Kooli õppekava vastavus gümnaasiumi riiklikule õppekavale võõrkeelte valdkonnas
Näpunäiteid, kuidas koostada kooli õppekava ja võõrkeelte ainekavu. Koostamise aluseks on soovitused, mis on antud HTM-ile kinnitamiseks esitatud koolide õppekavade kohta, ning arutelud koolide võõrkeelte õpetajate või nende esindajatega.
Kooli võõrkeelte ainekavade koostamisel on soovitatav lähtuda riikliku õppekava võõrkeelte valdkonna kui terviku ülesehitusest (vt GRÕKi lisa 2). Ainekavu koostades tuleb jälgida riikliku õppekava väljundipõhisust, st muu hulgas seda, et näiteks õpitulemusi kirjeldatakse lähtuvalt sellest, mida õpilane oskab, mitte sellest, mida õpetaja teeb.
Kooli õppekava üldosa
Kooli õppekava üldosas tuleb selgelt ja lühidalt kirjeldada:
1) mis keeli koolis õpetatakse;
2) millisel keeleoskustasemel kursusi kool eri keeltes pakub;
3) selgelt eristuvaid kohustuslikke kursusi, mille hulgas võivad olla ka GRÕKist lähtuvad valikkursused (B2-tasemel 5 + 2; B1-tasemel 5 + 4; vt GRÕKi § 8 lõige 2, lisa 2 ptk 1.2) ja kooli pakutavad valikkursused;
4) mis valikkursused on eri õppesuundades kohustuslikud;
5) kuidas ja millal on eri suundades õppijatel võimalik kursusi valida, sh neid GRÕKi valikkursusi, mis ei ole õppesuunas kohustuslikud.
On vaja kirjeldada, kuidas jagunevad õpilased eri keeleoskustasemega kursustele, sh kas, kuidas ja millal on õppijal võimalik liikuda ühelt kursuselt teisele ehk vahetada ühe taseme kursus teise vastu.
Tuleb läbi mõelda, mis lahendust soovitada õpilasele, kes on näiteks varem õppinud võõrkeelt, mida koolis ei õpetata, või soovib õppida võõrkeelt keeleoskustasemel, mille kursust kool ei paku jmt.
Kursuste mahtude jaotamisel on vaja silmas pidada GRÕKis sätestatud võõrkeelte valdkonna eesmärke:
1) gümnaasiumi lõpetaja peab valdama kahte võõrkeelt B-tasemel (variandid B1/B1, B1/B2, B2/B2); vt ka selgitavat joonist;
- toetada teise võõrkeele õpet. Eesmärk on, et õppija jõuaks ka teises võõrkeeles vähemalt B1-tasemele (eriti vene, saksa, prantsuse keeles).
Oluline on teada, et:
- keeleoskustasemetel põhinev kursuste süsteem eeldab, et õppija saab pärast põhikooli lõppu jätkata keeleõppimist talle sobival keeleoskustasemel. Näiteks kui koolis õpetatakse inglise keelt ainult B2-taseme kursustel, siis ei pruugi see olla kõigile jõukohane. Madalamal keeleoskustasemel olevatele õpilastele oleks jõukohane õppida B1-taseme kursustel;
- võõrkeelte kohustuslikust kursuste arvust enamasti ei piisa B1- või B2-keeleoskustaseme saavutamiseks väga heal tasemel (GRÕKi lisa 2 ptk 1.2).
Kasulik on mõelda ka eri õppesuundi toetavate võõrkeelte valikkursuste loomise peale (turismi-, loodus, reaalsuunad jt), kasutades näiteks lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) põhimõtteid. See oleks ühtlasi hea võimalus lõimida eri aineid, toetades ühelt poolt võõrkeele õpet ning andes teiselt poolt õpilasele võimaluse omandada teda huvitava suuna (sh reaalsuuna) sõnavara.
Võõrkeelte ainevaldkond
Valdkonna üldosa peatükkides sätestatu/kirjeldatu kehtib kõigi koolis õpetatavate võõrkeelte kohta, sõltumata sellest, kas tegemist on B1-, B2- või A-taseme keelega. Valdkonna peatükkides on kirjeldatud kõigile võõrkeeltele ühtseid põhimõtteid.
Riiklikus õppekavas on valdkonna üldosas järgmised peatükid:
- Valdkonnapädevus
- Ainevaldkonna õppeained
Jälgitakse vastavust kooli õppekava üldosale.
- Ainevaldkonna kirjeldus
GRÕKi teksti järgi täpsustatakse, mis kooli ainevaldkonda kui tervikut iseloomustab ning kuidas sätestatut ellu viiakse.
- Üldpädevuste areng, lõiming, läbivad teemad
Täpsustatakse kõiki koolis õpetatavaid võõrkeeli käsitlevat teavet ja näidatakse seoseid kooli õppekava üldosas kirjeldatuga.
- Hindamine
Näidatakse lühidalt seost riikliku õppekavaga ja kooli üldiste hindamispõhimõtetega ning täpsustatakse kõigile võõrkeeltele ühiseid hindamispõhimõtteid (vt gümnaasiumi valdkonnaraamat).
- Füüsiline keskkond
Kirjeldatakse, kas ja mis tingimustel toimub õpe rühmades, tutvustatakse rühmadesse jagunemise üldiseid põhimõtteid ning muud füüsilist keskkonda. Tõenäoliselt on see peatükk kõigile võõrkeeltele ühine, seega ei pea seda kirjeldust enam eri keeltes kordama. Juhul kui mõnes võõrkeeles on midagi teistmoodi, saab selle kirja panna kas siia või konkreetsete keelte juurde.
Osaoskuste tabel
Osaoskuste tabel (GRÕKi lisa 2 ptk 2.3) asub kas lõpus või näiteks võõrkeelte valdkonna üldosas eraldi peatükina. Gümnaasiumi täpsustatud õpitulemustele tuleks lisada viide tabelile. Kindlasti ei ole vaja esitada tabelit korduvalt kas osadena või tervikuna iga keele juures.
Ainekavad
Eesti keel teise keelena (nendes koolides, kus on)
GRÕKi lisas 2 on järgmised peatükid:
- Gümnaasiumi õppe- ja kasvatuseesmärgid
- Õppeainekirjeldus
Näidatakse/täpsustatakse GRÕKi teksti seotust oma kooliga (mida ja kuidas koolis tehakse, kasutatakse, arvestatakse, planeeritakse jms).
- Gümnaasiumi õpitulemused
Õpitulemused jagunevad kaheks: üldised (sõnalised) ja täpsustatud (tabelina) õpitulemused. Õpitulemused koosnevad kolmest aspektist: keelelised õpitulemused, kultuur ja väärtused ning õpioskused. Keelelised õpitulemused gümnaasiumis on sõnastatud B2-tasemest lähtudes.
- Õppesisu
- Õppetegevus
Eesti keel teise keelena kursused
Kohustuslikel kursustel ei pea olema (aga võib olla) temaatilisi nimesid. Kursuseid võib ka lihtsalt nummerdada. Kindlasti peaks kursus sisaldama infot, kellele (nt millisel keeleoskustasemel õppijale) kursus mõeldud on.
Gümnaasiumi õppe- ja kasvatuseesmärgid ning õpitulemused sisaldavad kolme aspekti (keelelised õpitulemused, kultuur ja väärtused ning õpioskused), mille arendamist kirjeldatakse läbivalt eri peatükkides. Seega tuleb läbi mõelda, kuidas kajastada kõigi kolme aspekti arendamist kõigil kursustel.
Kursuste kirjeldused peaksid sisaldama järgmist:
- Õpitulemused
Õpitulemused sõnastatakse, lähtudes 35-tunnise kursuse jooksul õpitavast. Tulemused peavad olema sõnastatud õppijakeskselt (mida õpilane oskab, mõistab jne), pidades silmas konkreetse kursuse eeldatavat keeleoskustaset (nt B2.1, B2.1/B2.2 või B2.2). Kursuse õpitulemusteks ei saa kopeerida gümnaasiumi õpitulemusi, kuna need on liiga laiaulatuslikud ja suurte ootustega.
Õpitulemusi sõnastades jälgitakse, et oleks kaetud eespool nimetatud kolm aspekti (keelelised õpitulemused, kultuur ja väärtused ning õpioskused). Juhul kui mõne kursuse õpitulemustes ei ole mõistlik sõnastada kaht viimast aspekti, siis saab nendega seotut lühidalt kirjeldada nt õppesisu ja/või õpitegevuste all.
- Õppesisu
Nimetatakse teemad ja/või alateemad, mida sellel kursusel käsitletakse ning mille kaudu saavutatakse kursuse õpitulemused. Keelestruktuurid on soovitatav jätta õpetaja töökavasse, kuid neid võib vajaduse korral nimetada üldistatult.
- Õppetegevused
Kirjeldatakse kokkuvõtlikult, mida sellel kursusel tehakse, et saavutada kursuse õpitulemused, nt ka iseseisva lugemise ja paaris- või rühmatöö ootused, lõimingu ning läbivate teemadega seonduvad tegevused.
- Hindamine
Kirjeldatakse lühidalt, kuidas ja mida hinnatakse. Jälgitakse hindamise vastavust kursuse õpitulemustele ning gümnaasiumi hindamise põhimõtetele. Nt kui õpitulemustes on öeldud, et õpitakse koostama ülevaadet, siis ei saa hinnata elulookirjelduse koostamist.
Ei keskenduta ainult sõnade töödele ja keelestruktuuridele, vaid nende hindamist tuleks seostada osaoskustega, s.o mida õpilane teatud sõnade või struktuuridega teha oskab. Tähelepanu pöörata ka eakohase enesehindamisoskuse arendamisele ja õpilast toetavale tagasisidele ehk kujundavale hindamisele. Hindamist plaanides tuleb olla mõistlik ning mitte hinnata igat liigutust igal hetkel, samuti ei pea olema iga teema/peatüki järel tervet tundi hõlmavat kontrolltööd.
B-keeleoskustasemel võõrkeeled
GRÕKi lisas 2 on järgmised peatükid:
- Gümnaasiumi õppe- ja kasvatuseesmärgid
- Õppeainekirjeldus
Näidatakse/täpsustatakse GRÕKi teksti seotust oma kooliga (mida ja kuidas koolis tehakse, kasutatakse, arvestatakse, planeeritakse jms). Kui koolis õpetatakse mitut võõrkeelt, siis peaks see peatükk kajastama eri võõrkeelte ühist osa ning võimalikke erisusi.
- Gümnaasiumi õpitulemused
B1- ja B2-keeleoskustasemega keelte õpitulemused jagunevad kaheks: üldised (sõnalised) ja täpsustatud (tabelina) õpitulemused. Õpitulemused koosnevad kolmest aspektist: keelelised õpitulemused, kultuur ja väärtused ning õpioskused. Keelelised õpitulemused gümnaasiumis on sõnastatud, lähtudes B1- ja B2-tasemest.
- Õppesisu
- Õppetegevus
Inglise (vene, saksa, prantsuse vm) keele B1-keeleoskustasemel kursused
Inglise (vene, saksa, prantsuse vm) keele B2-keeleoskustasemel kursused
Iga keele kohta peaks olema selgelt kirjeldatud (nt valdkonna üldosas või enne kursuste kirjeldusi), milline on kursuste järjekord (nt enne kohustuslikud, seejärel valikkursused), mis tasemele on viie kohustusliku kursusega kavas jõuda (nt viie kohustusliku kursusega jõutakse B2.1-/B2.2-tasemele ning selleks, et jõuda B2.2-tasemele, saab lisaks õppida/valida veel x arvu kursusi). Samuti tuleks ära märkida, millised kooli pakutavad valikkursused toetavad selle keeleoskustaseme saavutamist.
Kursuste kirjeldamine
Kohustuslikel kursustel ei pea olema, aga võib olla temaatilisi nimetusi. Kursuseid võib ka lihtsalt nummerdada.
Võõrkeelsed valikkursused (nt ärikeel, kultuurilugu, inglise nüüdisaegne kirjandus) peavad sisaldama ka infot, kellele (mis keeleoskustasemel õppijale) kursus mõeldud on. Nt valikkursus „Ärikeelˮ B2.1-/B2.2-keeleoskustasemel.
Näiteks saksa keel B2-keeleoskustasemel
- kursus B1.2/B2.1 (kordamine)
- kursus B2.1
- kursus B2.1
- kursus B2.1
- kursus B2.1/B2.2
- kursus B2.1/B2.2
jne
Gümnaasiumi õppe- ja kasvatuseesmärgid ning õpitulemused sisaldavad kolme aspekti (keelelised õpitulemused, kultuur ja väärtused ning õpioskused), mille arendamist kirjeldatakse läbivalt eri peatükkides. Seega tuleb läbi mõelda, kuidas kajastada kõigi kolme aspekti arendamist kõigil kursustel.
Kursuste kirjeldused peaksid sisaldama järgmist:
- Õpitulemused
Õpitulemusi sõnastatakse, lähtudes 35-tunnise kursuse jooksul õpitavast. Tulemused peavad olema sõnastatud õppijakeskselt (mida õpilane oskab, mõistab jne), pidades silmas konkreetse kursuse eeldatavat keeleoskustaset (nt B2.1, B2.1/B2.2 või B2.2). Kursuse õpitulemusteks ei saa kopeerida gümnaasiumi õpitulemusi, kuna need on liiga laiaulatuslikud ja suurte ootustega.
Õpitulemusi sõnastades jälgitakse, et oleks kaetud eespool nimetatud kolm aspekti (keelelised õpitulemused, kultuur ja väärtused ning õpioskused). Juhul kui mõne kursuse õpitulemustes ei ole kahe viimase aspekti sõnastamine mõistlik, siis on teine võimalus kirjeldada nendega seotut lühidalt nt õppesisu ja/või õpitegevuste all.
- Õppesisu
Nimetatakse teemad ja/või alateemad, mida sellel kursusel käsitletakse ning mille kaudu jõutakse kursuse õpitulemuste saavutamiseni. Keelestruktuurid on soovitatav jätta õpetaja töökavasse, kuid neid võib vajaduse korral nimetada üldistatult.
- Õppetegevused
Kirjeldatakse kokkuvõtlikult, mida sellel kursusel tehakse, et saavutada kursuse õpitulemused, nt ka iseseisva lugemise ning paaris- või rühmatöö ootused, lõiminguga või läbivate teemadega seonduvad tegevused, nt muuseumis, teatris ja/või kinos käimine.
- Hindamine
Kirjeldatakse lühidalt, kuidas ja mida hinnatakse. Jälgitakse hindamise vastavust kursuse õpitulemustele ning gümnaasiumi hindamise põhimõtetele. Näiteks kui õpitulemustes on öeldud, et õpitakse koostama ülevaadet, siis ei saa hinnata elulookirjelduse koostamist. Ei keskenduta ainult sõnade töödele ja keelestruktuuridele, vaid nende hindamist tuleks seostada osaoskustega, s.o mida õpilane teatud sõnade või struktuuridega teha oskab. Tähelepanu pööratakse ka eakohase enesehindamisoskuse arendamisele ja õpilast toetavale tagasisidele ehk kujundavale hindamisele. Hindamist plaanides tuleb olla mõistlik ning mitte hinnata igat liigutust igal hetkel, samuti ei pea olema iga teema/peatüki järel tervet tundi hõlmavat kontrolltööd.
A-keeleoskustasemel võõrkeeled
A1- ja A2-keeleoskustasemel ainekavu koostades on soovitatav kasutada A2-keeleoskustasemel võõrkeele näidisainekava ja raamdokumenti. Juhul kui eeldatavad õpitulemused on A1-tasemel, siis tuleb õpitulemused ja õppesisu kohandada selle järgi.
Ainekavad koostatakse analoogselt B-keeleoskustasemel võõrkeeltega.