EESSÕNA
Aine- ja töökavade üldised põhimõtted
Võõrkeelte aine- ja töökavade näidised koostati II kooliastmele. II kooliaste valiti seetõttu, et selles kooliastmes on üldised õpitulemused riiklikus õppekavas kirjeldatud nii eesti keeles teise keelena kui ka A-võõrkeeltes A2-tasemel. Samal tasemel on üldiselt ka B-võõrkeelte III kooliastme õpitulemused. Seega ei lähenetud näidiskavade loomisele mitte ühe konkreetse keele, vaid tasemepõhiselt.
Tegemist on näidistega, mille eesmärk on anda ideid, kuidas õpetaja võiks oma töökava koostada. Näidiskavad ei sobi lihtsalt kopeerimiseks, kuna nende koostamisel ei olnud aluseks ükski konkreetne keel ega õppematerjal, silmas ei peetud ühtegi kindlat kooli ega õpetajat ning õpilasi.
Erinevad ainekavad (X- ja Y-keel) koostati näitamaks, et iga õpetaja läheneb kava koostamisele suure tõenäosusega erinevalt, isegi kui lähteülesanne, põhimõtted ja eesmärk on täpselt samad. Ainus erinevus X- ja Y-keele töögruppidele antud lähteülesandes oli tundide hulk: X-keele puhul 3 tundi ja Y-keele puhul 4 tundi nädalas.
Näidiste koostamisel järgiti RÕKi põhimõtteid, minnes üldisemalt detailsemale, nagu see võiks olla ka kooli õppekavas (vt kooli võõrkeelte valdkonna õppekava koostamise põhimõtteid valdkonnaraamatutest aadressil oppekava.innove.ee):
RÕK-i II kooliastme üldisi põhimõtteid kirjeldavad peatükid↓4., 5. ja 6. klassi ainekavad, mis kirjeldavad klassi kooliastme peatükkidest lähtuvalt↓konkreetsele 4., 5., 6. klassile koostatud, klassi ainekavadest lähtuvad töökavad
Õpitulemused ja -eesmärgid
Õpitulemuste ja -eesmärkide kirjeldamisel lähtuti arusaamast, et eesmärk on see, mille poole püüeldakse, mida tahetakse saavutada ehk õpieesmärk võrdub õpitulemusega.
Koostajad ei pidanud mõistlikuks sõnastada üldisel tasandil (RÕK-i kooliaste, ainekava) eraldi õpieesmärke ja -tulemusi. Õpetaja töökava madalam üldistusaste võimaldab eraldi nimetada eesmärgid (TK eesmärgid = AK õpitulemused) ning konkreetsed õpitulemused.
Üldistusaste
Klassi ainekava kirjeldab kokkuvõtvalt antud klassis saavutatavaid õpitulemusi, õppesisu, õppetegevusi, hindamise põhimõtted jmt. Õpetaja töökava on õpetaja isiklik töödokument, mis kajastab antud klassis sel õppeaastal toimuvat. Õpetaja töökava peaks vastavalt konkreetse õppegrupi vajadustele, päevakajalistele teemadele jmt pidevalt täienema ja muutuma. Õpetaja töökava võib muutuda/täieneda ka õppematerjali vahetamise tõttu, osalemisel projektides või kooli- ja koolivälistes üritustes jne. Sõltuvalt õpetajast (tema isiksus, töökogemus, kokkulepped jmt) võib töökava olla detailsem (nt Y-keel) või üldisem (nt X-keel).
Töökavad
Mõlema töökava ees on olulisemate põhimõtete lühikesed seletused.
Ajaline planeering
Kuna töökavade näidised ei põhine ühelgi konkreetsel õpikul, siis on ka ajaline planeering üldine. 105 või 140 tunni kirjeldamine ühekaupa ei olnud töökavade koostajate arvates mõistlik, seetõttu on õppesisu jagatud suuremateks plokkideks. Õpetajal on vabadus otsustada oma töökava ajalise planeeringu üle, võttes arvesse, et vaid ühe võõrkeeletunniga ei saa ühtki oskust omandada ega teemat ammendada.
Õppesisu
Mõlema töökava õppesisus on kasutatud RÕK-i võõrkeelte II kooliastme teemade üldisi nimetusi, kuid see ei pea tingimata nii olema. Õppesisu võib sõnastada lähtuvalt konkreetses klassis käsitlevatest teemadest, jälgides muidugi nende vastavust RÕK-i teemadele. Õppesisu alt puuduvad keelestruktuurid, kuna koostatud näidiskavad ei keskendu ühelegi konkreetsele keelele.
Mõlema näidistöökava lõpus on kirjeldatud projektinädalaid, mille tegelik toimumisaeg on õpetaja otsustada.
Lõiming, läbivad teemad, pädevused
Nimetatud lahtri sisu on väga mahukas, kuna eesmärgiks oli näidata erinevaid lõimimise võimalusi. Tegelike töökavade koostamisel eeldame, et õpetajad mõtlevad läbi, millise lõiminguga tegeletakse (nt temaatiline, ajaline, valdkonnasisene, mitme aine ülene jne), milliste pädevuste arendamisele sel perioodil keskendutakse, milliste läbivate teemadega haakutakse ning kuidas seda tehakse. Nii tuleks töökavasse kirjutada tõesti ainult see, millele konkreetsel perioodil enim tähelepanu pööratakse.
Lõiming võib toimuda näiteks:
- õpitava aine/keele ainesisu seostamisel (olemasolevate oskuste ja varemõpitu rakendamine uue omandamisel);
- valdkonnasiseste teemade vahel (nt teatud teema läbimine samal ajal: keelestruktuuride õppimine, teemade käsitlemine võõrkeeles ja emakeeles jne);
- valdkonnaüleselt ehk erinevate ainete vahel (samade teemade ja/või läbivate teemade käsitlemine, üldpädevuste arendamine, samade töölehtede http://kke.innove.ee/oppevara/toolehed jt õppematerjalide kasutamine mitmes aines, nt keeleõpe koostöös kunsti-, muusika- või inimeseõpetuse õpetajaga; matemaatikapädevuse rakendamine keeleteemade juures).
Lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) ja keelekümbluse kogemustega tutvumiseks soovitame nt põhikooli valdkonnaraamatu vastavat artiklit ja kogumikku „Õppimine ja õpetamine mitmekultuurilises keskkonnas: keelekümblusprogrammi näitel.
Tegelik lõiming realiseerub eelkõige ühe kooli õpetajate koostöös. Näiteid võimalikust lõimingust leiab aastail 2009–2010 ilmunud läbivate teemade ja lõimingu kogumikest. Hea näide õpetajate koostööst ainekavade lõimimisel on nt Paide gümnaasiumi LooMaa projekt, mille kohta ilmus Õpetajate Lehes 18.01.2013 artikkel „Lõimitud ainekavad – 190 lehekülge!“ . Sarnaseid näiteid leiab kindlasti veel paljudest koolidest.
Õppetegevused
Erinevate õppetegevuste kirjeldamisel jälgiti, et esindatud oleksid erinevaid osaoskusi arendavad aktiivsed tegevused. Mõlemasse näidistöökavasse on lisatud näidistena eri keelte õppetegevuste linke.
Hindamine
Hindamine lähtub iga teema juures õpitulemustest ja on jagatud kaheks: kujundav hindamine (enesehindamine, tagasiside) ja hindeline hindamine vastavalt kooli praktikale (Põhikooli riiklik õppekava § 18–21).
Soovitame lisaks lugeda artikleid põhikooli võõrkeelte valdkonnaraamatust, nt:
„Mis on võõrkeeleõpe ja kuidas võõrkeelt õpitakse“. A. Kaivapalu, M. Martin.
„Aktiivset õppimist toetava keskkonna loomine võõrkeeletundides“. P. Kärtner, T. Oder.
„Hindamine, enesehindamine, tagasiside“. R. Taimsoo.
ja gümnaasiumi valdkonnaraamatust, nt:
„Keeleoskuse arendamine ainetundides“ A.-R. Hausenberg, I. Krall.
„Sõnavara õpetamisest ja õppimisest võõrkeeles“. T. Oder.
„Omaalgatusliku õppija kujundamine võõrkeeleõppes“. A. Kaivapalu.
Näidisaine- ja -töökavad koostasid:
Urve Aja – Narva Kreenholmi gümnaasium, Hiie Allvee – Viljandi gümnaasium, Piret Kelgo – Loo keskkool, Margit Kirss – Viljandi Kesklinna kool, Ave Abroi – Viljandi gümnaasium, Anna Sele – Tallinna Läänemere gümnaasium, Anne Kloren – Jüri Gümnaasium, Mari-Liis Sults – Tallinna Kunstigümnaasium, Annelii Juhkama – Tallinna Humanitaargümnaasium, Tuuli Oder – Tallinna Ülikool, Maire Kebbinau – Keelekümbluskeskus, Piret Kanne – SA Innove, Paide Ühisgümnaasium
Kriitilise pilguga vaatas materjali üle ja andis nõu Airi Kukk Tallinna Ülikoolist.
Kommentaariks X- ja Y-võõrkeele aine- ja töökavade näidistele
Kommentaariks X- ja Y-võõrkeele aine- ja töökavade näidistele Austatud õpetaja! Sinu parema toimetuleku heaks Põhikooli riikliku õppekava rakendamisel on tööd teinud äraütlemata initsiatiivikas ja abivalmis meeskond, kes on oma aega, tahtmist ja ennekõike kogemusi Sinuga jaganud ja valmis teinud 4., 5. ja 6. klassi näidiskavad. Sinule, õpetaja, jääb rõõm seda kõike õppe- ning kasvatusprotsessis võimalikult tulemuslikult, loovalt ja isikupäraselt rakendada. Julgustamaks Sind neid materjale igapäevaselt kasutama püüan järgnevalt vaadelda tehtut pedagoogilisest aspektist.
Võõrkeelte näidisaine- ja -töökavad on ülesehituselt loogilise struktuuriga ning järgivad Põhikooli riikliku õppekava II kooliastme eesmärke ja õpitulemusi, õppimisele ja õpetamisele seatud sihte ning võõrkeelte õppimise ja õpetamise iseärasusi. Aine- ja töökavade näidistes on õpieesmärgid ja -tulemused sõnastatud konkreetselt, neis on järgitud põhimõtet „lihtsamalt keerulisemale“, võttes seejuures arvesse õppijate ealisi iseärasusi (st mida ja millises klassis kindlasti õppida/õpetada). Koostatud näidiskavu on lihtne kasutada, sest oodatavate õpitulemustena on kirjeldatud aineõpetuslikud ja kasvatuseesmärgid. Kõik head ideed neis kavades saavad aga realiseeruda ainult hästi kavandatud õppeprotsessis. Seejuures on tähtis Sinu eeskuju ning valmisolek luua aktiivseid, vastastikku lugupidavaid ja rikastavaid õpisituatsioone.
Õppesisu teemad ainekavades on ära toodud märksõnadena, mille täpsem ja konkreetsem sisu avatakse näidistöökavades. Töögrupid on arvestanud õpetajate erinevate vajadustega, luues kahesuguse ülesehituse ja erineva konkreetsusastmega aine- ja töökavad. X-keele aine- ja töökavad on üldisemad, lakoonilisemad, jättes kogenud õpetajale suure otsustus- ja valikuvabaduse, kuid teisalt võimaldavad vähemmotiveeritud õpetajal teha oma tööd „väiksema põlemisega“. Y-keele aine- ja töökavad on detailsemad ning abistavad rohkem väiksema töökogemusega või konkreetsust hindavat õpetajat, jättes samas ruumi ka ettevõtlikkusele ja loovusele. Tunnustamist väärib nende kavade juures see, et kajastamist on leidnud õppeprotsessile iseloomulike tunnustega konstruktivistliku õpikeskkonna kirjeldus. Aine- ja töökavade näidised arvestavad aktiivõppe põhimõtetega nagu uudishimu tekitamine aine vastu, aktiivsus õppimisel ja loominguliste tööde suur osakaal (eriti Y-keele näidistöökavades). Iseseisva mõtlemise kujundamiseks esitatakse mitmeid väljakutseid iseseisvate tööde näol, rõhutatakse koostöist õppimist, elulähedusega arvestamist ning vajadust enda ja teiste õppimisele hinnanguid ja tagasisidet anda. Veel pööratakse kavades suurt tähelepanu erinevate õppemeetodite kasutamisele.
Võõrkeelte aine- ja töökavade näidised sisaldavad sotsiaalsele õpikäsitlusele omaseid jooni, nt mingi eeskuju või õpimudeli märkamine ja jäljendamine, mille kaudu kujundatakse õppijates kindlaid käitumis- ja tegevusmustreid ning suunatakse neid tuttavaid olukordi jäljendama ja reprodutseerima, millele järgneb motiveeriv tasustamine – tagasiside ja hindamine. Suurt tähelepanu pööratakse õpioskuste kujundamisele erinevate märkmetehnikate kasutamise, mnemotehnikate rakendamise, konspekteerimisoskuse kujundamise, skeemide, mõistekaartide jms. kasutamise, meeskonnatöö oskuste kujundamise (enesekehtestamine, kuulamisoskus, väitlemisoskus jms.) jne abil. Õpitegevuste kirjeldamisel on tähelepanu keskmes eesmärgistamisoskus, prioriteetide määratlemine, ajakasutuse planeerimine, valikute teadvustamine jms. Õpioskuste kujundamisel ja õppetöö planeerimisel on tähtsaimad need eesmärgid, mis on näidistöökavades sõnastatud iga teemavaldkonna esmase tegevusena. Oluliste õppeprintsiipidena on näidistöökavades arvestatud eluläheduse nõude (seotus õpilase elukogemusega, rahvusliku kultuuri väärtustamine) ja jõukohasuse printsiibiga (planeeritud õpitegevused on jõukohased erinevates klassides õppijatele, on planeeritud piisavalt aega erinevate teemade käsitlemiseks, planeerimisel on arvestatud õppijate huvidega ja õpitegevused võimaldavad õppijatel kogeda eduelamusi ning olla õppeprotsessis aktiivsed osalised).
Aine- ja töökavade nõrgimaks lüliks on läbivate teemade ja lõimingu ideestik, sellega arvestamine ja sellest lähtumine. Antud dokumentides on see osa üsna formaalselt käsitlemist leidnud, kuid nagu töögrupp eessõnas ütleb – läbivate teemade ja lõiminguga seonduv sõltub eelkõige konkreetse kooli õpetajate koostööst.
Valminud kavad võimaldavad õpetajal valida sobilikku õppevara ning planeerida õppeprotsessi oma klassis. Soovin Sulle selleks jõudu ja pealehakkamist!
Airi Kukk, PhD
Tallinna Ülikool
Algõpetuse osakond
Aine- ja töökava näidised
X-keele näidis aine- ja töökavad
Y-keele näidis aine- ja töökavad