Õpetajate koostöökogemus lõimingu rakendamisel
Nataliya Lobosok, Diana Astok, Jõhvi Vene Põhikool
Jõhvi vene põhikooli esimesed lõimingukatsetused ulatuvad aastasse 1998. Tol ajal õpetati eesti keeles muusika-, kunsti- ja tööõpetust, lõimides nii aine- kui ka keeleõpet. Vahepealsetel aastatel proovisid põhikooliõpetajad erinevaid lõiminguid, kuid see ei olnud järjepidev ja põhines õpetajate omaalgatusel ning entusiasmil. Vajadus muutuse ja koostöö järele tekkis, kui 5. klassis ehk põhikooli teises astmes kujunesid keelekümblusõpilastel ainealase keele mõistmise raskused. See ajendas probleemidele lahendusi otsima.
2016. aastal osales kaks meie kooli õpetajat koolitusel, kus rääkis lõimingukogemustest Pae gümnaasiumi õppealajuhataja Natalia Presnetsova. Kuuldu põhjustas suurt huvi ja innustust ning rühm õpetajaid sõitis neile Tallinnasse külla, et lõimingu kohta rohkem infot saada. Sealt tuldi tagasi huvitavate ideedega. Koolis anti teistele õpetajatele kuuldust ja nähtust ülevaade ning pakuti võimalust ainealast lõimingut arendama hakata.
2016. aasta kevadel alustati tasa ja targu kõigepealt 5. klassides nii varajases kui ka hilises keelekümblusklassis. Tabelis 1 on lühiülevaate Jõhvi vene põhikooli lõimingu edusammudest ning õpetajate kaasamisest õppeaastate kaupa.
Tabel 1. Lõimingu faasid
Esimesse töörühma (tabel 1), mis tegeles lõiminguga juba planeeritult, kuulus 2017/2018. õppeaastal 8 õpetajat, kes õpetasid aineid eesti keeles, ning 2 õpetajat, kes õpetasid ainet vene keeles. Rühma kuulusid eesti keele, inimeseõpetuse, loodusainete, ajaloo, kunstiõpetuse ja matemaatika õpetaja ning nende kaasatusest annab ülevaate lõimingu töötabel.
Algul soovisid aineid lõimida ka muusika- ja inglise keele õpetaja, ent juba esimesel koosviibimisel selgus, et nende kujutlus lõimingust ei olnud kooskõlas teiste kolleegide omaga. Esialgu jäid nemad kõrvale.
Nii 5. kui ka 6. klassis valis töörühm üheskoos välja tuumaine: 5. klassis inimeseõpetuse ja 6. klassis ajaloo. 7. klassis jäi lõiming esialgu vabatahtlikuks. Tuumaine õpetaja tutvustas aine eesmärke, õpitavaid mõisteid ja oodatavaid õpitulemusi. Ühise arutelu käigus pandi paika tegevusplaan ja ajakava. Aineõpetajad valisid mõistetest need, mida nemad saavad oma tundides kasutada ja oma tunniteemadega lõimida. 7. klassis õpetavaile õpetajaile jäi valida, kas nad lõimivad oma ainet bioloogia või loodusõpetusega.
Valiti välja õpetaja, kes arutelude käigus tekkinud mõtted ja langetatud otsused kirja pani ning edaspidi koordineerima hakkas. Selleks õpetajaks sai meie kooli loodusainete õpetaja, kuna tol ajal polnud meil õppealajuhatajat. Loodusainete õpetaja tegi valmis esimesed tabelid, visualiseeris õpetajate mõtted ja ideed ning kannustas kolleege lõimingut proovima.
Enamik töörühma õpetajaist olid väga huvitatud omavahelisest koostööst, ent oli ka skeptikuid, kelle suurim mure oli, et nad jäävad oma tööplaanis maha. Enim tundsime puudust õppealajuhatajast, kes oleks juhtinud koosolekuid, selgitanud teemapõhise lõimingu põhimõtteid, andnud korraldusi ning korraldanud kogu protsessi.
Esimestest töövõitudest ja -kaotustest rääkisime trimestri lõpus. Õpetajad tutvustasid üksteisele tehtud töölehti ning jagasid omavahel saadud kogemusi. Iga õpetaja rääkis, mis õnnestus ja mis ebaõnnestus. Arutleti, mida võiks edaspidi teisiti teha, et õppimine oleks veelgi efektiivsem. Positiivse tagasisidena tõid õpetajad esile selle, et õpilased hakkasid märkama, et aine ei lõpe klassiukse sulgudes, vaid jätkub teistes ainetundides ning isegi vahetundides.
Nähes, et õpetajate koostöö aitab kaasa ainesisu mõistmisele ning parandab sealjuures ka eesti keele oskust, määrati edasised tegevused. Otsustati hõlmata juba rohkem õpetajaid.
2018. aastal liituski veel õpetajaid. Algus oli väga raske, kuna inimeste arusaamad lõimingust erinesid. Osa õpetajaid olid kohe vastu, kuna nende sõnul jäänuks siis nende endi õppeprogramm täitmata, ning mõni õpetaja ei olnud nõus oma aines teemasid ümber tõstma. Vastupanu tekitas ka töömahu suurenemine. Mõningast rolli mängisid inimeste omavahelised suhted: mõne kolleegiga taheti, teisega ei tahetud koostööd teha. Raskustest aitasid üle saada õpetajad, kes töötasid eelmisel õppeaastal lõiminguga alustanud töörühmas. Nad jagasid oma positiivseid kogemusi (õpitulemuste paranemine, enda ja õpilaste positiivne tagasiside) ning julgustasid kolleege katsetama.
Et koostööd laiendada, hakati korraldama projektipäevi, mille eestvedajaks sai kooli arendusjuht. Projektipäevade eesmärk oli tuua õpetajad oma mugavustsoonist välja ning panna neid ühise eesmärgi nimel tööle. Algklasside keelekümblusõpetajad kaasasid ka kohaliku lasteaia. Tore näide teemapõhise lõimingu kohta on õuesõppetund Valaste joa juures, kus kõik aineõpetajad, kellel sel päeval tund oli, koostasid õpilastele teemaga seonduvalt oma aine raames ülesanded või KIK-projektid, mille järgi korraldati keelekümblusõpilastele ekskursioone eesti keeles. Meie kauaaegne giid küsis loodusainete õpetajalt: „Mis te seal koolis nende õpilastega teete, et nad on hakanud nii hästi eesti keelest aru saama ning vabalt eesti keeles suhtlema?”
Järgmine samm oli teemapõhist lõimingut oma koolis edasi arendada. Nähes edusamme ja lõimingu tulemuslikkust, käisid kaks õpetajat end Innoves täiendamas, et hakata Ida-Virumaal koolitama teiste koolide õpetajaid. 2018. aasta lõpus loodi Jõhvi vene põhikooli juurde koolituskeskus. 2019. aasta jaanuaris korraldati meie koolis esimene koolitus teemapõhise lõimingu arendamiseks. End täiendamas käinud pedagoogid said ennast juba koolitajatena proovile panna. Esimesel koolitusel oli nõu ja jõuga abiks koolitaja ning nõustaja Mari-Mall Feldschmidt. Koolitusel osalenud aineõpetajail olid kaasas oma õppematerjalid. Õpetajate ülesanne oli leida erinevate õppeainete ühisosa ning valida välja tuumaine. Kolleegid panid pead kokku ja arutasid läbi, kuidas toetada tuumaineõpetajat oma ainetundides. Üheskoos valiti välja teema, seati ainealased eesmärgid ning koostati ajakava. Aeg on lõimingukava loomisel väga oluline. Kui õpetajad said segamatult teemadesse süüvida ja otsast lõpuni kõik läbi arutada, sündis sellest tõeliselt tore nädal nii õpilaste kui ka õpetajate jaoks.
Õpilased ütlesid nende tundide kohta: „Meeldis teha tööd erinevatest keelerühmadest õpilastega; sain uusi teadmisi ajaloost ja õppisin samal ajal eesti keelt; oli huvitav ja tore koos õppida; tundides oli teistmoodi tunniõhkkond; kõik pingutasid lõpptulemuse nimel; miinus oli see, et ühes ruumis oli koos väga palju õpilasi, mis tekitas palju kära; oli raske, kui mõni rühmakaaslane polnud oma osa ette valmistunud ja siis oli raske rühmatööd teha.“ Õpetajad lisasid omalt poolt: „Lõimingutunnid andsid mõnusa koostöökogemuse teiste kolleegidega ning teadmisi teistest ainetest; tunnid andsid võimaluse õpilastel arendada omavahelist koostööd.“
Koolitus teemal „Lõiming kooli õppekava rakendamisel” osutus populaarseks. Koolitustest võtsid osa ümberkaudsete nii vene kui ka eesti õppekeelega koolide aineõpetajad, kellele tutvustati oma kooli parimaid praktikasuundi.
Nähes õpitulemuste märgatavat paranemist ja õpilaste huvi ning säravaid silmi, tehti koolitus tervele kollektiivile. Järgmiseks sammuks olid koostööpäevad, kus samas klassis õpetavad õpetajaid andsid koos tunde (nt keemia- ja kodundusõpetaja. Kodundusõpetaja on koos keemiaõpetajaga antud tunde meenutanud nõnda: „Õpilased mõistavad, et ühes aines õpitut läheb vaja ka teises aines ja väljaspool koolitunde; ükskord põhjalikult ettevalmistatud tund võtab järgmisel korral vähem aega ettevalmistuseks; lastele antavad teadmised on põhjalikumad.“
Õpilastele on see tund meelde jäänud nii: „Alguses oli imelik, et paljud õpetajad hakkasid ühel ja samal nädalal kasutama samu väljendeid; oli hea, et uut sõnavara kasutati erinevates ainetes, sest nii jäid need paremini meelde ja kodus pidi vähem õppima; ühte tööd tehes oli võimalik saada hinne mitmesse ainesse, see vähendas koormust.“
6.a klassi õpilased ütlesid tundide kohta, kus õpetas korraga kaks õpetajat (kirjapilt muutmata): „Me rääkisime väga palju, meie eesti keel arenes; koos õppides on kergem ja huvitavam; koos õppida oli lihtsam; meil olid koguaeg mingid toredad mängud; meeldis, et üks õpetaja rääkis looduse teemast aga teine õpetaja aitas rääkida õigesti eesti keeles ja rääkis kuidas neid sõnu võib paremini meelde jätta; ma sain teada väga palju uusi sõnu ja oli väga aru saadav seletus; oli põnevam õppida; õpetajad aitasid kõiki õpilasi; koos mõeldes tulevad paremad mõtted ja õpilased olid aktiivsemad; keeleõpetaja saab arusaamatud sõnad paremini selgitada; neli pead on ikka neli pead.“
2019. aasta sügisel liiguti teemapõhise lõiminguga veel üks samm edasi. Meiega liitusid ka vene keeles aineid õpetavad õpetajad ning inglise keele õpetajad, kes olid varem olnud skeptikud ja kõrvaltvaatajad. Esimeses katsetuses püsi- ja kõigusoojastest loomadest lõid kaasa inglise keele õpetaja ja matemaatikaõpetaja.
Tabel 2. Lõiming teemal „Püsi- ja kõigusoojased loomad” ainete kaupa
Vestlusest inglise keele õpetajaga selgus, et enim lõimingu võimalusi on tal ajalooõpetajaga. Ingliskeelse töölehega said õpilased hakkama. Õpetaja ütles lõimitud tunni kohta: „Tunnis pakutud viktoriin Vana-Egiptuse kohta osutus 6. klassi õpilaste jaoks teostatavaks ja huvitavaks. Õpilased said viktoriini küsimustest aru ajalootundides saadud teadmiste põhjal. Nad jätkasid entusiastlikult uute sõnade kinnistamist.“ Samas lisas ta: „Teiste aineõpetajatega on aga teemasid raskem lõimida.“
Paraku tekkisid esimesed raskused siis, kui varase keelekümbluse kõrval hakati kaasama hiliskümblusklasse. Probleem ilmnes 2020. õppeaastal, kui õpetajad avastasid, et 7. klassis on ühise teema leidmine keerukas, kuna aeg, mil nende teemadega tegeldakse, on erinev. Eelmisel õppeaastal lõimitud teemad erinesid selle õppeaasta omadest ning, nagu on näha tabelist 3, 7. klassis ei õnnestunudki III trimestris ühist teemat leida. Probleem oleks võib-olla tulnud ilmsiks juba eelmisel õppeaastal, kui õpilased poleks karantiinis olnud.
Tabel 3. 2020. õppeaasta lõimingu teemad
Lisaks positiivsetele lõimingukogemustele ning tulemuste paranemisele on ka mõningad murekohad. Õpetajatel on raske leida ühist aega tunni planeerimiseks. Mõnikord tehakse asju sunniviisil või linnukese pärast. Senini esineb erimeelsusi lõimingu teemal. Vahel põhjustab rahulolematust töökoormuse suurenemine ja sageli puudub nähtav lõpptulemus.
Lõpptulemuse näitlikustamiseks oli selle õppeaasta lõiminguplaanis eesmärk teha iga trimestri lõpus kokkuvõttev seminar, kus 7. ja 8. klassi tuumaineõpetaja esitab lõpptulemuse. Näiteks koostas bioloogiaõpetaja küsimustiku, mis hõlmas erinevaid õppeaineid. Meie kooli õpetajad on koostöövalmid ja nutikad, ka kaugõppe ajal.
Tänapäeval oleme jõudnud sinnamaale, kus enamik õpetajaid kasutab teemapõhist lõimingut, nähes selle kasulikke külgi. Vene õppekeelega klassides õppivad õpilased ja seal töötavad õpetajad on harjunud igapäevases koolielus nägema ning kasutama eestikeelseid mõisteid. Õpilastel ja õpetajatel on kadunud hirm, ei kardeta enam vigu teha.
Keemiaõpetaja ütles tundide kohta (kirjapilt muutmata): „Ma ei oska eesti keelt tasemel, mis võimaldab vabalt rääkida ja ilma eesti-vene sõnaraamatuta hakkama saada; idee, kuidas integreerida teema „Veehoidlad” keemiateemadega, ei ilmunud kohe, nii et ülesannete otsimine võttis aega. Täiendan ülesandeid koostades oma eesti keele oskust; ühendan õpilaste 1. trimestril omandatud teadmised (vee omadused) II trimestri teemadega (ioonid, ioonide struktuur ja omadused), integreerides keemia matemaatika ja füüsikaga (probleemi lahendamine mõiste „tihedus” abil); ma paljastan ja suurendan õpilaste huvi keemia vastu. Minu arvates meeldisid õpilastele ülesanded, ma ei täheldanud nende rakendamisel erilisi raskusi. Lugesime ülesandeid ette. Paljud inimesed loevad ladusalt, heal tasemel, saavad tekstist aru.“
Õpilased ütlesid tundide kohta, kus olid lõimitud geograafia ja eesti keel (kirjapilt muutmata): „Mulle meeldis grupitöö, sest see oli väga huvitav ja kasulik; tunnid olid väga huvitavad ja andsid mulle võimalusi oma eelist tunda (tunni teema oli „Õigus puhtale veele”), tahan rohkem selliseid tunde!; see grupitöö oli väga hariv, sest me praktiseerisime eesti keele ja geograafia teadmised, teeme seda sagedamini!; meeldis rollimäng, sest mängu jooksul me liikusime.“
Mida me nüüd teisiti teeme? Kui varem olid teemad, mõisted ja ajakava õpetajatele kättesaadavad Stuudiumis Tera-kaustas, siis teavitab alates sellest aastast tuumaine õpetaja kolleege Stuudiumis oleva kalendri kaudu, millal ta hakkab uut teemat õpetama ning mis on ainealased eesmärgid ja oodatavad õpitulemused. Õpetajatele selline süsteem meeldib, sest nii on kogu aeg silme ees, mis klassis ning mis teema parajasti päevakorras on.
Mõeldes edasi meie tulevikule, siis on plaanis luua toimiv lõimingu õppekava 9. klassis. Alustasime lõimingukaartide koostamisega. Edasine eesmärk on kaasata kogu kollektiiv, kohandada vanu materjale, töötada välja uus õppevara ja süstematiseerida tehtud töö. Lõiming ei saa kunagi valmis!