Uurimistöö juhendamine põhikoolis

Kadri Sõrmus, 2010

Õpilasuurimuse kirjutamine seab õpilasele kõrgeid nõudmisi, kuna selle koostamine on põhikoolilapse jaoks keeruline, erinevaid tegevusi ning etappe siduv pikaajaline protsess, mis eeldab püsivust, järjekindlust, arutlemisoskust ja loogilist mõtlemist. Samas annab uurimistöö õpilasele hea võimaluse teda huvitava teemaga sügavuti tegeleda. Uurimistöö kirjutamine on väga arendav ja hõlmab kõikide osaoskuste (lugemine, kuulamine, rääkimine, kirjutamine) funktsionaalset ning kompleksset rakendamist.

Ilma toetava juhendajata ei suuda põhikooliõpilane korrektset ning heatasemelist uurimust koostada. Seega seab õpilasuurimuse juhendamine suured nõudmised ka õpetajale

Ettevalmistus uurimistöö kirjutamiseks

Uurimistöö kirjutamine eeldab, et õppija on eelnevalt harjutanud uurimistöö jaoks olulisi oskusi: teksti/lõigu peamõtte leidmist, refereerimist, tsiteerimist, sidusa teksti kirjutamist jm. Õpilane peaks olema tuttav materjali kogumise võimalustega, oskama süstematiseerida, analüüsida ning teadma neutraalse ja teadusliku stiili tunnuseid. Põhikoolis tuleb kindlasti eraldi tegeleda töö vormistamise ning kujundamisega, harjutada viitamist, sisukorra genereerimist, leheküljenumbrite lisamist, töö joondamist, jooniste ja tabelite tegemist, teksti paigutamist lehele jne. Kui andmete analüüsimiseks kavatsetakse kasutada Excelit vm programmi, peab õpilane eelnevalt selle programmi kasutamise selgeks õppima. Uurimistööks vajalikke oskuste piisav harjutamine on eelduseks, et õpilane suudaks nõuetele vastava töö kirjutamisega hakkama saada.

Ettevalmistusperioodil on soovitav tutvuda ka teiste sama valdkonna õpilasuurimustega (näiteks Akadeemiakese vahendusel). Heaks eeltööks on mitme erineva uurimistöö osade võrdlev analüüs. Näiteks võib analüüsida erinevate uurimuste sissejuhatusi, kokkuvõtteid, hüpoteesi/uurimisülesande sõnastust, keelekasutust jm.

Uurimistöö ettevalmistus võib toimuda klassis, uurimistööst innustunud õpilaste rühmades või individuaalselt, kuid arvestada tuleb, et uurimistöö jaoks vajalike oskuste iseseisev omandamine ei ole põhikooliõpilasele enamasti jõukohane.

Uurimistöö etapid

Teema valimine. Uurimistööd kirjutama asudes tuleb õpilasel ning õpetajal läbi arutada töö teema valik. Uurimistöö teemavaldkonnad ei ole mingil moel piiratud, kuid soovitav on lähtuda riikliku õppekava läbivatest teemadest. Põhikoolis on kõige olulisem, et valitud teema pakuks õpilasele tõesti huvi. Seega valib õpilane ise juhendaja suunamisel uurimistöö teemavaldkonna ning uurimuse teema.

Teema valimisel on soovitav arvesse võtta nii uurimuse jaoks vajaliku jõukohase teoreetilise materjali olemasolu kui ka soovitava lähenemisviisi otstarbekust. Et töö ei valguks laiali, tuleb arutleda ka selle üle, mida töö ei käsitle, mis töö mahust välja jääb. See aitab õppijal hiljem teema piirides püsida.

Kava koostamine. Kui huvipakkuv teema on leitud, selle tarvis vajaliku materjali olemasolus veendutud ning materjaliga tutvutud, tuleb koostada uurimuse kava – õpetaja ja õpilase koostöös  sõnastatakse töö eesmärk ja hüpotees, lepitakse kokku, missugustest osadest peaks töö koosnema ja kui mahukad need osad peaksid olema, mõtestatakse lahti töö kirjutamise etapid ning kooskõlastatakse nende järjekord. Uurimuse koostajale on toeks, kui lepitakse kokku täpne ajakava ning konsultatsioonide intervallid. Kohane on nädalaplaanide kasutamine. Liiga pikad intervallid kohtumiste vahel vähendavad õpilase innukust ning huvi. Töö õnnestumiseks on õpetajal mõistlik igal kohtumisel koos õpilasega sõnastada väikesemahulised vaheülesanded, et eesmärk ei oleks liiga kauge ega näiks saavutamatuna. Iseseisvaks kava koostamiseks põhikooliealine laps veel valmis ei ole. Juhendava õpetaja roll on väga oluline.

Kirjandusega tutvumine. Varasemate käsitluste lugemine annab töö kirjutamiseks teoreetilise aluse. Samal või lähedasel teemal kirjutatud uurimuste põhjal saab õpilane aimu sellest, missugust materjali on kogutud, missugustest vaatenurkadest on teemat varem analüüsitud ja kuidas uurimisandmeid tõlgendatud.

Õpetaja ülesanne on viidata asjakohastele uurimustele, mis on õpilasele mõistetavad. Kui alustekst on keeruline, tuleb leida aega, et teoreetiline materjal õpilasega koos läbi töötada.

Uurimismeetodi valimine. Õpilasuurimuse õnnestumiseks on kohase meetodi leidmisel suur tähtsus. Meetod peab olema õpilase jaoks arusaadav ja hõlpsasti kasutatav. Õpilasuurimuse meetoditeks on näiteks kirjeldus, võrdlus, analüüs, katse, vaatlus, küsitlus.

Materjali kogumine. Materjali kogumise etapis tuleb otsustada mida ja missugustest allikatest hankida, kuhu ja kuidas kogutud materjal salvestada. Sageli on õpilasuuringute puhul just materjalikogu omapärasus töö trumbiks. Uuritav materjal peab olema fikseeeritud täpselt ning korrektselt. Kui andmete salvestamiseks kasutatakse arvutiprogramme, tuleb veenduda nende jõukohasuses ning vajadusel teha koostööd arvutiõpetajaga.

Töö kirjutamine uurimuse ülesehitust järgides. Töö kirjutamisel tuleb järgida keelekasutust ning pöörata tähelepanu töö erinevate osade proportsioonidele ning loogilisele esitusele. Uurimistöö osad on tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, põhiosa, kokkuvõte, kasutatud materjalide loetelu ja lisad (vajadusel).

Materjali analüüs. Materjali analüüs peab olema objektiivne ja loogiline. Töö järeldused peavad välja kasvama analüüsitud materjalist. Analüüsimisel tuleb vältida hinnangute andmist ning emotsioone. Andmete esitamisel tuleb olla täpne ja korrektne, jälgida mõistete kasutamist.

Töö lõplik pealkirjastamine. Esialgne pealkiri võib töö valmimise käigus muutuda. Vajadusel tuleb sõnastada pealkiri konkreetsemaks või üldisemaks.

Töö lõplik vormistamine. Töö vormistamine hõlmab nii teksti küljendamist, tabelite ja jooniste kujundamist kui ka leheküljenumbrite lisamist, joondamist, peatükkide nummerdamist, sisukorra loomist, viitamist jm.

Töö lõplik redigeerimine. Töö lõplikul redigeerimisel tuleb erilist tähelepanu pöörata õigekeelsusele, kuid üle tuleb vaadata ka töö osade olemasolu, töö sisu ja vormistus.

Uurimistöö juhendaja ülesanded ja tagasiside

• Leidke õpilasega kohtumiseks piisavalt aega!
• Lugege õpilase tehtud töö alati enne kohtumist läbi!
• Kirjutage teksti sisse/kõrvale oma märkmeid, arutlege neid õpilasega!
• Ilmutage õpilase valitud teema vastu huvi!

Töö juhendaja ülesanne on aidata piiritleda töö mahtu, aidata õpilast jõukohase lugemismaterjali leidmisel ning loetud materjali tõlgendamisel. Kui uurimistöö sisaldab katseid või eksperimente, siis suunab õpetaja õpilast ka nende läbiviimisel. Samuti nõustab õpetaja küsitluste koostamisel ja käsitluste analüüsimisel, kuid selliselt, et põhitöö jääks siiski õpilase enda teha.

Õpilasuurimuste puhul on sageli probleemiks sobiva lähenemisnurga ja õige uurimismeetodi leidmine ning selle kasutamise oskus, kogutud materjali analüüsimine ja tõlgendamine, oma arvamuse sõnastamine. Õpilasel on kergem end parandada, kui õpetaja on vigadele osutades konkreetne ja annab asjakohast nõu, kuidas edasi tegutseda. Sagedased kohtumised annavad kindluse, et õpilane liigub töö parandamisel soovitud suunas.

Õpilasuurija peab tajuma, et õpetajal on juhendajana sama eesmärk, et õpetaja ei halvusta teda kui isiksust, vaid kritiseerib tööd selleks, et jõuda ühiselt parema lõpptulemuseni, parandada seda, mis ei ole hästi.

Tagasisidel on õpilase jaoks väga oluline roll – see kas innustab pingutama või võtab soovi edasi tegutseda. Kuna põhikoolis kirjutab õpilane ilmselt ühe oma esimestest uurimistöödest, on eriti oluline, et soov huvipakkuva teemaga tegeleda ei kaoks, et õpilane ei tunneks end saamatu ning läbikukkununa. Ükski töö ei valmi tagasilöökideta ja seetõttu on juhendaja toetus väga oluline.

Tagasiside andmisel tuleb alati esile tuua ka töö tugevused ja positiivsed jooned. Õpilast tuleb kiita alati, kui selleks on põhjust. Kiitus on edasiviivam, kui see on ilmestatud konkreetsete näidetega tööst. Väga üldised hinnangud – „üldiselt täitsa hea” või „eriti midagi head ma siin ei näe” – pole konstruktiivsed ega aita õppijal areneda.

Juhendava õpetaja eesmärk on õpilase arengu suunamine ja toetamine, kuigi soovitud tulemuseni jõudmine võib võtta palju enam aega, kui esialgu kavandati.

Uurimistöö hindamine

Uurimistöö hindamine on keeruline. On väga tähtis, et töö loeksid läbi kõik hindamiskomisjoni liikmed, kuna pealiskaudse tutvumise korral on oht, et töö vormistuslik osa saab hindamisel sisuosast suurema tähelepanu. Uurimistööde hindamisel on töö sisul siiski vormist suurem kaal.

Oluline on ka see, et hindajad oleksid kursis või tutvuksid töö aluseks oleva refereeritud materjaliga ning samateemaliste kirjutistega Internetis. Uurimistööde puhul on suur oht, et osa materjali jäetakse viitamata, esitatakse refereeritud ideid oma mõtetena. Selline suhtumine ei ole aktsepteeritav ning on väga tähtis, et nii juhendaja kui ka hindajad oleksid alusmaterjalide kasutamise suhtes rangelt ühesel seisukohal.

Töö kaitsmine on osa uurimistöö protsessist. Kaitsmisel võetakse arvesse esineja väljenduse selgust, soravust, suutlikkust esitada töö eemärk, uurimisülesanne ja tulemused.

Õpilasuurimuse hindamine komisjoni liikmete poolt eeldab kokkulepet hindamise aspektides ja kriteeriumides. Järgnevalt esitatakse üks võimalik skaala uurimistöö hindamiseks. Esitatud on “väga hea” ning “rahuldava” hinde kriteeriumid. Kui tööl on mõningaid puudusi, mille tõttu hinnet “väga hea” ei vääri, kuid hinde “rahuldav” kriteeriumitega võrreldes on siiski enam vaeva nähtud, saab töö hinde “hea”. Komplitseeritud teemade puhul võib kirjutaja iga ja kogemust arvesse võttes teha mööndusi töö teaduslikkuse osas. Esitatud hindamisskaalat võib kasutada õpilane oma töö redigeerimisel.

Abistavaid materjale

Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina, 2007.

Ehala, M. Kirjutamise kunst. Tekstiõpetuse õpik. Künnimees, 2000.

Roomets, S. Üliõpilastööd ja nende vormistamine arvutil. Tallinn 2006.

Vija, M., Sõrmus, K., Artma, I. (2008). Uurimistöö kirjutajale. Tartu: AS Atlex, 2008.