Lõimiv koostöö koolis ja lasteaias

Kai Võlli, Johannes Käisi Seltsi liige aastast 1989

Olen õppinud eesti keele ja kirjanduse õpetajaks, koolis õpetajana töötanud osalise koormusega. Põhilised töised tegevused seostuvad põhikooli emakeeleõpetusega, üldõpetusliku tööviisiga algõpetuses ja Eesti keelekümblusprogrammiga ning LAK-õppega. Algõpetuse temaatika ja üldõpetuseni jõudsin 1986. aastal Pedagoogika TUIs töötades. Koos Ene Kulderknupuga vedasime siis muuhulgas üldõpetuse rühmiku tegevust, Johannes Käisi Seltsi ning haridus- ja teadusministeeriumi kirjutiste võistlust. Üldõpetus on mind kokku viinud paljude Soome pedagoogide ja kasvatusteadlastega. Mitmel aastal on olnud rõõm jagada koolitusi Tuula Hyyrö, Kaisu Kärkkäise ja Pirjo Rüty-Sarhoga.

Riiklike õppekavade arendusse olen vähem või rohkem panustanud alates 1990. aastaist. Johannes Käisi õpetus ning keelekümbluslik lähenemine on mind koolitajana viinud Gruusiasse, Kasahstani, Kõrgõstani ja Ukrainasse.

Pille Liblik, Haridus- ja Teadusministeeriumi alus- ja põhihariduse osakonna nõunik

Maailm ja inimene on tervik. Sellest põhimõttest olen lähtunud oma õpetajatöös, mis algas 1990. aastal Palade põhikoolis ja jätkus Parksepa keskkoolis. Nii vene keelt kui ka eesti keelt ja kirjandust õpetades pole võimalik elada üksnes oma õpetatava aine sees. Seoste loomise kunsti õppisin hindama juba gümnaasiumis, kus head hinnet lihtsalt äraõppimise eest polnud võimalik saada. Hiljem Johannes Käisi, Hilda Taba jt pedagoogilise pärandiga tutvudes kinnistus teadmine, et piiratud ajaga õppes on ülioluline õpitavat materjali mõtestada, arvestada õpilase arengutaset ja muutusi ümbritsevas maailmas. Lõimimine on kujunemine. Lõimides kujuneb õpilane, ka õpetaja astub õpilase rolli, sest tal on võimalus otsustada ja teha valikuid, mida ja millega täpselt seostada ning kuidas teha seda kohapealseid võimalusi kasutades.

Terviku mõistmist ja seda moodustavate osiste omavahelise seostamise põhimõtet olen järginud õppekorralduse küsimuste lahendamisel nii Parksepa kooli õppejuhi, Võrumaa haridusjuhi kui ka ministeeriumi ametnikuna.

Anu Sarap, Tallinna Lasteaia Sinilind direktor

Olen töötanud lasteaednikuna alates 1994. aastast, juhina alustasin 2002. aastal. Johannes Käisi põhimõtetega tutvusin 2000. aastail Parksepa lasteaia direktorina Võrumaal. Koos meeskonnaga lõime lasteaiale looduse õpperaja. Teoreetilist materjali otsides jõudsime Käisini ning peagi said need põhimõtted südamelähedaseks ja üldõpetusest lasteaia eripära. Sinilinnu lasteaias nägin, et linnaski on lasteaia õuealale loodud looduse õpperada. Ka selle lasteaia õpetajad on rakendanud üldõpetuse põhimõtteid, vaja oli vaid üldõpetusest teadlikumaks saada. Hindan väga võimalust töötada üliõpilastega, kes õpivad lasteaednikeks, juhendada praktikat ja lõputöid just looduse õpperadade ja üldõpetuse teemadel.

Kristina Mägi, Kohila Lasteaia Sipsik direktor

Aastal 2011 lõpetasin Tallinna ülikooli magistriõppe alushariduse pedagoogi erialal. Sipsiku lasteaia direktorina olen töötanud alates 2006. aastast. Olen ennast täiendanud arvukatel täienduskoolitustel ja erialakirjandust lugedes. Osalen erialastes töörühmades ja teen koostööd erinevate organisatsioonidega. Põhitöö kõrvalt olen korraldanud juhtimisalaseid ja pedagoogilisi õpitubasid, esinenud konverentsidel ja õppepäevadel. Oma lasteaias oleme kasutusele võtnud mitmeid innovaatilisi lahendusi ja metoodikaid; õpe ja selle tulemused kujundatakse tervikuks ikkagi lõimingu kaudu.

Irene Artma, Tallinna Inglise Kolledži õpetaja, õpetajate koolitaja (RWCT ja LAK-õpe)

Olen õpetanud üle kahekümne aasta Viljandis eesti keelt ja kirjandust, aga ka sotsiaalsete oskuste ja keeleõppega seotud kursusi kultuuriakadeemias ja Mainori rakenduskõrgkoolis. Viimased aastad olen töötanud õpetajana Tallinna Lilleküla gümnaasiumis, nüüd Tallinna inglise kolledžis. Viljandis puutusin peamiselt kultuuriakadeemias kokku õpilastega, kellel oli vähene eesti keele oskus, Lilleküla gümnaasiumis oli selliseid õpilasi pea igas klassis. Inglise kolledžis õpetan keskastme õpilasi ja igas lennus on üks ingliskeelse õppega klass, kus räägitakse eesti keeles ja õpitakse eesti keelt üksnes eesti keele ja kirjanduse tundides. Lisaks on kooli õppe- ja hindamissüsteem seotud IB-õppesüsteemiga.

Luule Niinesalu, Peetri Lasteaed-Põhikooli direktor

Olen lõpetanud Tallinna pedagoogilise instituudi koolieelse pedagoogika ja psühholoogia eriala. Aastate jooksul on juurde tulnud erinevaid õpetajatele mõeldud koolitusprogramme, kvaliteedikonsultantide põhikoolitus, õppekava konsultantide koolitus ja koolijuhi koolitus. Töötanud olen õpetajana nii lasteaias kui ka koolis, sh 12 aastat erakoolis. 2009. aastast alates olen juhtinud Peetri lasteaed-põhikooli tegemisi.

Johannes Käisi kooliuuenduslikke ideid olen rakendanud õpetajana töötades ning need on olnud õppeasutuse kujundamisel ja arendamisel eeskujuks. Oma kogemusi ja mõtteid olen avaldanud pedagoogikaväljaannetes, paljudes Eesti koolides ning külalistele välisriikidest. Olen olnud koolitaja Tallinna ülikoolis, peamised teemad hindamine ja koostöö lapsevanematega. Olen saanud kaasa teha mitmes Harno õppekava arenduse töörühmas.

Jaana Leemet ja Ketter Leemet, Peetri Lasteaed-Põhikooli klassiõpetajad

Koos oleme üldõpetusega tegelenud alates 2014. aastast. Koolis on teisigi õpetajaid, kellega mõtteid ja ideid jagame ning koos õpet plaanime: erinevad vaatenurgad on koostööd rikastanud. Mõistame, et õpilastel on vaja iseseisvalt tegutseda, uurida, avastada, valikuid teha ja loovust kasutada. Õpetajatena tunneme rõõmu järjekindlate, õpihimuliste ja loovate õpilaste üle.

Uurime Johannes Käisi raamatuid, ammutame inspiratsiooni. Tutvustame teistelegi õpetajatele meie tööviise ning teeme kolleegidele lahtiste uste päevi. Oleme püüdnud abiks olla noortele õpetajatele, teinud koostööd Tallinna ülikooliga. Koostöös valmis metoodiline materjal üldpädevuste arendamisest meie 2. klasside näitel, millesse kogusime lõimitud koolipäevade kirjeldused rohkete valikülesannetega. Meie lapsevanemad on toetavad ning kooli juhtkond samuti. Tunneme rõõmu koostööst ja sellest, et meie jaoks olulised mõtted aitavad õpilastel parimal moel ennast arendada.

Kaie Kubri, Tartu Erakooli klassiõpetaja

Olen klassiõpetajana saanud hariduse Tartu pedagoogilises koolis ja Tartu ülikoolis. Kuigi kirjandus, eesti keel ja kunst on mind paelunud lapsest saati, sai üsna pea selgeks, et minu tõeline kutsumus on töötada just eel- ja algkoolis, kus Johannes Käisi üldõpetuse põhimõtteid arvestades saan siduda kõiki huvialasid. Mul on olnud rõõm kogeda põnevaid katsumusi ja näha hariduselu kiiret muutumist. Olen olnud kahe kooli sünni juures ning koos heade kolleegidega andnud välja erinevaid õppematerjale lugema, kirjutama ja arvutama õpetamiseks.

Albert Einstein on öelnud, et haridus ei ole faktide õppimine, vaid mõtlemise harjutamine. Sellest olen püüdnud lähtuda ka oma töös ning sellele aitab kaasa erinevate ainete lõimimine, koostöö ja üksteise arvestamine. Meele on hoidnud erksana võimalus oma kogemusi vahendada. Olen juhendanud üliõpilasi, osalenud riikliku õppekava arenduse töörühmades, korraldanud erinevaid koolitusi ja nõustanud mitme kooli õpetajaid, kes alustasid oma koolis üldõpetusega.

Elina Veering ja Elve Kukk, Kiili Gümnaasiumi õpetajad

Alustasime koostööd 1987. aastal Oru põhikoolis, kus tekkis huvi üldõpetuse põhimõtete, võtete ja meetodite vastu. Julguse oma mõtete katsetamiseks ja koolipäevade vaheldusrikkamaks muutmiseks saime niisuguste pedagoogika suurkujude nagu CélestinFreinet’, Maria Montessori, Rudolf Steineri ja Johannes Käisi põhimõtetega tutvumisel. Tegime tihedat koostööd Tiiu Kuurme ja Klaus Altermanniga Tallinna pedagoogikaülikoolist ning pedagoog Aino-Helene Valgmaga.

Alates 2019. aastast töötame jälle koos ühes koolis, Kiili gümnaasiumis. Oleme saamas suure kooli kogemust. Kiili gümnaasiumi tööle tulles ootas meid ees tore üllatus. Enne meid oli koolis tööle asunud meie endine õpilane, kes on ise kasvanud pika tunni meetoditega. Tema tegi koolis alguse lahti. Kiili õpetajad olid eelnevatel aastatel korraldanud teemanädalaid ja projektipäevi, otsinud ning katsetanud omaette. Nüüd leidsime, et on aeg teha koostööd. Hoogu andis osalemine haridus- ja teadusministeeriumi ning Innove korraldatud uueneva õppekava katseprojektis.

Tiia Leppik, Luce Kooli direktor ja kooli asutaja, ning Brita Pärtel, Luce Kooli õpetaja

Meie kui kolleegide teed ristusid 2010ndate alguses alushariduse kaudu – Tiia oli toona oma eralasteaia direktor ja Brita suundunud sinna õpetajaks.

Luce kooliga samas majas tegutsev tore lasteaed innustas samasse looma ka koolimaja, kus saaks rakendada alushariduses tuttavaid meetodeid koolikontekstis ning täiendada meie mõlema haridustausta. Neli aastat tegutsenud väikekoolis peame oluliseks Johannes Käisi põhimõtteid ning Johann Wilhelm Ludwig von Lucest juhindudes liigume järjekindla visadusega laste andeid parimal viisil arendava õpikeskkonna ja metoodika poole. Oleme endale seatud teed veel kõndimas – kvaliteetne haridus, isekogemine ning koostöö on meile südamelähedased. Meie teed on toetanud mitmed koolitused ja oma ala spetsialistid ning oleme õppinud ka tugevatelt praktikutelt.

Indrek Lillemägi ja Maria Kurisoo, Emili Kool

Indrek on Emili kooli juht alates 2016. aastast ja Maria õppejuht 2018. aastast.

Oleme haridusprogrammi „Noored kooli” vilistlased ning meie südameasjaks on iga õpilase edasijõudmine ja eneseteostus. Emili kooli luues hoiti fookuses õpioskuseid ning õpilase autonoomiat, seetõttu jõuti ka projektõppe ning ainete omavahelise tiheda lõiminguni. Emili kooli kasvades on meie ees olnud pidevalt põnevaid küsimusi, kuidas näeb üld- ja projektõpe välja igas uues ning vanemas klassis ning kuidas lõimida järjest keerukamaks muutuvaid aineid. Oleme koos Emili kooli kogukonnaga alles selle huvitava teekonna alguses.

Silva Kolk, Tartu Erakooli LõunaTera loovusõpetaja

Olen üle kolmekümne aasta koolis õpetajana töötanud. Klassiõpetaja töö kõrvalt omandasin lisaerialadena inimeseõpetuse õpetaja ja kunstiõpetuse õpetaja kutse. Tartu erakooli tööle tulnud, alustasime 2018. aastal kolme õpetajaga uue kogupäevakooli loomist. Kooli eesmärk, tegutsemise põhimõtted ja visioon olid olemas, kogemus üldõpetusest andis tuge ning väga tõhus meeskonnatöö lükkas uue kooli käima. Olime esimene kogupäevakool, olin esimene loovusõpetaja ning kõik oli uus ja põnev. Kolme aastaga oleme tõestanud koostöö hindamatut väärtust ning sisulise ja eesmärgistatud lõimingu võimalikkust. Oleme loonud kooli, kus tarkusega saadakse julgeks, loovaks ja avatuks. Rõõm on jagada oma kogemusi.

Marja Popov, Tallinna Inglise Kolledži õppejuht, Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi külalisõppejõud

Olen inglise kolledži algklassides üldõpetuse õppekava arendustööd ning sellega seotud muudatusi õpetamis- ja hindamismetoodikas ning kooli kogukonna liikmete koostöös juhtinud alates 2011. aastast. Olen töötanud õpetajana üle kümne aasta, kõigepealt klassiõpetaja ja eesti keele õpetajana eestikeelses keelekümblusprogrammis ning siis klassiõpetaja ja psühholoogiaõpetajana ingliskeelses rahvusvahelises International Baccalaureate programmis. Olen lõpetanud Tallinna ülikooli hariduse juhtimise magistriõppe. Praegu õpin Oxfordi ülikooli haridusteaduskonna doktorantuuris. Oma doktoritöö raames uurin kujundava hindamise rakendumist Eesti haridussüsteemis.

Kristi Mumm, Tartu Forseliuse Kooli õppejuht, õpetajate koolitaja

2011. aastal lõpetasin Tartu ülikooli kasvatusteaduste magistrantuuri ning jätkasin õpinguid haridusteaduste doktoriõppes. Tartu Forseliuse koolis olen töötanud alates 2008. aastast, sellest kaheksa aastat põhikooli eesti keele ja kirjanduse õpetajana. Alates 2015. aastast olen täitnud kooli õppejuhi ülesandeid ning sellest ajast alustasime koolis ahhaaliku koolimudeli loomist ning lõimingu sügavamat mõtestamist. Olen täiendanud ennast haridus- ja teadusministeeriumi algatatud õppejuhtide arenguprogrammis ning koolijuhtide järel­kasvuprogrammis.

Kristi Laanemäe, Loova Tuleviku Kooli asutaja, arendaja ja konsultant; haridusuuendaja

Olen lõpetanud Eesti kunstiakadeemia kunstiõpetaja ja uusmeedia magistrantuuri. Olen kahe kunstiõpetuse õpiku autor. Alates 2016. aastast olen teinud koostööd riiklike õppekavade arendamisel kunstide valdkonnas. Täiskasvanuid olen koolitanud kümme aastat.

Tallinna ülikoolis kunstiõpetuse didaktikuna üldhariduskoolides üliõpilaste praktikat juhendades puutusin kokku erinevate koolidega. Tänu sellele tekkis tahe värskemaid haridusideid ka praktiliselt juurutada. Loova tuleviku koolis arendamegi suure hooga lõimingut, sotsiaal-emotsionaalseid oskusi, päriselulist õpet, koostööd, loovust ja teisi tulevikuoskusi. Minu unistus on, et üldharidus muutuks paindlikumaks, sallivamaks ja seostatumaks; meie haridussüsteem reageeriks kiiresti ja nutikalt muutuvates oludes ning oleks vähem bürokraatlik.  

Margit Randmaa, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpetaja

Olen kogu oma teadliku elu toimetanud paralleelselt kahes maailmas: kunst ja looming ning reaalained. Samas olen pidevalt enda jaoks otsinud seoseid ja ajanud taga terviklikku maailmapilti. Kui hakkasin 5.–6. klassis õppeaineid omavahel seostama ning lõin oma süsteemi, kuidas õppida, muutus minu jaoks õppimise iseloom ja eesmärk. Lõpetasin Pelgulinna gümnaasiumi kunsti süvaõppega klassi ja suundusin edasi Tallinna tehnikaülikooli, kus lõpetasin viis aastat hiljem keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonnas magistriõpingud. Ülikooliõpingute kõrvalt tegelesin pidevalt edasi kunstiga. Seejärel suundusin erasektorisse tööle, kuid järjest rohkem paelus mind õpetamine, sest tuli välja, et paljud ei oska ise seoseid luua, mistõttu on õppimine lastele vaevaline ja tihti igav ning kuidagi elukauge. Läksin Tartu ülikooli pedagoogikat õppima, samal ajal täiendasin end kunstivaldkonnas.

Niimoodi saigi minust Adavere põhikooli ja hiljem Põltsamaa ühisgümnaasiumi õpetaja. Mõlemas koolis olen saanud tegutseda mind paelunud kahes valdkonnas – olen olnud nii keemia ja loodusõpetuse kui ka kunstiõpetuse õpetaja. See on võimaldanud mul seostada ja lõimida ning näidata õpilastele, kuidas kõik on omavahel seotud ning kui tähtis on terviklik maailmapilt. Kui avastasin enda jaoks Gunter Pauli lugude järgi õppimise, siis oli see 100% see, kuidas mina näen, et õppima peaks. Need lood on suurepärane töövahend, mille abil saab õpetaja üles ehitada oma eluliste seostega tunnid ning mille toel kasvab üles tervikliku maailmapildiga põlvkond, kes Gunter Pauli sõnul „… õpib nägema maailmas lahendusi, mille olemasolust meie nende õpetajate ja vanematena aimatagi ei osanud“.

Anu Parts, SA Noored Kooli mentor ja koolitaja, Tallinna Balletikooli bioloogiaõpetaja ning Harno mitmekeelse õppe büroo koolitaja ja nõustaja

Olen lõpetanud Tartu ülikooli 1986. aastal bioloogina ja täiendanud oma teadmisi loodusteaduste didaktika magistriõppes (TÜ, 2000). Õpetajana olen töötanud alates ülikooli lõpetamisest. Rahvusvahelise õppekava juurutamine Tallinna inglise kolledžis avas uusi vaatenurki õpetajate koostöö olemusest, hindamissüsteemi loomisest ja muutustest organisatsiooni tasemel. Seal puutusin kokku ka õppekeelest erineva kodukeelega õppijatega. Teises keeles õppijate õpetamise eripära süsteemse käsitlemisega (LAK-õppe metoodikaga) tutvusin 2004. aastal Briti Nõukogu korraldatud koolitusel. Põhikooli ja gümnaasiumiastme õpetajana on minu tähelepanu all ainekeele omandamine ning õpioskuste treenimine, ka emakeelse õppe puhul.

Anu Vau, Kiviõli I Keskkooli direktor, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Tartu ülikooli lõpetasin 2000. aastal eesti filoloogina. 2010 omandasin ka põhikooli inglise keele õpetaja diplomi. (Inglise keele õpetajana ma töötanud pole.) Õpingud andsid tõuke lõiminguks, sest sain lähemalt tuttavaks inglise keele ainekavaga ja hakkasid tekkima esimesed mõtted, kuidas kahe keele õppimist koostöiselt korraldada. Oma keeleteadmisi olen täiendanud Tallinna ülikoolis, kus 2020 lõpetasin kirjaliku tõlke magistriõppe.

2000. aastal asusin tööle Maidla põhikoolis. Kiviõli I keskkoolis olen töötanud alates 2008. aastast, 2020. aastast kooli direktorina. Neli aastat olen juhendanud gümnaasiumi kolme kursuse lõimingut ning teinud koostööd aineõpetajatega ühiste lõimingutundide loomisel ja korraldamisel. Olen täiendanud ennast haridus- ja teadusministeeriumi programmis „Õpetaja – hariduse kõneisik“ ja osalen alustavate koolijuhtide arenguprogrammis. Saadud teadmised meeskonnatööst ja kommunikatsioonist on väga kasulikud lõiminguprojektide plaanimisel ning elluviimisel.

Nataliya Lobosok ja Diana Astok, Jõhvi Vene Põhikooli õpetajad, koolitajad

Oleme Jõhvi vene põhikoolis töötanud üle kümne aasta. Nataliya on loodusainete ning Diana eesti keele teise keelena ja algklasside keelekümblusõpetaja.

Lõiminguga oleme tegelenud juba 2017. aastast. Tihedam koostöö sai alguse 2019. aastal, kui meie 5. klassi jõudnud õpilastel ilmnesid raskused loodusõpetuses mõista ja omandada aineteksti. 2020. aastal õpetasime Diana magistritöö eesmärkidest lähtuvalt ühtse meeskonnana 6. klassi varases keelekümblusklassis teemat „Soo elukeskkonnana“. Mõlemad oleme koolitajad, kes on oma kooli lõimingu kogemust jaganud ümberkaudsete koolidega. Nataliya võib koolitada ka koolijuhte.

Tatjana Kodas, Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledži eesti keele õpetaja, Tartu Aleksander Puškini Kooli õppejuht ja eesti keele õpetaja, Harno mitmekeelse õppe büroo koolitaja ja nõustaja

Olen lõpetanud Tartu ülikooli 1990. aastal filoloogi, vene keele ja kirjanduse õpetajana ning 2008. aastal eesti keele õpetaja kvalifikatsiooniga. Eesti keelt teise keelena olen õpetanud juba kolmkümmend aastat. LAK-õppe metoodika sai südamelähedaseks pärast avatud meele instituudi korraldatud koolitust ning aastast 2009 jagan enda vaimustust ja kogemusi ka koolitajana.

Tartu Aleksander Puškini koolis koordineerin õppejuhina keelekümblusprogrammi ning lõimitud tegevuskavade loomist ja elluviimist. Kuna meie kool on Harno mitmekeelse õppe büroo piirkondlik koolituskeskus, siis korraldan ka metoodikakoolitusi. Ülikoolis õpetan eesti keelt välisüliõpilastele.

Valentina Tubin, Tartu Aleksander Puškini Kooli eesti keele õpetaja, Tartu Ülikooli slavistika osakonna doktorant

Doktorandina uurin sidesõnade semantikat ja funktsioone liitlauses vene ning eesti keele näitel. Eesti keele õpetajana töötan koolis alles teist aastat, kuid tänu Tatjanale ja kooli direktorile osalen aktiivselt kõigis tegevustes, mis on seotud LAK-õppe ja keelekümblusega, ning püüan järjepidevalt ja intensiivselt ennast nendes valdkondades harida.

Katre Jürgenson, Tapa Keelekümbluskooli eesti keele ja varase keelekümbluse õpetaja 

Olen lõpetanud Tallinna ülikooli (pedagoogilise instituudi), kus õppisin eesti keele kui võõrkeele õpetajaks. Tegelikult olin selleks ajaks töötanud juba vene õppekeelega koolis eesti keele õpetajana palju aastaid. Kooli tööle kutsuti mind kohe peale keskkooli lõpetamist. Kool on mitu korda nime vahetanud, mina olen jäänud ikka kindlaks oma valitud elukutsele. Kui oli võimalus liituda keelekümblusprogrammiga aastal 2003, siis võtsin selle kutse kohe vastu. Esimesena lõpetasid meil hiliskeelekümblusklassid ning nüüd töötan varase keelekümbluse klassis.

Viktoria Belitšev, Tapa Keelekümbluskooli eesti keele ja inimeseõpetuse õpetaja, kahesuunalise keelekümblusklassi õpetaja, täiskasvanute keelekohvikute korraldaja

Olen lõpetanud Tallinna ülikooli 2002. aastal eesti keele (kui võõrkeele) ja kultuuriloo õpetaja erialal. Eesti keelt teise keelena olen õpetanud juba aastast 1991 Tapa keelekümbluskoolis (endine Tapa 2. keskkool). Keelekümblusõpetaja sai minust siis, kui meie kool valiti aastal 2003 hiliskeelekümbluse katsekooliks. See programm osutus meie koolis väga edukaks ning aastast 2004 kutsuti mind juba koolitajaks. Praeguseks on LAK-õppe metoodika koolitusi minu koolitajapagasis väga palju. Olen töötanud selle pika aja jooksul nii hilise, varajase kui ka osalise keelekümbluse klassides. Sellest õppeaastast olen õpetaja kahesuunalise keelekümbluse klassis. Aastast 2018 olen Tapal korraldanud täiskasvanute keelekohvikuid.

Juta Jaani, Tartu Ülikooli ettevõtluse õppetooli nooremlektor

Johannes Käisi ja lõimingu ideega puutusin esimest korda kokku õpetajaks õppimise ajal. Algklasside õpetajana töötades oli palju võimalusi ainetevaheliste seoste loomiseks ja koostöö tegemiseks teiste enda lennu õpetajatega. Kuid alles 2010. aastal õppekava koostades ning õppekava rakendamise toetamiseks kogumikku „Lõiming: lõimingu võimalusi põhikooli õppekavas“ toimetades sain süsteemse ülevaate lõimingu olemusest, kasulikkusest ja põnevatest võimalustest selle kasutamiseks. Mul on väga hea meel, et sain osaleda ka selle kogumiku koostamises, mis on järg 2010. aastal alustatud lõimingust teoreetilisemat ülevaadet andvale kogumikule. Selle kogumiku loomisel veendusin, kui palju erinevaid võimalusi on seoste loomiseks ja koostöö tegemiseks ning kui huvitavaid tulemusi võib saavutada, kui lõimingut teha eesmärgistatult, süsteemselt ja eri huvirühmi kaasates. Soovin kõigile kogumiku lugejatele äratundmisrõõmu, kui leiate kogumikust juba ise järeleproovitud lõiminguvõimalusi, ning avastamisrõõmu, kui leiate kogumikust huvitavaid, aga veel järeleproovimata lõiminguviise.

Tiina Pau, Haridus- ja Noorteameti (Harno) üldhariduse õppekava ja õppevara büroo peaspetsialist

Minu jaoks oli arenguprogramm „Noored kooli“ uks haridusmaastikule. Enne seda ei olnud ma haridusküsimustele eriti palju mõelnud. Programmi „Noored kooli“ ajal kogesin, mõtlesin ja otsisin lahendusi erinevatele väiksematele ja suurematele probleemidele, mis haridusvaldkonnas on. Pärast programmi lõppu astusin Tallinna ülikooli haridustehnoloogia magistrantuuri. Samal ajal toetasin programmis „Noored kooli“ tuutorina alustavaid õpetajaid ning õpetajaid Kiviõli I keskkooli haridustehnoloogina. Oma töös olen alati proovinud mõtestada oma tegevusi lähtuvalt sellest, mis teeniks enim õpilaste huve pikas perspektiivis.

Inge Raudsepp, Haridus- ja Noorteameti (Harno) üldhariduse õppekava ja õppevara büroo peaspetsialist

Olen lõpetanud Tallinna pedagoogilise instituudi muusika ja koorijuhi eriala, töötanud õpetajana Värska ja Räpina keskkoolis, Eesti kooriühingus, metoodikuna haridusministeeriumis, eksami- ja kvalifikatsioonikeskuses ning Innoves.

Õpetajana püüdsin muusikatundides siduda muusika- ja kunstiajalugu, ajalugu ja kirjandust. Tagantjärele mõeldes võin tõdeda, et suuresti see ka õnnestus. Tõsisemalt kerkis lõimingu temaatika päevakorda aastakümneid hiljem seoses riikliku õppekava uuendamisega. Oluliseks pean doktoritöö koostamise perioodi, mil uurisin Riho Pätsi fenomeni Eesti muusikapedagoogikas. (R. Päts kuulus 1930. aastatel Johannes Käisi kooliuuendajate töörühma, kus ainetevahelisele lõimingule keskustamisena kuulus keskne koht.)

Tähelepanu väärivaks pean 2010. aasta kogumikku „Lõiming: lõimingu võimalusi põhikooli õppekavas“ (koostajad ja toimetajad Juta Jaani ja Liisa Aru). Kogumik pole kaotanud aktuaalsust tänini. Uue lõimingukogumiku koostajana avanes mul võimalus õppida tundma lõimingu erinevaid vaatenurki, mis on olnud rikastav kogemus. Head õpetajad! Teie igapäevane töö, mis peegeldub lõimingu lugudes, aitab muuta õppimist mitmekülgseks, loominguliseks ja põnevaks.