Indrek Raudsepp, Tabasalu Ühisgümnaasium, 2010
Pole kedagi, kes naaseks Hispaaniast ilma suveniirideta. Kui kohvrinurgas puudub kingituste pudi-padi, siis kindlasti leidub seal turismibrošüür kaunite vaadetega või vähemalt postkaartide komplekt. Fotoaparaadi mälupulk on täis sadu enda ja reisikaaslase tehtud klõpse: mina ja Sagrada Familia, mina ja härjavõitluse areen, meie seltskond õhtuses välirestoranis Jose… Kõige suurema osa reisisuveniiridest moodustabki „peatatud aeg“, mis ei hoia mälus ainult nähtut, vaid ka lõhnu, maitseid ja helisid.
Sama eesmärki kannab Montserrati kloostri kõrvalt taskusse pistetud kivi, Sierra Nevada käbi ja merekarp Costa del Solist. Kontekstist välja rebitud asjadega tekib isiklik suhe, need saavad uue tähenduse.
Nii nagu loitsusõnad annavad pihlakapuust ristile maagilise jõu, nii annavad reisil käinu paar sõna („Ah see suhkrutoos või? Selle ma tõin Toledost.“) esemele (võtmehoidja, kruus, T-särk, dekoratiivplaat …) hoopis uue väärtuse.
Suveniiriks kõlbab hästi ka „tegelikkus miniatuuris“, näiteks keraamiline salamandri-ripats, mis tuletab meelde Güelli pargi purskkaevu mosaiiksisalikku.
Kodumaal tagasi olles tarvitatavat oliiviõli ja maitseaineid tuleb samuti suveniirideks pidada. Kas keegi napsab veel kaasa hotellide pisikesi seepe?
Suveniirid pole pärit vaid reisidelt. Paljud asjad meie ümber meenutavad lähedasi, sõpru ja tähtsaid sündmusi. „Souvenir“ tähendab prantsuse keeles mälestust ja mälu.
Küllap sõltub pisut ka kunstiõpetajast, milliseid suveniire ta õpilased edaspidi reisidelt koju toovad. Suveniiri valikul on haridus kindlasti tähtsam tegur kui paks rahakott.
1. Kauged maad
Kaugeid maid käsitleme 11. klassi kunsti(ajaloo)tunnis. Aeg on küll napp ja kunstitundide kulutamine nähtustele väljaspool Euroopat tundub ehk nii mõnelegi kolleegile „raiskamisena“.
Alustasime Hiinaga, teisest aastatuhandest tänase päevani välja. Terrakotasõdurid ja muidugi Suur Hiina müür, hiigeldraakon, draakonid portselanil, aiapaviljoni katusel ja kivistununa maastikus ning pisikeses nefriiditükis, maastikumaal kui drakooniline maal. Rokokooaegne Hiina-vaimustus Euroopas. Esimees Mao punakunst jäi puutumata. Tunni lõpetas Ma Yüani (u 1200 pKr) „Maastiku kuuvalgel“ võrdlemine Zao Wou-Ki (sünd 1921) abstraktse ekspressionistliku teosega.
Järgmisel nädalal Jaapan. Kuna eelmisest tunnist on maastikumaal veel meeles, võrdlesime kahe maa siidimaali ja leidsime Jaapanist minimalistlikuma kunstikäsitluse. Netsuke ja torii (jaapani värav), puulõiketehnika ukiyo-e (kõrvalepõikeks võrdlusena juugend), ikebana, no-teater ja origami. Kõik said üllatusena teada, et just Hokusai nimetas oma kavandeid mangadeks. Tänapäeva manga; koomiksitel peatusime hetk kauem, vaatasime You Tube’ist jupikese animet, mangadel põhinevat joonisfilmi. Lõpetuseks Yasumasa Morimura (sünd 1951) ja Yoko Ono (1933) kunst.
Kolmandas tunnis võeti ette islamimaade kunst. Kaardilt vaatasime, kuhu see 8. sajandil ulatus; selgus, miks mõneminutistelt videofilmidelt just Sevilla Alcazari, Cordoba Mezquitat ja Granada Alhambrat näha sai. Lisaks minaretid, kunstkäsitöö ja miniatuurid. Põgusalt uurisime igivanade traditsioonide jätkumist tänapäeva kunstis, Ameerikas 1929. aastal sündinud Reuven Kadimi ja islamimustreid vaimustunult uurimas käinud Cornelius Escheri (1898–1972) töid.
Neljas nädal – India. Alustuseks islami minarettidega Tadj Mahal, vastukaaluks India skulptuuridest kobrutavad templid. Khajuraho, Konarak, Borobudur, Angkor Vat, templite põhiplaani sarnasus mandalaga. Višnu-hoidja, Šiva-hävitaja ja elevandipeaga Ganeša nii skulptuuris kui ka miniatuurpildil ja ilutseval postkaardil. Muidugi joogapoosis Buddha. Lõpuks Anish Kapoori (sünd 1954) värvilisest tsemendist installatsioonid, mis meenutavad stuupasid.
Inkade, asteekide, olmeekide, tolteekide ja maiade loodut vaatlesime koos kui Vana-Ameerika kunsti. 5. sajandist pärit Tiwanaku Päikesevärava kotkapäised jumalsõdurid on moondunud imelikeks kujunditeks tänaste boliivlaste pontšodel. Muidugi said üle vaadatud indiaanlaste tootemite eeskujud, kivikujud ja tähtsamad astmikpüramiidid. Timothy Pfluegeri (1892–1946) sisekujundus San Franciscos Sutter Street 450 on puhtakujuline art déco, eeskujuks Vana-Ameerika kunst. Sama tunni teine pool jätkus ülevaatega Aafrika kunstist. Botshabelo küla geomeetriline värvikirevus, skulptuurid-maskid (meeldetuletuseks Picasso), trummid ja muud rahvapillid. Lõpetuseks Togo maskitants You Tube’ist.
Olgu öeldud, et kõigis kaugetele maadele pühendatud tundides sahises kabinetilaes videoprojektor, nii liikuvate kui staatiliste piltide taustal kõlas aeg-ajalt vastava kandi muusika.
2. Suveniir
Iga tunni lõpus ja e-kooli koduste ülesannete lahtris tuletati meelde, et kellel on kodus kaugetelt maadelt kaasa toodud suveniire, võtku need kindlal kuupäeval kooli kaasa. Vastupidi suure suuga antud lubadustele tuli saak siiski suhteliselt kasin.
Kuuendal tunnil olid laual hiina priske ja naeratava Buddha kujuke, pärlitest kootud Lõuna-Aafrika lipp, puust elevant, Türgist toodud malendite komplekt ja maneki neko – käpaga viipav õnnekass. Ameerika mandrilt polnud ühtki suveniiri, see-eest vaheldusid ekraanil fotodena kuus erinevat pudi-padi suveniiripoodi maailma eri nurkadest oma täiuslikus kirevuses. Suveniiride ja poodide seostamisel kindla maailmajaoga ei tekkinud õpilastel mingeid raskusi.
Meeneid käest kätte andes ja uurides tekkis arutelu, miks ja milleks suveniire ostetakse, mis neid iseloomustab. Õpetaja noppis jutuajamisest märksõnu tahvlile:
kaubanduslik kasu, äritsemine
raharaiskamine
mälestus, meeldetuletus
rahvuslik omapära
eputamine külaliste ees
praktiliselt kasutatav
kingitus
dekoratiivne kaunistus
„justkui kunst“, kitš
loodusvarade mõttetu kulu, reostus
3. Arutelu
Seejärel püstitas õpetaja küsimuse: milline neist väidetest iseloomustab ka kunsti kogu selle mitmekesisuses? Tuli välja, et – kõik! Sellest järeldusid loogiliselt uued küsimused. Kas kunst on nagu suveniir? Kui ei ole, siis miks? Tahvlile kirjutati uusi märksõnu, mis eristavad suveniiri kunstist. Terve kuhi negatiivseid hinnanguid: odav, kole, väike, tarbetu, maitsetu, väärtusetu, ebapraktiline, ebakvaliteetne, anonüümne, masstoode … Väheste positiivsete omaduste hulka kuulusid sümboolne, sentimentaalne ja eksootiline. Haruldane, originaalne või „tükike puhkust“ kõneks ei tulnud.
Üldine otsus oli, et kunst on palju väärtuslikum.
Seejärel pajatas õpetaja enam-vähem sellist juttu, mis artikli alguses. Naljaga pooleks lausus ta, et tema nooruses oli see, kellel rohkem ja erisuguseid Sigulda keppe seinal rippus, tehtud mees. Tuli välja, et Sigulda kepid on ka kõigil neil kodus lauasahtlis, kes Lätis käinud. Kes Hurghadast välja Kairo ja Giza reisi teinud, omab värskes linnakorteris kivikest, mis kindlalt 4500 aastat vana. Tuli juttu sellestki, et mitmed ihaldatud asjad jäid reisil seepärast ostmata, et on nähtud, kuidas lennujaamades kohvreid loobitakse.
4. Tagasiside
Tunni lõpus vaatasime üle veel Powerpointi „Kaugete maade võrdlus“ (vaata aadressil http://koolielu.ee/pg/waramu/view/1-a372ab74-4454-44be-bc37-7ea7e39c512c „Kaugete maade võrdlus“, Koolielu.ee leheküljel), sest nagu ikka, järgneb Tabasalu kooli kunstilootundides igale etapile arvestustöö, s.o 30 pilti, mis tuleb 15 minuti jooksul õigesti ära arvata.
Kuri lõige, mis gümnaasiumi kunstiõpetuse kolmest kursusest kaks järele jättis, seab kunstiõpetaja raskete valikute ette. Siinne näide on vaid üks katse läheneda kunstiajaloole õpilasi aktiviseerivalt, seoseid loovalt ja pisut teise nurga alt, kui eeldab „klassikaline“, valdavalt loenguline vorm. Tundmatu teema juures sai õpilane rakendada juba omandatud teadmisi, seostada neid igapäevase ja nähtuga. Reisidel kogetut on igaüks varmas teistega jagama.
Suveniirid sobib kindlasti ka paljude teiste teemade juures appi võtta: hõbedast kaelaehe nagu Phaistose ketas, Nofretete-võtmehoidja, amforakujuline kreeka vaas, kollane kivi Gardi jõe äärest sobivad antiiki tutvustama. Romaani ümar- ja gooti teravkaari, Raffaeli madonnasid ja baroklikke kaunistusi on suveniiridel lugematul hulgal. Tasub uurida hägusat piiri suveniiri ja disaini vahel, suveniirliku kitši tungimist kunsti pärusmaale (Jeff Koons, pop art, uuskitš jne).
Võib katsetada, milliste kunstiajaloost pärit piltide puhul tüdrukud klassis õhkavad: “Issand, kui ilus!” ja võrrelda neid magusalt armsate suveniiridega.
Artikkel avaldatud esmakordselt õppekava veebis gümnaasiumi kunstiainete valdkonnaraamatus 2010, ISBN: 978-9949-487-61-5