Sirje Nootre, Märjamaa Gümnaasium, 2010
1. Põgus pilguheit tekstile. Vaata üle kogu tekst, pööra tähelepanu pealkirjale, alapealkirjadele, illustratsioonidele ja nende allkirjadele, graafikutele, skeemidele, erinevas kursiivis kirjutatud tekstile jms. Otsusta, mis liiki tekstiga on tegemist (nt õpikutekst, ajakirjandustekst, teatmeteose tekst jms).
2. Teksti sisu ennustamine. Ennusta saadud informatsiooni põhjal, mida tekst võiks sisaldada. Koosta mõttekaart.
3. Ajurünnak. Mõtle, mida tead tekstis käsitletavast enne lugemist. Kirjuta kõik mõtted ja seosed üles. Täienda märkmeid lugemise käigus ja pärast lugemist.
4. Teksti lugemine, märkmete tegemine. Loe teksti, markeeri oluline ja tee lugemise käigus märkmeid. Kirjuta teksti sisust lähtuvaid märksõnu, fraase, küsimusi jm teksti äärele. Ole märkmete tegemisel konkreetne (märkmed olgu lühikesed) ja täpne (väljendu üheselt mõistetavalt). Kirjuta välja tundmatud sõnad, tee sõnastike abil nende tähendus endale selgeks.
5. Vestlus tekstiga. Milliste kirjutaja seisukohtadega sa ei ole nõus, milliste suhtes oled kahtleval seisukohal, missugused mõtted pakuvad huvi, missuguseid toetad? Väitle, ole poolt või vaidle vastu. Põhjenda oma seisukohti, ka tekstinäidetega. Esita heuristilisi küsimusi (kuidas?, miks?, millal?, milline? jt) tekstis käsitletud oluliste nähtuste või probleemide kohta.
6. Visuaalne kokkuvõte. Koosta teksti põhjal graafik, tabel, skeem, ideekaart vm kokkuvõte, mille keskmeks on teksti tähtsaim mõte, probleem, sündmus, isik või mõiste. Lisa teksti põhjal koostatud kokkuvõttele oma teemakohased mõtted, lisamaterjalide kasutamise korral viita allikatele.
7. Refereering. Anna teksti sisu edasi oma sõnadega, seejuures autori mõtet moonutamata. Esita kõik olulised seisukohad, jäta kõrvale ebaoluline. Refereeri seletavas laadis (nt autor annab ülevaate…, tekstist leiame …, autor selgitab … jne).
8. Resümee. Koosta lühike kokkuvõte kogu teksti või selle osade (lõigu, peatüki) peamõtte ja oluliste probleemide kohta. Jälgi teksti sisemist loogikat, nt sündmuste kulgu, põhjuse-tagajärje seost.
9. Võrdlemine. Otsi samalaadsete või erilaadsete nähtuste, ideede, olukordade, sündmuste vahel sarnasusi ja erinevusi: otsi kokkupuutepunkte ja lahknevusi, analüüsi, argumenteeri. Jälgi ideekaardi põhjal kaasõpilaste mõtteid ja võrdle neid enda omadega.
10. Rühmitamine. Rühmita tekstis väljenduvad olulised mõtted (väited) ja nendega seostuvad üksikasjad mingite ühiste tunnuste alusel. Koosta pingerida tekstis kajastuvate probleemide, kasutatud mõistete vm põhjal. Mõtle teksti ülesehituse loogika üle: kas kirjutatu on loogilises järjekorras (ajaline järjestus, probleemid jm), kas kirjutaja oleks võinud valida ka mõne muu järjestuse, millise.
11. Kokkuvõttev hinnang loetu kohta. Mõtle, kuidas vastas tekst sinu ootustele: kas tekkinud küsimused said vastuse; kas midagi jäi ebaselgeks, mis ja miks; millest tahaksid rohkem teada, mida tekstiga seotust võiks veel uurida, vaadelda, täpsustada; kus võiks saadud infot kasutada; milliseid mõtteid tekst tekitas; mil moel puudutab loetu sind ja sinu elu.