Eha Meidla, 2010
2011. aasta Gümnaasiumi riiklik õppekava toob esile nüüdisaegsele kultuurile olemusliku interdistsiplinaarsuse. Kunstide ainevaldkonda kuuluvad õppeained muusika ja kunst on tihedalt seotud kõigi inimtegevuse valdkondade ning ajastu mõtteviisidega. Inimeseks olemine, sotsiaalsed suhted ja maailm peegelduvad kunstide erinevates avaldumisvormides ning on seeläbi seotud kõigi ainevaldkondadega.
Juba 2002. aasta sõnausel pakkus Ain Kaalep välja mõiste „lõimumine”, mis võeti kohe ka kasutusele. Täna võib öelda, et selle sisuline tähendus on omandanud kaasaja pedagoogikas keskse koha. Lõiming taotleb õppesisu organiseerimist tervikuks ning õpilaste jaoks laiema maailmapildi kujundamist vastavalt õpetuse ja kasvatuse eesmärkidele. Oluline on oskus ühe õppeaine tundides saadud teadmisi ja oskusi teise aine konteksti üle kanda.
Nii muusika kui ka kunst lõimuvad kõigi õppeainetega, eriti sotsiaalainete, keelte ja kirjandusega. Kunstis, muusikas, kirjanduses ja ajaloos õpitakse tundma eri ajastute eetilisi ja esteetilisi tõekspidamisi ning nende seotust sotsiaalsete, majanduslike, ideoloogiliste, tehnoloogiliste jm mõjutajatega. Ühine on kunstidele maailma kultuurilise mitmekesisuse teadvustamine ja väärtustamine, isiklike seisukohtade väljendus- ja põhjendusoskuste kujundamine ning salliv suhtumine kaaslaste eriarvamustesse ja loomingulistesse katsetustesse.
Muusikaõpetusel on enim kokkupuuteid emakeele, ajaloo ja kunstiga.
Emakeel on meie rahvuskultuuri alus. Kõnekeelele ning õigekeelele tuleb tähelepanu pöörata igas õppeaines, nii ka muusikas. Õpilastele võib anda mitmesuguseid loomingulisi ülesandeid: valmi, muistendi, muinasjutu, essee jms loomine muusikaga seotud teema(de) põhjal.
Muusika- ja kirjandusõpetaja koostöö üks võimalusi on kirjanduslik omaloominguvõistlus. Paljudes gümnaasiumides on traditsiooniks kujunenud uurimistööde koostamine, mis on õpilastele loominguliseks väljundiks ka muusikaõpetuses. Uurimistöö käigus kujundame analüüsi- ja sünteesioskust, kriitilist mõtlemist ning õpilaste väärtushinnanguid. Ka uuendatud õppekava tähtsustab uurimisalast tegevust: alates 2014. aastast peavad gümnaasiumilõpetajad sooritama uurimistöö või praktilise töö lõpueksami.
Häid võimalusi emakeele kasutuseks pakub ajakirjanduslike tekstide analüüsimine. Ühelt poolt koostavad muusikaga seotud retsensioone, esseesid, arvamusi jms õpilased ise, teisalt leiame ajakirjanduses professionaalide kirjutatud artikleid, mis võivad olla analüüsimise objektiks: artikli struktuur, keelekasutus, eetikaga seonduvad aspektid jne. Sobiv näide on Margit Tõnsoni „Levimuusika – kah kultuur või kuidas?” (Eesti Päevaleht 19.05.2004), millele võiks järgneda kirjalik analüüs. Artikli sisust tulenevalt võiksid teemadeks olla Tõnis Mägi ja Vaiko Epliku muusika-alased seisukohad, aga ka sõnakasutus.
Emotsionaalselt ja sisuliselt rikastab külastatud etendusele või kontserdile järgnevat arutelu kohtumine muusikaarvustajaga, kellega mõtteid vahetada, diskuteerida ja oma seisukohti avaldada.
Kui emakeeletunnis käsitletakse slängi, võiksid õpilased uurida sellekohast muusikaga seotud sõnavara.
Esimese laulupeo teema võimaldab lõimumist emakeele, kirjanduse ja ajalooga. Õpilased uurivad ajastu elu-olu, laulupidu puudutavat (aja)kirjandust, koorilaulude tekste jm. Kaasates kirjandus- ja ajalooõpetaja, võime esimesest laulupeost luua lihtsate draamaelementidega lavastuse.
Iga ajastu peegeldub ka muusikas.
Muusika oli juba iidsetes ühiskondades ühiskonna siduja ning esindatud suurtel kollektiivsetel riitustel. Muusika toetas usundeid ja suurendas sõdalaste võitlusvaimu (Catucci, 2009).
Ajalootunnis on kasu muusikatunnis omandatud teadmistest. Käsitledes näiteks Veljo Tormise kantaati „Lenini sõnad” võiks otsida vastuseid küsimustele: miks see on kirjutatud? miks autor on tekstid valinud just Lenini teostest? miks just sellised tsitaadid? miks just sel ajal? jne.
Ajalugu on õppeaine, mis võimaldab süvendada isamaa-armastust. Näiteks sobib tähistada Eesti Vabariigi aastapäeva kogu kooli laulupäevaga, mille muudab erakordseks isamaaliste laulude ühislaulmine. Eeltoodu võib siduda ka koduse eeltööga: õpilased otsivad teavet laulude tekkeloo kohta – kes on autorid, kus ja mis asjaoludel laul on sündinud jm.
Sageli õpilased ei orienteeru ajaloosündmustes. Abiks on sel juhul ajatelje koostamine, milles lõimuvad mitmed õppeained: infotehnoloogias õpitu on aluseks kujundamisele, matemaatika arvtelje arvutamisele jne. Näiteks võiks eesti muusika puhul alustada ärkamisajast, mida täiendatakse samm-sammult muusika- ja muude tähtsamate sündmustega („Kalevipoja” ilmumine, teatri teke, seltsitegevus, ajakirjandus, tehnikasaavutused, põllumajandusuuendused jne). Selliselt valmib ülevaatlik ajatelg, mis tuletab kogu õpitu hetkega meelde.
Kunst ja muusika on gümnaasiumis omavahel tihedalt seotud, moodustades ainevaldkonna. Ühine mõlemale ainele on muusika- ja kunstiloo käsitlemine. Õpilane analüüsib kunstiteoseid, toetudes ainetunnis õpitule ning loob seoseid muusika, kunsti, ühiskonna, teaduse ja teiste kultuurivaldkondade vahel, eesmärgiga mõista kunste kui kultuuridevahelist suhtluskeelt.
Kunst peegeldub muusikas ja muusika kunstis.
Huvitavaid näiteid võib tuua samas aegruumis tegutsenud kunstnikest ja heliloojatest. Näiteks võib koos käsitleda Chopini ja Delacroix’d, kes olid sõbrad ning teineteist loominguliselt inspireerisid. Rokkmuusika ereda näitena võib tuua John Lennoni ja Yoko Ono loomingulise koostöö.
Kunstiajaloo arhitektuurikäsitluses võib teema siduda maailma ooperiteatritega. Gümnaasiumi muusika tööraamatus ,(Sepp, Siitan 2010:40) on esitletud viis tuntud teatrihoonet, neile võivad õpilased otsida täiendavat infot, lisada hoone arhitekti, valmimise ajaloo, teatri tuntuimad solistid, dirigendid, kuulsad etendused jm. Kunsti ja muusika puhul on võimalik võrrelda ka hinnangute muutumist ajas ning leida vastuseid küsimustele: mis on muutunud arhitektuuris, visuaalsetes kunstides, moes, sisekujunduses? Missugune on samal ajal olnud muusika helikeel, vorm jne?
Üks võimalus kunsti ja muusikat siduda on plakatite valmistamine rühmatööna. Näiteks romantismiajastu heliloojate puhul valmistatakse plakatid, mis sisaldavad teavet ajastu muusikutest, tuntud muusikategelastest, kunstnikest, kirjanikest jne. Samamoodi saab plakateid teha erinevate muusikastiilide kohta: renessanss, barokk, klassitsism jne. Valminud plakateid analüüsitakse sisu, teostuse, atraktiivsuse jms põhjal. Oluline on siinjuures õpilaste hinnang oma kaaslaste kunstitööle.
Bioloogiaga tundub muusikal esialgu vähem seoseid olevat. Tegelikult sõltub kõik õpetajast ja tema oskusest seoseid otsida ja luua. Juba põhikoolis tutvuvad õpilased häälehoiu temaatikaga, mida käsitletakse jätkuvalt ja süvendatult ka gümnaasiumis (hääleaparaadi ja kuulmisorganite tervishoid lähtuvalt füsioloogilistest aspektidest jm). Eeltooduga seondub näiteks Maria Tilga artikkel „Rääkimine hõbe, vaikimine kuld” (Tilk, 1999), mille sisu väärib lahtimõtestamist bioloogiatunniski. Häälehoiu küsimusi lahkab oma artiklis „Muusikastruktuuri mõjudest meie emotsioonidele“ ka Karl Kello Kello (Kello, 2007). Siin otsitakse vastust küsimusele, miks on popstaaride keskmine eluiga nii lühike – Ameerikas 42 ja Euroopas 35 aastat. Võib-olla huvitub taolistest küsimustest mõni tulevane Nobeli-bioloog? Huvitavaid küsimusi tekib elus palju, vaja on vaid piisavalt uurijaid.
Geograafiaga on muusikaõpetus seotud juba põhikoolis, kus tutvustatakse erinevate maade muusikat. Mida aasta edasi, seda mitmekülgsem ja põhjalikum on muusikateemade käsitlus. Tänapäeva õpilased tunnevad suurt huvi kaugete kultuuride (Aafrika, Jaapan, Hiina jt) vastu. Näiteks võivad õpilased esitada mõne pärimuskultuuri põhjal muusikalis-tantsulise kava, mis sisaldab elemente rahvamuusikast, etnograafiast, tantsudest ja muust. Selle ettevalmistust toetaks ühelt poolt valdkonnaaine kunst ja teisalt kehaline kasvatus, mille üks sisukomponente on tantsuline liikumine.
Ka muusika kuulamine võimaldab geograafiat muusikaga siduda. Kunstmuusikas võib arutleda näiteks teemal, kuivõrd peegeldub Mihhail Glinka avamängus „Öö Madridis” hispaanialikkus või Pjotr Tšaikovski instrumentaalpalade tsüklis „Mälestusi Haapsalust” suvituslinna idüll? Järelduste tegemise aluseks peaks olema väljendusvahendite (tämber, meloodia, rütm, harmoonia) ning kuuldud muusika analüüs.
Võõrkeelte õppimise käigus lisandub õppimisele võõra rahva ja kultuuriga tutvumine. Selle tulemusena õpitakse aktsepteerima erinevates keeltes kõnelevaid ja erinevatesse kultuuriruumidesse kuuluvaid inimesi, mis omakorda aitab kaasa oma emakeele ja rahvuskultuuri väärtustamisele.
Koostöös võõrkeelte õpetajatega on soovitatav anda õpilastele tõlkimiseks meie heliloojaid ja interpreete tutvustavaid reklaambuklette, et arendada (muusikaalast) sõnavara. Võõrkeelsed etenduste või kontserditutvustused annavad hea võimaluse teksti tõlkimiseks eesti keelde.
Muusikaga seoses kasutatakse sageli inglise keelest pärit sõnu (bänd, saund, fiiling jne), mille tähendust alati ei teatagi. Jälle koht, kus selgitada muusikamõistete kandumist keelest keelde. Üha laiemat populaarsust on võitmas džässmuusika. Siinkohal on ideaalne võimalus tõlkida inglise keele tunnis bluusi ja spirituaali tekste ning neid sisuliselt võrrelda. Alles seejärel käsitletakse ja lauldakse neid muusikatunnis.
Õigusalane pädevus peaks tulema ühiskonnaõpetusest. Tänapäeval on oluliseks küsimuseks autorikaitse temaatika, selle tundmine, teadvustamine ja järgimine. Siin on soovitatav lähtuda konkreetsetest muusikateostest (laulud, pillilood jm) ning lahendada praktilise ülesandena autorikaitsega seonduvaid küsimusi. Tutvustada tuleks ka arranžeeringute ja teoste esitamisega seotud nõudeid.
Majandusõpetuses saab käsitleda eraldi muusikaäri spetsiifikat. Kuidas see on ajas muutunud – nootidest CD-ni ja uute meediateni,. Millised eeldused peavad olema inimesel, kes tahab loomemajanduses edukas olla. Igal koolil on oma koorid, ansamblid ja bändid – nende tutvustamiseks ja lavategevuseks võib koostada äriplaane.
Koolid, kus õpetatakse ka usundiõpetust, on eriti heas olukorras. Need kaks ainet peaksid liikuma lausa käsikäes, siis jääks muusikaõpetajal palju rohkem aega praktiliseks musitseerimiseks, muusika kuulamiseks jne.
Õpilastele jätavad alati ereda mulje ajastupäevad, mida valmistavad ette õpilased erinevate ainete õpetajate toel. Järgnev näide on seotud barokkajastuga, üritus toimub ühe nädala jooksul. Seda võib käsitleda ka projektina, mis hõlmab erinevaid õppeaineid (muusika, kunst, kirjandus, ajalugu, kehaline kasvatus, infotehnoloogia, võõrkeeled).
Ajastut iseloomustava alusteksti võivad koostada muusika-, ajaloo- ja kirjandusõpetaja, illustreeriva materjali lisavad aga õpilased. Tekstis tuuakse välja ajastule iseloomulikke fakte, mida tunnis tavaliselt ei jõuta ajapuudusel käsitleda, aga mis võivad olla huvitavad (näiteks „preisi drill”, riikide armeede värvitunnuste teke vms). Suurele ekraanile saab projitseerida kuulsad arhitektuurimälestised, skulptuurid ja maalid. Õpilased riietuvad ajastu kostüümidesse, esitavad tantse (menuett, saraband, pavaan jm) ning laulavad Bachi ja Händeli heliloomingut. Viiuliperekonna sündi illustreerivad muusikakoolis keelpille õppivad noored. Eksponeeritakse õpilastöid, mis näitlikustavad ajastut, vahetundidel kõlab barokiaegne muusika. Sellistest ettevõtmistest jäänud mälestused kinnistuvad kergesti ja õpilased ei jää enam hätta epohhi iseloomustamisega.
Siin olid mõned võimalused lõimimiseks, küllap tekkis igaühel huvitavaid ideid endalgi.
Kindlasti on aga ainetevahelise lõimingu eelduseks õpetajate koostöö ning arusaam, et reaalses maailmas ei omandata teadmisi tükkhaaval, vaid integreeritud moel. Seetõttu peab ka õpilane suutma oma teadmisi ja oskusi seostada ja kriitiliselt analüüsida, kusjuures õppeaine sisu on vahend, mitte eesmärk (Luisk, 2012).
Kasutatud kirjandus
Catucci, S. (2009). Muusikalugu lastele. TEA kirjastus.
Luisk, Ü. (2012). Lõiming ja läbivad teemad gümnaasiumi ajaloo ainekavas.
Lõiming. (2010).Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus. http://www.ut.ee/curriculum/orb.aw/class=file/action=preview/id=772212/l%F5imingukogumik_08+03+10.pdf
Siitan, T, Sepp, A. (2008). Muusikaõpik gümnaasiumile I osa. Avita kirjastus.
Kello, K. (2007). Jõulutümps teeb hinge hellaks. Õpetajate Leht, 47.
Tilk, M. (1995). Meie esivanemate elulaadis. Tallinn: Maalehe raamatUude aastatuhandesse.
Artikkel avaldatud esmakordselt õppekava veebis gümnaasiumi kunstiainete valdkonnaraamatus 2010, ISBN: 978-9949-487-61-5