmistatud. Selline põhjalik töö on väga energiakulukas, aga samas näitab kogemus, et teiste inimeste jaoks ei pruugi tegevuskava sobida, nende mõtted ei haaku eelmisel aastal mõelduga. Kui järgmisel aastal õpetavad samad inimesed samas klassis, saavad nad süveneda teemasse, leida uusi võimalusi ning kavandada või korrigeerida õpet ja kasvatust paremini.

Need, kes on aastaid õpetajatena töötanud, teavad seda tunnet, mis valdab peale 3. või 4. klassi uute 1. klassi lastega alustades. Kõik materjalid on vananenud ja ei sobi enam ei uutele lastele ega õpetajale endalegi. Õpetades aga järgmisel aastal sama sisu, on meeles veel õnnestunud teemakäsitlused ja need tunnidki, mida teeks nüüd paremini. Loomulikult tuleb plaanid üle vaadata, midagi hoopis teiseks muuta, kuid on ka asju, mida on mõnus kohe võtta. Muutusi on vaja, sest uued lapsed on omanäolised, oma huvide ja eripäraga. Aasta rõhuasetusedki võivad olla erinevad. Uuele aastale vastu minnes oskame paremini arvestada töödele kuluvat aega ja raskusastet ning kasutada uusi rakendusi ja õppevahendeid.

Õpetamine koolis on väga tugevalt seotud õpetaja isiksuse ning tugevuste ja nõrkustega. Meie koolis saab laps kolme aastaga endale kaasa üheksa õpetaja tugevused. Niisugune süsteem vajab mõistagi kogu kollektiivi ühiseid väärtusi ja põhimõtete järgimist. See süsteem nõuab ka väga põhjalikku kooli õppekava läbirääkimist ja õpitulemuste täpset sõnastamist klasside kaupa. Kui kõigil õpetajail on ühine teadmine, mida konkreetsest teemast on eelmistes klassides õpetatud või mida ootavad lastelt järgmise klassi õpetajad, sujub koostöö ladusamalt ja nii hoiame aega kokku. Tähtsamad teemad on lastel kogutud ka raudvaramappi, mida saab igal aastal uute teadmistega täiendada.

Oleme klassipõhiselt õpetanud nüüdseks kaks aastat ja senise kogemusega väga rahul. Kindlustunnet annab teadmine, et kui on vaja muuta, siis oleme uutele võimalustele ja muudatustele avatud.

Oma kodu kullakene, oma maja marjakene ehk füüsiline keskkond

Suurepärane uus maja, nüüdisaegne õpikeskkond ja võimalused erinevateks tegevusteks lubavad õpetajail olla loovad ning teha head ja sisukat koostööd. Meie majas on alati arvestatud erinevaid vajadusi.

Meie kooli 1., 2. ja 3. klassides on igas lennus kuni 36 last, s.o klassis 18 õpilast, ja kaks klassiõpetajat. Sein klassiruumide vahel on eemaldatav. Õpetajad saavad planeerida tööd ühe suure rühmana, kahe klassina eraldi, moodustada vajaduse korral erinevaid tasemerühmi. Heaks tavaks on tunnid kolme õpetajaga, kui on ühistöösse kaasatud tugispetsialist või loovusõpetaja. Õpetajad saavad arvestada laste erinevat töötempot, toetada individuaalsete õpiülesannetega nii kiiremaid tegutsejaid kui ka suuremat tuge vajavaid lapsi. See võimaldab omavahel töökoormust jagada ja lastelgi ei teki tunnet meie vs. nemad. Õpetajatel puudub ebaterve konkurentsitunne, ei ole vaja võrrelda ei klasse, lapsi ega õpetajaid.

Suures rühmas teemat sisse juhatades, õppefilmi vaadates või infot edastades töötavad õpetajad koos, jagades omavahel tööülesandeid. Nädalakava ette valmistades kavandatakse, mida teha koos, mis tegevused võiks korraldada väiksemas seltskonnas ja millal oleks vaja individuaalset juhendamist. Siis saavad toeks olla loovusõpetaja ja tugiõppe õpetaja.

Seda, kui palju töötatakse üksi 18 lapsega või kaks õpetajat koos avatud klassiruumis, otsustavad ja plaanivad õpetajad ise. 3. klassis on mõistagi rohkem võimalusi iseseisvaks tööks ning oskust kuulata ka suuremas rühmas kui 1. klassis.

Meil ei helise kell, mis kuulutaks aega lärmamiseks ja jooksmiseks. Puhkepausid õppetsükli vahele planeerib õpetaja ise laste vajaduste põhjal. Parim puhkus on liikumist võimaldavad lõbusad ülesanded. Kella peab laps siiski vaatama teiste õpetajatega tööle minemiseks ja söögipausi arvestamiseks.

Oleme saanud kaasa rääkida õppehoone planeerimisel ning kujundada oma maja häid praktikasuundi arvestades. Igast klassist on võimalik otse liikuda õue terrassile. Õuealale võib minna meil ka sisejalatsitega. Lapsed saavad kiirelt välisriided selga otse klassiukse juurest kappidest. Õpetaja võib oma tunde liigendada ning lastele puhkepausi anda olukorra ja planeeritud tunnikava põhjal. Töö klassis on paindlik ja arvestatakse konkreetset ülesannet. Õpetaja ei pea katkestama tegevust, kui lastel on hoog sees, ning vägisi aega venitama, kui töö on planeeritust varem valmis jõutud.

Majas on palju võimalusi õppimispesadeks, töötamiseks väikeses rühmas. Lapsed võivad oma meeskonnaga töötada enda valitud kohas: koridoris, raamatunurgas, klassi klaasrõdul, loovustoas või vabas saalis. Laste lemmikuks on loomulikult liutorude juures asuvad õpipesad, mis on pidevalt kasutuses. Harjutame ja õpime ise töörahu hoidma, etteantud aega arvestama, enda töötulemuste eest vastutama. Lapsed teavad, et tööd on võimalik teha erinevates kohtades terves majas, kui nad oskavad töörahu hoida ja teisi arvestada.

Loovus loob silla

Klassiõpetajate jaoks on lõimitud õpetamine muutunud tavapäraseks. Sageli jäävad sellest kõrvale aga teised selles klassis õpetavad aineõpetajad. Meie koolis on kogu päeva lõimivaks ja siduvaks aineks loovusõpetus.

Tavaliselt seostatakse loovust kunstivaldkonnaga, nagu joonistamine, kirjutamine, näitlemine, laulmine vms. Tegelikult on see mõiste laiema tähendusega ning seda võib seletada nii protsessi, oskuste, tulemuste kui ka suhtumise kaudu. Õppimine ja mälu on tihedalt seotud meelte ning tunnetega. Loovustundides saab rakendada omandatud teadmisi, luua nende vahel uusi seoseid, kinnistada õpitut uues olukorras, teistsugustes ja põnevates ülesannetes.

Loovusõpetust on 1. klassis 9 tundi, 2. klassis 8 tundi ja 3. klassis 10 tundi. Selline tundide arv võimaldab lisaks riiklikus õppekavas kunsti, muusika, tööõpetuse ja liikumisõpetuse ainekava täitmisele leida aega seoste loomisele eesti keele, matemaatika ja loodusõpetusega. Lapsed saavad tegelda päeva- või nädalateemaga loovat käsitlust ja avatud mõtlemist pakkuvates ülesannetes.

Ka loovusõpetaja lähtub oma tööd planeerides nädala eesmärkidest ja oodatavatest õpitulemustest. Oluline on teada, mida lapsed peavad antud teemal õppima ning mis teadmisi-oskusi omandama.

Tabel 3. Näide loovusõpetuse kohta 3. klassis

Kokkuvõtteks

Tartu erakooli moto on „Tarkusega julgeks, loovaks ja avatuks“. Loome võimalusi, et see idee ei jääks ainult ilusateks sõnadeks paberil, vaid jõuaks tõesti iga õpilase ja õpetajani.

Tahame õpetajatena olla oma õpilastele eeskujuks, olles ka ise targad, julged, loovad ja avatud. Hindame kolleegide tarkust võtta kaasa kõik oluline ja tõenduspõhine, julgust heita kõrvale kõik hirmud ja takistused, vaadata maailma lapse silmade kaudu ning avatud südamega. Õpetajate ühtne ja sisuline meeskonnatöö on meie majas võimalik tänu õpetaja tööpäeva arvestatud koostööaegadele, ühiselt koostatud tunnikavadele ja koos antud tundidele. Klassipõhine õppekorraldus annab õpetajatele aega minna süvitsi, jagada ülesandeid ning rahulolutunnet põhjalikust tööst. Motiveeritud ja koostöine õpetaja suudab neid väärtusi edasi anda ka lastele.

Loovuseks on vaja tööd, ühistegevust ja pisut maagiat. Meie jaoks ei ole olemas põhjendust „Sest nii on alati olnud“ või vabandust „Ei saa“. Vaja on küsida „Miks?“ ja „Kuidas saab?“. Uuenduslik ja arengut toetav keskkond aitab kaasa paindlikule ning nüüdisaegsele õppele.

Üldõpetuse väärtuses ei kahtle keegi, kes on selle olemust mõistnud ja põhimõtetega tuttav. Meie, Tartu erakooli õpetajad LõunaTERAst, oleme loonud võimalused, kuidas seda sisuliselt ja hästi ellu viia nii, et õpetaja ei koormaks ennast üle ning et töörõõm jääks püsima nii õpetajatel kui ka lastel.

Tagasi sisukorda