Heily Soosaar
AUTORITE JA TEOSTE KÄSITLUSI
Annuk, E. 1994. Kuidas lugeda päevikut (E. Tuglas. Elukiri. Tln., 1993). – Vikerkaar, nr 8.
Annus, E. 1996. Marie Underi ballaadide narratoloogiline struktuur. – Keel ja Kirjandus, nr 8.
Dostojevskaja, A. 2003.Elu Fjodor Dostojevski kõrval. Tallinn: Varrak.
Kaus, J. 2006. Runnel ja tema aeg, Runnel ja tema jõud. – Vikerkaar, nr 6.
Juhan Viiding, eesti luuletaja. Koost. M. Laak ja A. Pilv. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2010.
Metamorfiline Kross. Sissevaateid Jaan Krossi loomingusse. Koost. E. Laanes. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2005.
Marlowe, S. 2000.Tuletorn maailma lõpus. Maagiline retk Edgar Allan Poe maailma. Tallinn: Kunst.
Muru, K. 2003.Betti Alver. Elu ja loomingu lugu. Tartu: Ilmamaa.
Nirk, E. 1991. Teeline ja tähed. Tallinn: Eesti Raamat.
Org, A. 2007. Omadele sissekäik lubatud. Karl Ristikivi „Hingede öö” käsitlusvõimalusi koolis. – Haridus, nr 5–6, lk 27–32.
Priimägi, L. 1991. Skolaari tuum: Goethe “Fausti” seletusi. – Vikerkaar, nr 5.
Puik, K. 2009. Iroonia Heiti Talviku ja Betti Alveri luules. Tartu. Tartu Ülikooli Kirjastus.
Rähesoo, J. 2000. Üheksakümnendate Hamletid – Teater. Muusika. Kino, nr 3.
Sügisball. Etüüde nüüdiskultuurist 2. Koost. V. Sarapik ja P. Viires. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2010.
Zweig, S. 2000. Balzac. Tallinn: Kupar.
Zweig, S. 1985. Kolm meistrit: Balzac, Dickens, Dostojevski. Tallinn: Eesti Raamat.
Tarand, M. 2008. Ajapildi sees. Lapsepõlv Juhaniga. Tartu: Ilmamaa.
Tarrend, A. 2003. Tammsaare „Juuditi” lugemismudeleid. – Haridus, nr 11, lk 18–23.
Veidemann, R. 2011. 101 Eesti kirjandusteost. Tallinn: Varrak.
Vene, I. 2007. Tammsaare ja Dostojevski. Maailmapiltide kõrvutus. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 345–356.
Wright, G. H. von 1996. Dostojevski. – Minerva öökull. Tallinn: Vagabund, lk 137–183.
TEOREETILISI JA KIRJANDUSLOOLISI KÄSITLUSI
Arukask, M. 2011. Regilaulud, eepos ja rahvuseks kirjutamise žanriprobleemid. – Vikerkaar nr 1–2.
Bahtin, M. 2003. Romaani ajaloolisest tüpoloogiast. – Vikerkaar, nr 7–8.
Hartnoll, P. 1989. Lühike teatriajalugu. Tallinn: Eesti Raamat.
Kaplinski, J. 2006. Trohheilisuse printsiip eesti massiteadvuses. – Looming, nr 4.
Kotjuh, I. 2011. Kius olla julge. (Luuletajad luulest). KITE MTÜ.
Kross, J. 2003. Omaeluloolisus ja alltekst. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Krull, H. 2011. Mis on luule? – Vikerkaar, nr 7–8.
Kõvamees, A. 2006. Reisikirjandusest ja imagoloogiast. – Keel ja Kirjandus, nr 8, lk 656–668.
Merilai, A. 2004. Eepos – pikem (pigem) lugulaul. Žanri küsimusi. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 241–250.
Muusika, hääled, sõnad, pildid (konkreetne luule, häälutused jm) 2001. – Vikerkaar, nr 5–6.
Org, A. 2007. Lammasinimene, liblikmees ja karunaine: maagilisest realismist eesti kirjanduse näitel. – Keel ja Kirjandus, nr 7, lk 513–531.
Palamets, H. 2006. Vaatemängud läbi aegade. Tallinn: Ilo.
Palamets, H. 2006. Kümme vakka teatrisoola. Tallinn: Ilo.
Raud, R. 1997. Aeg lühiluuletuses, lühiluuletused ajas. – Vikerkaar, nr 9.
METOODILISI KÄSITLUSI JA ÕPPEMATERJALE
Merilai, A., Saro, A., Annus, E. 2003. Poeetika. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.
Goethe 250: Hermann Hesse: Goethe ja Hesse. Koost. H. Pukk. Elva: H. Pukk, 1999.
Kirjandusõpetus gümnaasiumis I. Koost H. Soosaar. Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi toimetised. Tallinn: Avita, 2006.
Kirjandusõpetus gümnaasiumis II. Koost S. Jõgise. Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi toimetised. Tallinn: Avita, 2010.
Kirjandusõpetus gümnaasiumis III. Koost H. Soosaar. Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi toimetised, 2011.
Tervikteoste käsitlemine gümnaasiumis. Toim H. Soosaar. Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi toimetised 6, 2011.