Õppeprotsessi kirjeldus avab täpsemalt ainekavas esitatud õpiväljundite saavutamise võimalused ja kirjeldab viise ning meetodeid nende saavutamiseks.
TÄHELEPANU! 11. märtsil 2023 jõustunud ainevaldkonnakavade rakendamist toetavad õppeprotsesside kirjeldused leiate HTMi õppekavade keskkonnast.
Õppeprotsessi kirjelduses seotakse õpitulemused õppeprotsessi teiste komponentidega – õppimise ja õpetamise eesmärk, õppesisu ja põhimõisted, metoodilised soovitused (ainetevaheline ning -ülene lõiming, üldpädevuste kujundamine, läbivate teemade käsitlemine, õppe diferentseerimise võimalused), õppekeskkond ja õppematerjalid, õpitulemuste saavutatuse hindamine.
Metoodilised soovitused toetavad õpetajat oodatavate õpitulemuseni liikumisel ning esitlevad mooduseid, kuidas teha kindlaks, kas õpilane on õpitulemuse saavutanud.
Õppeprotsessi kirjeldus on õpetajale soovituslik juhend, mitte siduv dokument, võimaldades õpetajal teha valikuid õppesisus, kasutatavates meetodites ja õppevara kasutamises.
Õppeprotsessi kirjeldused on koostatud õppeaastaks või kooliastmeks, lähtuvalt õpitava aine mahust. Õppeprotsessi kirjeldust nüüdisajastatakse perioodiliselt, näiteks õppevara soovitustes lähtutakse olemasolevatest materjalidest ja need soovitused muutuvad ajas.
Õppeprotsessi aktiivne pool, avastaja, on õpilane. Õpetaja roll on avastamise juhendamine, suunamine ja eesmärgile liikumise tagasisidestamine.
Õppimine – muutus õpilase või õpilaste rühma käitumisvõimes, aktiivne avastamine.
Õpetamine – õppekeskkonna ja õppetegevuse organiseerimine viisil, mis seab õpilase tema arengule vastavate, kuid pingutust nõudvate ülesannete ette, mille kaudu tal on võimalik omandada kavandatud õpitulemused.
Õpiväljund, ka -tulemus – teadmised, oskused ja hoiakud ning pädevused, mille olemasolu ja/või saavutatuse taset on võimalik õppijal tõendada ja hindajatel hinnata.
Õppeprotsesside kirjelduste koostamise I etapi (2015) töörühmad