Andrus Org, Tartu Ülikool, 2010
Kirjanduse õpetamine põhikoolis toimub teatud sisulis-temaatiliste sõlmpunktide raames, mis osutavad kirjanduse funktsioonidele ja tähtsusele. Need sõlmpunktid võib kokku võtta järgmiselt.
- Kirjandus kui lugemisoskuse ja -harjumuse kujundaja, identiteedi ja ainuomase maailmapildi looja.
- Kirjandus kui rahvuskultuuri oluline osa, aga ka erinevate kultuuride, ideede ja ideoloogiate tutvustaja.
- Kirjandus kui rikkaliku kujundiloome ja keelekasutusega sõnakunst, suulise ja kirjaliku väljendusoskuse eeskuju.
- Kirjandus kui esteetiliste ja eetiliste väärtushoiakute kujundaja, mõtte- ja tundemaailma arendaja.
- Kirjandus kui temaatikalt ja probleemiseadelt avaraid võimalusi kätkev sõnaloome, erinevaid tõlgendusvõimalusi pakkuv kunstiliik.
- Kirjandus kui loovvõimete arendaja, loomingulise eneseväljenduse võimaldaja nii suulises kui ka kirjalikus vormis.
- Rahvaluule kui pärimuslik kirjandusloome, kirjanduse aluspõhi nii võttestiku, motiivistiku kui ka temaatika kaudu.
Kontsentriline kirjanduse õpetus tähendab lähenemisviisi, mille puhul käsitletakse kõrvutavalt kirjandusteoseid (sh luuletusi, proosa- või draamakatkendeid), mis on omavahel seotud näiteks temaatiliselt, kujunditehniliselt, stiililiselt, vormiliselt, žanriliselt, ajaliselt või muu printsiibi alusel.
Kontsentriline kirjanduse õpetus võimaldab mitmekülgsemalt tegeleda väärtuskasvatuse teemadega. Ühtlasi eeldab ja soosib see võrdlevat käsitlusmeetodit, tekstide ühis- ja erijoonte sedastamist, mis põhineb paljuski tekstide poeetika vaatlusel ja lähilugemise meetodil. Tekstisiseste tasandite, s.o poeetika vaatluselt võib siingi liikuda tekstiväliste tasandite, s.o autori ja ajastu konteksti vaatluse juurde. Terviktekstide kõrval võib pakkuda ka tekstikatkendite lähilugemist ja võrdlemist. Lektüürivalikut võib korraldada klassis jagatult: näiteks võiv valikus olla kaks või kolm teost, et tekiks võrdlusvõimalus ja sünergiline arutelu.
Mõned temaatilised kontsentrid
- Loodusteema, nt soo kirjeldus J. Liivi “Varjus” ja A. Gailiti “Libahundis”, F. Tuglase “Jumala saares”.
- Teeleasumise teema, nt sattumine merereisile: D. Defoe’ “Robinson Crusoe” ja J. Swifti “Gulliveri reisid”.
- Sõjateema, nt lahingu kujutamine: A. Kivikase “Nimed marmortahvlil”, E. M. Remarque’i “Läänerindel muutuseta”.
- Noorte eneseotsingute teema, nt J. D. Salingeri “Kuristik rukkis”, S. Henno “Mina olin siin” või A. Valliku “Kuidas elad, Ann?”.
- Täiskasvanuks saamise teema: J. D. Salingeri “Kuristik rukkis” ja S. Henno “Mina olin siin”.
- Õnneteema, nt M. Heinsaare novellides “Teekond maailma lõppu” ja “Rändaja õnn”.
- Kooliteema, nt O. Lutsu “Kevade”, J. Rannapi “Agu Sihvka annab aru“, S. K. Richardsoni “Ühe nohiku seiklused”, M. ja T. Tiksi “Ja kui teile siin ei meeldi”.
- Sügiseteema: J. Liivi, M. Underi, H. Talviku jt sügiseluuletuste võrdlus.
- Koduteema: E. Enno, V. Luige jt koduluuletuste võrdlus.
- Autoportree: I. Laabani ja A. Alliksaare “Autoportreede” võrdlus.