2010
Hanna Turetski-Toomik, Tarbijakaitseamet
Helena Hansen, Tarbijakaitseamet
Miks on tarvis tarbijat harida ja kaitsta?
Igapäevasest elustiilist tulenevate valikute, tarbimisharjumuste ning erinevate keskkondade (füüsilise, majandusliku, sotsiaalse ja loodusliku) vahel eksisteerivad konkreetsed seosed. Nende probleemide lahendamine sujub paremini, kui meil on olemas teadmised ning tahe muuta ühiskond turvalisemaks, õiglasemaks ja eetilisemaks, s.o jätkusuutlikumaks, alustades iseendast.
Üks tarbijapoliitika tähtsaid valdkondi on tarbijate teadlikkuse suurendamine ja tarbijahariduse edendamine. Euroopa Liidu Amsterdami lepingu artiklis 153 on sätestatud, et vaja on edendada tarbijate õigust saada koolitust ja teavitust.
Tarbijaharidus keskendub tarbija rollile, kriitilisele mõtlemisele, tarbija probleemide lahendamisele ning jätkusuutlikkusele. Tarbijaharidus aitab kaasa ühiskonnaelus osaleva, kriitiliselt mõtleva ja kompetentse kodaniku kujundamisele. Tarbijahariduse ülim eesmärk on tarbija enesekindluse suurendamine ja tema iseseisvuse tugevdamine. Selleks vajab tarbija teadmisi tarbimisega kaasnevatest riskidest ja probleemidest, oskusi neid riske ja probleeme ära tunda ning neid vältida või nende suhtes kõige optimaalsemalt käituda, hoiakuid ja veendumusi õige eluviisi kujundamiseks ning hoidmiseks. Lõppkokkuvõttes tähendab kõik see tarbija enda kohta käivaid teadmisi, mis on olulised, et igapäevaelus hakkama saada.
Tarbijahariduse põhimõtted on analoogsed kogu Euroopas ning need on kirjas erinevate riikide õppekavades.
Tarbija vajab teadmisi selleks, et kaupu/teenuseid ostes end kindlalt tunda ning õigeid otsuseid teha. Teenuseid ning kaupu müües on tootjal ja ettevõtjal võrreldes ostjaga eelis: tal on müüdava kauba/teenuse kohta informatsiooni, mille avaldamisest ostjale ta sageli huvitatud pole. Iga ellu jääda sooviva ettevõtte eesmärk on kasum, mille saavutamiseks kasutatakse vahel ka ebaausaid võtteid, nt eksitavat reklaami ja agressiivset turundust. Seepärast on tarvis riiklikke institutsioone, kes sääraseid ettevõtjaid korrale kutsuvad ning tarbijat abistavad.
Tarbijaharidusega saadud teadmised ei ole üksnes teoreetilised, vaid neid saab kasutada igapäevaelus. Tarbijaharidusteemade ring on väga lai, hõlmates nii kodumajapidamist, finantskirjaoskust, ohutust, digitaalset kompetentsust jne. Tarbijaharidus aitab kaasa kriitilisele mõtlemisele ning võimele mõelda mitte ainult üksikisiku tasandil, vaid ka globaalselt, kuna ühiskonnad sõltuvad järjest rohkem üksteise tegevusest.
Tarbijaharidusega kerkivad uued küsimused. Kas infot, mida me tarbijatena saame, pole ehk liiga palju, nii et märkamata jääb oluline? Kust jookseb piir vähese ja liiga suure infohulga vahel? Mis peaks olema kirjas toidupakendil, et ka vähem haritud tarbija aru saaks, kas seal on liiga palju rasva, suhkrut jne?
Ühiskonna muutudes lisanduvad tarbijaharidusse uued teemad: aktuaalseks on saanud digitaalse tehnoloogia kasutamine ning jätkusuutlik eluviis.
Kas tarbijal on kohustusi?
Õigused ja kohustused käivad käsikäes. Õiguste tagamiseks on kehtestatud toodete ning teenuste märgistamise nõuded, näiteks peavad mänguasjad, kiivrid jne olema märgistatud CE-märgisega, ohtlikud kemikaalid ohutusmärgisega. Toidukaupade puhul peab olema märgitud, millest need on valmistatud, mis on nende realiseerimise aeg ja hoiutingimused jne, rõivastel ning tekstiilitoodetel peavad olema hooldamisjuhised, toodete/teenuste reklaamimisel tuleb kinni pidada reklaamiseaduse jt seaduste nõuetest jne. Tarbijal on kohustus lugeda tootele lisatud märgistust ning enne toote kasutamist tutvuda kasutus- ja hooldusjuhenditega. Kui avastatakse eksimusi, tuleb teavitada müüjat/teenindajat ning järelevalveametkondi. Enne lepingu allkirjastamist on kohustus läbi lugeda kõik lepingutingimused ning vajaduse korral küsida täpsustavaid tingimusi.
Miks peab tarbija järgima kohustusi?
Kui tarbija ei pea kinni toote hooldustingimustest või ei loe tootega kaasas olevat märgistust, võib nt allergikul tekkida allergiline reaktsioon. Tehnikatoote vale kasutamine võib põhjustada toote purunemist. Kui antakse allkiri lepingule, mida pole varem läbi loetud, võidakse ennast tahtmatult siduda pikaaegsete finantskohustustega. Tarbijaprobleemide lahendamise alus on ostu tõendava dokumendi olemasolu. Kui ostutšekki alles ei ole, pole alust nõuda tootmisveaga kaasnevate õiguste rakendamist. Kõigil säärastel juhtudel ei saa süüdistada ettevõtjat ega nõuda kahjude hüvitamist.
Tarbijaharidusteemade käsitlemine koolis
Lähtuda tuleb põhimõttest: et õpilane suudaks mõista maailma, peab ta esmalt õppima tundma iseennast, s.o teadvustama oma tarbimisharjumusi, jälgima mõju avaldavaid tegureid jms.
Noorte tarbijahariduskoolitust tuleb alustada võimalikult vara, sest mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea. Tarbijaharidus on õppevaldkond, mis toimib kõige paremini, kui kasutatakse interaktiivseid, praktilisi õppemeetodeid, mis baseeruvad konkreetsetel näidetel ning õpilaste huvidel. Üksnes loengute pidamine ja lugemine annavad halvasti edasi tarbijaküsimuste kiiresti muutuvat ning dünaamilist olemust. Oluline on siduda igapäevaelu ja teooria ning kasutada konkreetseid juhtumeid. Tarbijaprobleemide analüüs ning infotehnoloogia kasutamine on tarbijahariduse käsitlemisel väärtuslikud vahendid. Õppekäigud kauplustesse ja Tarbijakaitseametisse ning tarbijaorganisatsioonidesse annavad õppele lisaväärtuse. Tähtis on erinevate õppeainete koostöö. Lähtuda tuleb põhimõttest: et õpilane suudaks mõista maailma, peab ta esmalt õppima tundma iseennast. Teadvustada tuleks oma tarbimisharjumusi, jälgida mõju avaldavaid tegureid jms. Tarbimisega oleme kõik iga päev seotud, seetõttu pakub tarbijaharidusteemade käsitlemine noortele suurt huvi. Teemasid käsitledes ei ole peamine otsida õigeid ja valesid vastuseid. Noor tarbija peab õppima analüüsima ning tegutsema nii, et ta kahjustaks oma tarbimisega võimalikult vähe ennast ja ümbritsevat.
Tulenevalt tarbijahariduse sisuvaldkondadest taotletakse tänapäeva tarbijakasvatusega seda, et õpilased:
- teavad tarbijatena oma õigusi ja kohustusi ning mõistavad enda rolli ühiskonna liikmena (tarbijate õigused ja kohustused);
- oskavad ümber käia endale suunatud kaubandusliku mõjutamisega (reklaam ja mõjutamine);
- oskavad hinnata oma tarbimise keskkonnamõjusid (tarbimine ja keskkond);
- oskavad kasutada ressursse mõistlikult, teha arukalt majapidamistöid ning hoolitseda oma rahaasjade eest (kodu eest hoolitsemine, isiklik majandus ja eelarve planeerimine);
- oskavad organismi vajadusi ja keskkonnahoidu silmas pidades õigesti toituda (toit ja toitumine);
- oskavad tajuda ja hinnata riske, mis kaasnevad lepingute sõlmimisega ning kommunikatsioonivahendite kasutamisega (lepingulised suhted, infotehnoloogia kasutamise riskid ja ohud);
- oskavad hinnata toodete turvalisust ja kvaliteeti ning mõistavad tooteinfo tähtsust (märgistus, kasutusjuhendid jt).
Põhikoolis käsitletav teema uue õppekava järgi on näiteks „Turvaline keskkond ja ohutus“. Seda teemat saab siduda tarbijaharidusega, rääkides tooteinformatsioonile ja märgistusele esitatavatest nõuetest (kaasa arvatud kemikaalide ja keskkonnamärgistus), kasutusjuhenditest, isikukaitsevahenditest (kiivrid, põlvekaitsmed), „parim enne“ ja „kõlblik kuni“ märgistatud toodete erinevusest jms.
Oluline on suurendada noorte digitaalset teadlikkust. Teemadena saab käsitleda näiteks tehnika eesmärgipärast kasutamist, SMS-sõnumite tellimisega tahtmatult sõlmitud pikaajalisi lepinguid, e-kaubandust, Interneti ohtusid ja võimalusi. Viimase teema juures tuleb rõhutada eetilist aspekti, mis on seotud internetikeskkonnas luba küsimata piltide avaldamisega.
Üha enam tuleks tähelepanu pöörata jätkusuutlikule eluviisile ja jätkusuutliku ühiskonna arendamisele.
Abimaterjalid tarbimisteemade käsitlemiseks
Teadliku tarbija kujundamiseks on koostatud mitmesuguseid abimaterjale.
- Tarbijakaitseameti koduleheküljel on rubriik „Õpetajale“, kust leiab õppeks vajalikku materjali, sh õppeplaane, milles käsitletakse tarbija erinevaid olukordi ning püütakse leida võimalikult häid lahendusi. Materjalid on nii eesti kui ka inglise keeles.
- Põhjamaade ja Eesti koostöös valmis õpetajatele praktiline abimaterjal „Tarbija käitumise ja oskuste õpetamine – tarbijahariduse strateegia. Tarbijahariduse eesmärkide ja sisu ettepanek“. Selle dokumendi leiab Tarbijakaitseameti koduleheküljelt rubriigist „Õpetajale“. Seda koostades lähtuti jätkusuutlikkuse tagamise vajadusest ning keskenduti tarbimise aspektidele, nagu tarbija õigused ja kohustused, tarbimise olemus ning eetika, tervis, rahalised vahendid, toit ja toitumine, lepingulised suhted, tooteinformatsioon, kodukeskkond, internet ja turvalisus jne. Õppijat juhitakse end nendes suhetes ja keskkondades toimijana teadvustama, oma tegevusi planeerima, planeeritu elluviimist jälgima ning saavutusi hindama. Dokumendi valmimisel on võetud aluseks OECD soovitusi „Policy Recommendation-Consumer Education“, samuti erinevaid UNESCO, ELi tarbija- ja tervisekaitse direktoraadi ning rahvusvaheliste projektide soovitusi.
- Rahvusvahelise koostööprojekti „Consumer Citizenship Network“ („Teadlike kodanike võrgustik“) raames valmisid tarbijahariduse tunnikavad nii alg-, põhi- kui ka keskkoolile; fookuses on jätkusuutlik eluviis ning tarbija õigused ja kohustused. Tunnikavade materjalid on ka eesti keeles ja kannavad nime „Meie elu – meie maailm“, kus 7 tunniplaani on koostatud alg- ja põhikooliõpilastele ning 7 gümnaasiumiõpilastele. Materjalid on Tarbijakaitseameti veebileheküljel „Õpetajale“ tunnikavade rubriigi all.
- Tarbijakaitseamet andis välja tarbijakaitsealase lauamängu „Teadlik tarbija”, mis jagab noortele tarbijatele tarbimis- ja tarbijakaitseteadmisi. Lauamängus on tähtsal kohal säästlik ja keskkonnateadlik tarbimine ning tarbijakaitseaspektid, seda saab kasutada nii koolitundides õppevahendina kui ka vabal ajal. Lauamäng on saadetud kõikidesse koolidesse.
- Tarbijaharidusprogrammis on nõuandeid, mida ostes ja otsustades tasub silmas pidada. Õpetajad leiavad siit ülesandeid, aruteluteemasid ja töölehti.
- Tarbijakaitseametist saab tellida Kaija Kärpijoki koostatud kogumikku „Tarbijakasvatuse eesmärgid, sisu ja töömeetodid õpetajakoolituse jaoks“ (helena.hansen@tarbijakaitseamet.ee). Raamatust leiab nii tarbijahariduse teoreetilise tausta kui ka praktilisi töömeetodeid.
- Euroopa Liidu eestvedamisel ja rahastamisel on loodud eraldi eestikeelne tarbijahariduse veebipõhine portaal Dolceta (http://www.dolceta.eu/eesti/index.php), mida saab teadliku tarbija harimiseks edukalt kasutada nii õppes kui ka iseseisvaks enesetäiendamiseks. Sinna on kogutud teoreetiline ja praktiline osa ning teadmiste kontrollimiseks suur hulk viktoriine.
Mõningaid näiteid teemade käsitlemise kohta
6. klass
Teema: Turvaline keskkond ja ohutus
Märksõnad
1. Tarbija õigused ja kohustused (õigus saada kaupu, mis on ohutud tarbija elule, tervisele ja varale)
2. Isikukaitsevahendite valimine ja hooldus
Sportides peavad noored sageli teisejärguliseks kiivrite, kaitsmete jne kandmist. Kukkumisel, otsa sõitmisel jne on võimalik vigastusi vältida või oluliselt vähendada, kui kasutatakse isikukaitsevahendeid.
Küsimused teema käsitlemiseks
- Miks peab kandma isikukaitsevahendeid? Kas kõik kannavad neid?
- Kuidas valida ohutuid tooteid? Kuidas saab tavatarbija teada, et toode on ohutu? Kas keegi on märganud mänguasjadel ja isikukaitsevahenditel CE-märki? Mida see võiks tähendada?
Õppetunni ülesehitus
Õpetaja palub lastel võtta tundi kaasa oma isikukaitsevahendid ning tutvustab õpilastele, kuidas valida sobivaid kiivreid, rulluiskude kaitsmeid ja muid isikukaitsevahendeid ning kuidas neid õigesti hooldada. Samas pöörab ta tähelepanu toote sees olevale märgistusele (CE-märk) ning hooldustähistustele.
Õpetaja teeb klassis uurimuse, kui paljud kasutavad sportides isikukaitsevahendeid regulaarselt, kui paljud vahel ning kui paljud ei kasuta üldse. Mis on põhjused, miks vahel või üldse ei kasutata? Õpetaja analüüsib saadud tulemust.
Võimaluse korral vaadatakse õppefilmi
Õpitulemus
Õpilane omandab teadmise, et tal on õigus saada ohutuid tooteid. Ta õpib tundma, kasutama ja hooldama enesekaitsevahendeid, samas jälgima toote sees olevat märgistust.
Teema: Vastutustundlik ja tähelepanelik tarbija ehk keskkonna ja ühiskonna jätkusuutlik areng
Märksõnad
- Tarbija õigused ja kohustused (õigus elada turvalises ning jätkusuutlikus keskkonnas nüüd ja tulevikus)
- Keskkonnasäästliku ja jätkusuutliku tarbimise põhitõed, sh oskus prügi sorteerida; vee ja energia ökonoomne igapäevane kasutamine.
Igapäevaste kulude planeerimine on oluline eeldus saada igapäevaeluga hästi hakkama. Lapsed puutuvad juba varajases eas kokku rahakassasse raha kogumisega, taskurahaga jne. Tähtis on, et ka põhikoolis õppiv koolinoor mõistaks, mis kuludel on igapäevaelus kaalu, kuidas on võimalik neid planeerida ja vajaduse korral kulusid vähendada. Jätkusuutlik areng ning keskkonna säästlik tarbimine on üks võimalusi.
Küsimused teema käsitlemiseks
1. Millist käitumist peetakse keskkonnateadlikuks ja millist mitte?
2. Kui paljud pered käituvad keskkonnateadlikult (igapäevaostud, igapäevateenused)?
3. Mis tooted hoiavad keskkonda? Mida teha jäätmetega?
4. Millised toodud näidetest säästavad keskkonda ja millised mitte? Miks?
a) Patareide viskamine olmeprügi hulka;
b) õmbluse lahtiminekul uue riideeseme ostmine;
c) kilekoti asemel riidekotiga poes käimine;
d) pesu pesemine 60 °C režiimiga;
e) kasutatud, kuid korralike riidesemete taaskasutusse andmine.
Õppetunni ülesehitus
Õpetaja tutvustab loetletud teemakäsitlusi ja julgustab diskussiooni tekkimist klassis. Ta tutvustab lastele kodumasinate A–D energiaklasside vahet ning säästupirnide ja tavaliste pirnide erinevust.
- Õpilased mängivad Eesti Energia kodulehel asuvat ökokrati mängu.
- Koduse tööna tuleks õpilastel katsetada, kui palju koguneb ämbrisse vett tunni aja jooksul, kui jätta kraan tilkuma ühe tilga haaval. (Kogunenud veega võiks joota toataime vm.) Õpilased peaks välja arvutama, kui suur hulk vett tilgub kraanist nõnda ööpäevas ja kuus.
- Kodutöö. Kirjeldada oma perekonna tarbimisharjumusi.
Õpitulemus
Õpilane väärtustab säästvat eluviisi.
Viited: http://www.okokratt.ee; http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1499&c; http://www.osram.ee/; http://www.postimees.ee/1775461/energiakratid-sinu-kodus
Teema: Vastutustundlik tarbija
Märksõnad
- Tarbija õigused ja kohustused (õigus saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku ja tõest teavet, et teha teadlik valik, ning õigeaegset teavet kauba või teenusega seotud riskide kohta)
- Isiklikud finantsid
- Meedia eesmärk ja mõju
- Vastutustundlik tarbija (keskkonnateadlikkus)
Laste taskurahakasutus sõltub paljuski ümbritsevast infost ja sõprade hoiakust. Järjest enam suunatakse reklaame nooremale vanuserühmale, kuid sageli on need ebaeetilised ja eksitavad. Tooted, mida reklaamitakse, tehakse atraktiivsemaks ning pakendatakse uhkemalt, kuid oluline info ja toote omadused jäävad varju.
Küsimused teema käsitlemiseks
1. Kas raha on vaja koguda?
2. Kas hind on kõige kaalukam argument toote valikul?
3. Kellele on reklaamid mõeldud ja miks?
4. Kas toote pakend on olulisem valiku kriteerium? Kas suurem ümbriste arv ühel tootel tagab ka toote ohutuse?
Õppetunni ülesehitus
Õpetaja tutvustab eeltoodud teemasid ja esitab küsimusi. Õpilased jaotatakse rühmadesse ning palutakse arutleda alltoodud teemadel.
1. Kas te saate taskuraha? Kui jah, siis kuidas te seda kulutate? Kas te kogute raha? Kui jah, siis mis eesmärgil?
2. Kas te käite poes? Mille põhjal teete valikuid siis, kui teil on vaja midagi osta?
3. Kas te olete pidanud kingitusi ostma? Mille põhjal te oma ostuotsuse tegite?
4. Kas olete märganud reklaame? Miks neid tehakse?
5. Kas olete kunagi midagi ostnud sellepärast, et reklaamid on ilusad?
6. Kas tooteid on vaja varustada etikettide ja kasutusjuhenditega?
7. Kas ilus pakend on teie jaoks tähtis? Miks?
8. Miks annavad müüjad poes tšeki? Mida te sellega harilikult teete? Kas see tuleks alles hoida?
9. Kas olete prahti maha visanud, kui keegi ei näe?
Kodutöö (rühmatöö)
Õpitulemus
Õpilane oskab käituda vastutustundliku ja teadliku tarbijana, adub raha väärtust ning oskab planeerida isiklikke kulutusi (taskuraha). Ta teab, miks ja kellele reklaame tehakse ning et toote ülepakendamine toob kaasa suuremad kulutused ja see ei taga ohutumat toodet.
Viited: http://www.youtube.com/watch?v=CchYjKlphm8; www.roheline.ee; www.dolceta.eu; www.tka.riik.ee; tarbijakaitseseadus; reklaamiseadus.
9. klass
Teema: Tarbija õigused ja kohustused. Tervis ja ohutus
Märksõnad
- Tarbija õigused ja kohustused (õigus saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku ja tõest teavet, et teha teadlik valik, ning õigeaegset teavet kauba või teenusega seotud riskide kohta)
- Põhiliste tootemärgistuste tundmine (toidukaupade, rõivaste, kemikaalide ja ökomärgised)
Kõik müüdavad tooted peavad olema ohutud. Kuidas seda kindlaks teha? Miks teatud tooteid ostes vaadatakse rohkem märgistust ning miks mõnd teist ostes ja kasutades vähem? Kemikaalid on kaubagrupp, mille kasutamine võib sageli põhjustada söövitusi, põletusi jne. Seetõttu on vaja osata lugeda pakendil olevat märgistust ning järgida kasutusjuhendit. Eestis on allergia sage probleem. Mis tooted sobivad allergikutele ja kuidas need on märgistatud? Keskkonnamärgistuse tundmaõppimine on samm keskkonnateadlikkuse kasvamise poole ning oskus eraldada ökoloogilist kaupa tavalisest.
Mida teha, kui pärast solaariumis käimist või juuksurisalongist tulekut on avastatud allergiline reaktsioon? Need on järjest sagenevad tarbijaprobleemid.
Küsimused teema käsitlemiseks
- Miks on eri toodetel erinev märgistus? Kellele on see sinna pandud, kas tarbijale või müüjale, ja miks?
- Miks on mõned ohutusmärgid kujutatud piltlikult? Kas keegi oskab tuua konkreetseid näiteid (lahtine tuli, pealuu jt)?
- Millised märgid on n-ö ökomärgid ja mis tähendus on sellist märki kandvatel toodetel?
Õppetunni ülesehitus
Õpetaja käsitleb eespool kirjeldatud teemasid ning õpilased jagavad oma kogemusi. Õpetaja tutvustab õpilastele toidukaupade, rõivaste, kemikaalide ja ökomärgiseid.
Rühmatöö. Õpetaja jagab õpilased kolmestesse rühmadesse ning jagab loosimise teel välja erinevad märgistused. Samal ajal on need märgistused tahvli peal. Iga rühm peab püüdma kirjelduse teel (ei tohi kirjeldada märgistuse pilti ennast) rääkima teistele rühmadele paari-kolme lausega märgistust kandvate kaupade üldomadusi. Kui märgistus on ära arvatud, on hea, kui lapsed nimetavad ka mõningaid tooteid, kus nad on seda märgistust näinud.
Kodutöö. Näiteks teemakäsitlused „Ftalaadid mänguasjades”, „Ohtlikud E-ained toidukaupades”, „Ilumaailma riskid – solaariumid, tätoveeringud, hambavalgendajad, ilukirurgia”.
Õpitulemus
Õpilane tunneb põhilisi tootemärgistusi (toidukaupade, rõivaste, kemikaalide ja ökomärgised jt).
Viited: http://www.tarbijakaitseamet.ee; http://www.eco-net.ee/?mid=2&id=269; http://www.roheline.ee; www.dolceta.eu; tarbijakaitseseadus.
Teema: Teabekeskkond. Meedia roll ja mõju. Digitaalne kompetentsus
Märksõnad
- Tarbija õigused ja kohustused (õigus saada teavet tarbimise kohta; õigus saada tõest teavet teadliku valiku tegemise kohta)
- Kaupade ja teenuste hindade võrdlus, sh ühikuhinna jälgimine
- Meedia ja interneti mõju teadvustamine, sh internetipettuste tunnused, kohad ja viisid (püramiidmängud, jututoad, identiteedivargus jne)
Informatsioon ümbritseb meid kõikjal. Tarbijale on teadliku valiku tegemiseks tähtis õige ja usaldusväärne informatsioon. Tarbijale vajalik info jääb iga päev märkamata. Sageli tarbijad ei teagi oma õigusi. Üks tarbija põhiõigusi on õigus saada infot, et langetada teadlik valik pakutavate kaupade ja teenuste seast. Tarbija kohustus on vaadata toodete märgistusi ja kasutusjuhendeid, et tooteid ja teenuseid õigesti kasutada, mis annab suurema kindluse, et võimalike probleemide ilmnemise korral ei ole tegemist tarbija süüga (tarbija on õigesti toodet hooldanud ning kasutanud). Seadused ja määrused tagavad, et tarbijatooted oleksid eestikeelse märgistusega, nt rõivad (suurustähis, hooldustähis), jalatsid (materjal), toidukaubad (tarvitamiskõlblikkus).
Küsimused teema käsitlemiseks
- Milline info on usaldusväärne?
- Kas toote märgistusel või infol kaupluses on mõju tarbija majanduslikule käitumisele ning majanduslikule olukorrale? Kuidas ja miks?
- IKT (infokommunikatsiooni tehnoloogia) info kandjana, selle riskid ja ohud.
Õppetunni ülesehitus
Õpetaja näitab portaalis „Nupukas” (http://www.nupukas.ee/sisu/MSwxLDEsMTUzLDI1Niw/) olevat võrdlusreklaami nukrast ja rõõmsast draakonipoisist Tonist ning analüüsib seda koos lastega. Samast portaalist uuritakse internetipettusi (http://www.nupukas.ee/sisu/MSwxLDEsMTUwLDAs/).
Koduse tööna tuleb õpilastel välja selgitada õpetaja määratud toodete ja teenuste hinnaerinevused. Õpetaja peaks valima tooted ning teenused, mida õpilased (eriti maakoolidest) saavad internetist järele vaadata. Õpilased peavad analüüsima, miks võib hind erineda: võib-olla lisandub kallima hinnaga teenuse puhul mingi lisaboonus, võib-olla on odavamale tootele alanud just kampaaniapäevad jne.
Õpitulemus
Õpilane oskab pöörata tähelepanu sarnaste kaupade ja teenuste hinnaerinevustele ning jälgida ühikuhinda. Ta teab, et meedia manipuleerib lastega ning et internetis valitsevad petuskeemid ja ohud. Õpilane teadvustab raha kui piiratud ressurssi ning oskab seda säästlikult kasutada.
Viited: http://www.tarbijakaitseamet.ee; http://www.minuraha.ee/; tarbijakaitseseadus.
Teema: Digitaalne kompetentsus. Tehnoloogia ning innovatsioon. Vastutustundlik ja tähelepanelik tarbija
Märksõnad
- Tarbija harjumused – infokommunikatsiooni tehnoloogia (IKT) tänapäeval ja minevikus
- Tehnika eesmärgipärane kasutamine
- Kasutusjuhendite vajalikkus
Sageli on tehnikakaupade rikkimineku põhjus asjaolu, et tootega pole kaasa antud kasutusjuhendit või tarbija pole selle kasutamise tingimustega piisavalt tutvunud.
Tunnis käsitletavad teemad ja küsimused
- Kas uute tehnoloogiate kasutamine on iseenesestmõistetav? Kas igapäevane IKT kasutamine, sh mobiiltelefonid ja internet, on hädavajalik või saab hakkama ka ilma selleta?
- Kuidas elasid meie esivanemad tänapäevast IKTd kasutamata?
- Kes peab seisma selle eest, et uusi tooteid oleks lihtne kasutada? Kas oskus sõltub vanusest või võimekusest?
- Mida teha, kui ostetud toode läheb katki?
- Kes on süüdi, kui tarbija ei ole kaupa õigesti kasutanud või hooldanud? Kas tarbijal on õigus saada kompensatsiooni?
- Kas pikk kasutusjuhend aitab või pärsib mõistmist?
Õppetunni ülesehitus
Õpetaja käsitleb teemasid, mis on seotud eespool loetletud teemadega, ning algatab arutelu.
Kodune töö. Õpilased uurivad perekonnaliikmetelt, kuidas elati ja suheldi vanasti, kui puudus tänapäevane IKT.
Õpitulemus
Õpilane teab tarbija õigusi ja kohustusi, sh loeb läbi kasutusjuhendi.
Viited: http://www.tarbijakaitseamet.ee; http://www.dolceta.eu; tarbijakaitseseadus.
Artikkel avaldatud esmakordselt õppekava veebis põhikooli sotsiaalainete valdkonnaraamatus 2010, ISBN: 978-9949-9110-7-3