Renee Nõmmik, Tallinna Ülikool, 2010
Sissejuhatus
Üks osa teadmisest jõuab meieni läbi keha ja liikumise – kõik meie tunded väljenduvad kehas ja liikumises, samuti tekivad arusaamad ajast, ruumist, energiast, raskusjõust ja selle ületamisest keha liikumise kaudu. Me reageerime erinevatele elusituatsioonidele ja teistele inimestele läbi oma kehalise olemise. Seetõttu on keha liikumine ja tants inimesele midagi väga lähedast ja loomulikku. Keha liikumisest teadlikuks saamine ja selle orgaaniline ning loov rakendamine on tantsu treeningtunni üks suuremaid eesmärke ja väljakutseid.
Gümnaasiumiastme tantsuõpetuse tund aitab liikuda arusaamise poole, et füüsises toimuv on tihedalt seotud meie mõtete ja tunnetega.
Iga keha on unikaalne ja inimene õpib tantsima läbi oma arusaamise kehast ja liikumisest. Tantsu universaalsete põhitõdede omandamise juurde kuulub arusaam, et inimese isik ja tema keha on orgaaniliselt seotud ning et selle teadvustamine on isiksuseks kujunemise seisukohalt oluline.
Inimkeha liigub ajas ja ruumis ning kasutab ühel või teisel moel raskusjõudu ja lihaspinget. Energia kasutamine liikumisel aitab teadlikuks saada sellest, kuidas me oma mõtte- ja lihaspinget, aega ja raskust ajas ja ruumis suuname. Liikumise põhikomponentide jälgimine enda ja teiste inimeste liikumisel (tantsus) aitab meil teadlikuks saada sisemiste ja väliste protsesside olemasolust (liikumine tundub seestpoolt kogedes teistsugune kui väljast vaadates). Energia, ajas ja ruumis liikumine, kulgeva liikumise praktiseerimine ja analüüs – tantsutreeningutes on selliste mõistete kasutamisest palju abi, sest nii saab tantsija aru liikumise artikuleeritusest, mis on eelduseks tehniliselt täpsemale liikumise sooritusele.
Keha liikumise juures on oluline joondumise (alignment) mõiste. Ka kõige keerulisemaid ja füüsiliselt raskemaid harjutusi ja ülesandeid sooritades jälgib liikuja anatoomiliselt korrektse joondumise põhimõtteid (vt täpsemalt allpool).
Tantsulise liikumise õpetaja ei jõua arvatavasti kõiki tantsutehnikaid ja -stiile oma tunnis õpetada, vastavalt võimalustele ja oskustele tuleb teha sobivad valikud, eelistada eakohast õpetust, mis aitab õpilasel teadlikuks saada oma keha liikumisvõimalustest loomingulises ja mõtestatud tegevuses.
Tantsutunni ülesehitus on sarnane põhikooli tantsulise liikumise tunniga, kuid ülesanded on keerulisemad, nõuavad täpsemat ja teadlikumat füüsilist ja loomingulist rakendust.
Artikkel avaldatud esmakordselt õppekava veebis gümnaasiumi kehalise kasvatuse valdkonnaraamatus 2010, ISBN: 978-9949-487-55-4