A A A

Matemaatika ainekava

Aine õppe- ja kasvatuseesmärgid valdkonnapädevuse kujundamiseks lähtuvad ainevaldkonna pädevustest.

Õppeaine kirjeldus lähtub ainevaldkonna kirjeldusest.

I kooliaste

3. klassi lõpetaja:

  1. saab aru õpitud reeglitest ning oskab neid rakendada;
  2. loendab ümbritseva maailma esemeid ning liigitab ja võrdleb neid ühe-kahe tunnuse alusel;
  3. loeb, mõistab ja selgitab eakohaseid matemaatilisi tekste;
  4. kasutab suurusi mõõtes sobivaid abivahendeid ning mõõtühikuid;
  5. märkab matemaatikaga seonduvat ümbritsevas elus ning kirjeldab seda arvude või geomeetriliste kujundite abil;
  6. kasutab digitaalseid õppematerjale;
  7. mõistab matemaatika olulisust, seost ümbritsevaga.

Õpitulemused

Õpilane:

  1. loeb, kirjutab, järjestab ja võrdleb naturaalarve 0–10 000;
  2. esitab arvu üheliste, kümneliste, sajaliste ja tuhandeliste summana;
  3. loeb ja kirjutab järgarve;
  4. liidab ja lahutab peast arve 100 piires, kirjalikult 10 000 piires;
  5. valdab korrutustabelit (korrutab ja jagab peast ühekohalise arvuga 100 piires);
  6. teab nelja aritmeetilise tehte liikmete ja tulemuste nimetusi;
  7. leiab võrdustes tähe arvväärtuse proovimise või analoogia põhjal;
  8. määrab õige tehete järjekorra avaldises (sulud, korrutamine/jagamine, liitmine/lahutamine).

Õppesisu

Arvud 0–10 000, nende esitus üheliste, kümneliste, sajaliste ja tuhandeliste summana. Võrdus ja võrratus. Arvude võrdlemine ja järjestamine. Järgarvud. Paaris- ja paaritud arvud.

Arvude liitmine, lahutamine, korrutamine ja jagamine peast 100 piires. Liitmine ja lahutamine kirjalikult 10 000 piires. Liitmis-, lahutamis-, korrutamis- ja jagamistehte komponentide nimetused (liidetav, summa; vähendatav, vähendaja, vahe; tegur, korrutis; jagatav, jagaja, jagatis). Liitmise ja lahutamise ning korrutamise ja jagamise vahelised seosed. Korrutamise seos liitmisega.

Peast- ja kirjaliku arvutamise eeskirjad. Täht arvu tähisena. Tähe arvväärtuse leidmine võrdustes. Arvutiprogrammide kasutamine nõutavate arvutusoskuste harjutamiseks.

Õpitulemused

Õpilane:

  1. selgitab murdude ½, 1/3, 1/4 ja 1/5 tähendust, leiab nende murdude põhjal osa arvust;
  2. kasutab mõõtes sobivaid mõõtühikuid, kirjeldab mõõtühikute suurust endale tuttavate suuruste kaudu;
  3. hindab looduses kaugusi ning lahendab liiklusohutusülesandeid;
  4. tunneb kella ja kalendrit ning seostab neid teadmisi oma elu tegevuste ja sündmustega;
  5. teisendab pikkus-, massi- ja ajaühikuid (valdavalt ainult naaberühikuid);
  6. arvutab nimega arvudega (lihtsamad juhud);
  7. analüüsib ja lahendab iseseisvalt eri tüüpi ühe- ja kahetehtelisi tekstülesandeid ning hindab õpetaja abiga ülesande lahendamisel saadud tulemuse reaalsust;
  8. koostab ühetehtelisi tekstülesandeid.

Õppesisu

Pikkusühikud millimeeter, sentimeeter, detsimeeter, meeter, kilomeeter. Pikkusühikute seosed.

Massiühikud gramm, kilogramm, tonn. Massiühikute seosed.

Ajaühikud sekund, minut, tund, ööpäev, nädal, kuu, aasta, sajand. Ajaühikute seosed. Kell ja kalender.

Käibivad rahaühikud. Rahaühikute seosed. Mahuühik liiter. Temperatuuriühik kraad. Termomeeter, selle skaala. Nimega arvude liitmine.

Tekstülesannete analüüsimine ja lahendamine. Tulemuste reaalsuse hindamine. Tekstülesannete koostamine. Arvutiprogrammide kasutamine ühikute teisendamise harjutamiseks.

Õpitulemused

Õpilane:

  1. eristab lihtsamaid geomeetrilisi kujundeid (punkt, sirge, lõik, ring, kolmnurk, nelinurk, ruut, ristkülik, viisnurk, kuusnurk, kera, kuup, risttahukas, püramiid, silinder, koonus) ja nende põhilisi elemente;
  2. leiab ümbritsevast õppetundides käsitletud tasandilisi ja ruumilisi kujundeid;
  3. rühmitab geomeetrilisi kujundeid nende ühiste tunnuste alusel;
  4. mõõdab lõigu pikkuse ja joonestab etteantud pikkusega lõigu;
  5. joonestab ristküliku ja ruudu;
  6. joonestab võrdkülgse kolmnurga ning ringjoone;
  7. mõõdab õpitud hulknurkade külgede pikkused ja arvutab nende ümbermõõdu;
  8. arvutab murdjoone pikkuse.

 

Õppesisu

Punkt, sirglõik, sirge. Lõigu pikkus. Antud pikkusega lõigu joonestamine. Murdjoon, selle pikkus.

Kolmnurk ja nelinurk, nende tipud, küljed ja nurgad. Täisnurk. Ruut ja ristkülik. Võrdkülgne kolmnurk ning selle joonestamine joonlaua ja sirkliga.

Ring ja ringjoon, keskpunkt ja raadius. Etteantud raadiusega ringjoone joonestamine.

Kuup, risttahukas, kera, silinder, koonus, kolm- ja nelinurkne püramiid; nende põhilised elemendid (servad, tipud, tahud eristamise ja äratundmise tasemel). Geomeetrilised kujundid igapäevaelus.

Õppeprotsessi kirjeldus, 2015


Õpetaja töökava näidised, 2010

Matemaatika töökava näidis 1. klassile

Matemaatika töökava näidis 1. klassile

Matemaatika töökava näidis 2. klassile

Matemaatika töökava näidis 2. klassile

Matemaatika töökava näidis 3. klassile

Matemaatika töökava näidis 3. klassile

 

II kooliaste

6. klassi lõpetaja:

  1. kasutab erinevaid matemaatilise info esitamise viise ning oskab üle minna ühelt esitusviisilt teisele;
  2. liigitab objekte ja nähtusi ning analüüsib ja kirjeldab neid mitme tunnuse järgi;
  3. tunneb probleemülesande lahendamise üldist skeemi;
  4. teab, et ülesannetel võib olla erinevaid lahendusteid, ja valib neist endale sobiva;
  5. põhjendab oma mõttekäike ja kontrollib nende õigsust;
  6. kasutab arvutusvahendeid arvutamiseks ja tulemuste kontrollimiseks;
  7. kasutab enda jaoks sobivaid õpimeetodeid, vajaduse korral otsib abi ja infot erinevatest teabeallikatest.

Õpitulemused

Õpilane:

  1. loeb, kirjutab, järjestab ja võrdleb naturaalarve (kuni miljardini), täisarve ning positiivseid ratsionaalarve;
  2. tunneb tehete omadusi ning tehete liikmete ja tulemuste seoseid;
  3. kirjutab naturaalarve järkarvude summana, arvutab peast ja kirjalikult täisarvude ning positiivsete ratsionaalarvudega, rakendab tehete järjekorda;
  4. sõnastab ja kasutab jaguvustunnuseid (2-, 3-, 5-, 9- ja 10-ga);
  5. eristab paaris- ja paarituid arve;
  6. kasutab harilike murdudega tehteid sooritades ühiskordse ja ühisteguri leidmist;
  7. ümardab arvu etteantud täpsuseni;
  8. leiab arvu ruudu, kuubi, vastandarvu, pöördarvu ja absoluutväärtuse;
  9. tunneb harilikku ja kümnendmurdu ning kujutab neid arvkiirel, kujutab joonisel harilikku murdu osana tervikust;
  10. teisendab hariliku murru kümnendmurruks, lõpliku kümnendmurru harilikuks murruks ning leiab hariliku murru kümnendlähendi;
  11. kasutab digitaalseid õppematerjale ja arvutiprogramme nii õpetaja juhendusel kui ka iseseisvalt.

Õppesisu

Naturaalarvud 0–1 000 000 000 ja nende esitus (järguühikud, järkarvud). Paaris- ja paaritud arvud. Alg- ja kordarvud. Jaguvustunnused (2-, 3-, 5-, 9- ja 10-ga). Naturaalarvu vastandarv ja pöördarv. Täisarvud. Arvu absoluutväärtus. Harilik ja kümnendmurd ning nende teisendamine. Neli põhitehet täisarvude ja positiivsete ratsionaalarvude vallas. Ümardamine ja võrdlemine. Rooma numbrite lugemine ja kirjutamine.

Arvutiprogrammide kasutamine nõutavate oskuste harjutamiseks.

Õpitulemused

Õpilane:

  1. tunneb protsendi mõistet ja leiab osa tervikust;
  2. lahendab ja koostab mitmetehtelisi tekstülesandeid ning kontrollib ja hindab tulemust;
  3. joonestab koordinaatteljestiku, märgib sinna punkti etteantud koordinaatide järgi, loeb teljestikus asuva punkti koordinaate;
  4. loeb ja joonistab temperatuuri ning liikumise graafikut;
  5. lihtsustab ühe muutujaga avaldisi ning arvutab tähtavaldise väärtuse;
  6. leiab antud arvude seast võrrandi lahendi, lahendab lihtsamaid võrrandeid;
  7. kogub lihtsa andmestiku, koostab sagedustabeli ning arvutab aritmeetilise keskmise;
  8. illustreerib arvandmestikku tulp- ja sirglõikdiagrammiga;
  9. loeb andmeid tulp- ja sektordiagrammilt.

Õppesisu

Protsent, osa leidmine tervikust.

Koordinaatteljestik, temperatuuri ja liikumise graafik. Kiirus.

Arv- ja tähtavaldis. Tähtavaldise väärtuse arvutamine. Valem. Võrrand. Arvandmete kogumine ja korrastamine. Skaala. Sagedustabel. Diagrammid (tulp-, sirglõik- ja sektordiagramm). Aritmeetiline keskmine.

Infotehnoloogiliste vahendite kasutamine nõutavate oskuste harjutamiseks.

Õpitulemused

Õpilane:

  1. teab ning teisendab pikkus-, pindala-, ruumala- ja ajaühikuid;
  2. teab plaanimõõdu tähendust ja kasutab seda ülesandeid lahendades;
  3. joonestab ning tähistab punkti, sirge, kiire, lõigu, murdjoone, ristuvad, lõikuvad ja paralleelsed sirged, ruudu, ristküliku, kolmnurga, ringi;
  4. joonestab, liigitab ja mõõdab nurki (täisnurk, teravnurk, nürinurk, sirgnurk, kõrvunurgad, tippnurgad);
  5. konstrueerib sirkli ja joonlauaga lõigu keskristsirge, nurgapoolitaja ning sirge suhtes sümmeetrilisi kujundeid;
  6. toob näiteid õpitud geomeetriliste kujundite ning sümmeetria kohta arhitektuurist ja kujutavas kunstist, kasutades IKT võimalusi (internetiotsing, pildistamine);
  7. rakendab ülesandeid lahendades kolmnurga sisenurkade summat;
  8. liigitab kolmnurki külgede ja nurkade järgi, joonestab kolmnurga kõrgused ning arvutab kolmnurga pindala;
  9. arvutab ringjoone pikkuse ja ringi pindala;
  10. arvutab kuubi ning risttahuka pindala ja ruumala.

Õppesisu

Lihtsamad geomeetrilised kujundid (punkt, sirge, lõik, kiir, murdjoon, nurk).

Nurkade võrdlemine, mõõtmine, liigitamine. Plaanimõõt. Sirgete lõikumine, ristumine, paralleelsus. Kõrvunurgad ja tippnurgad. Sümmeetria sirge suhtes. Lõigu keskristsirge ja nurgapoolitaja.

Kolmnurk ja selle elemendid. Kolmnurkade liigitamine, joonestamine ja võrdsuse tunnused. Kolmnurga pindala leidmine aluse ja kõrguse abil.

Ringjoon, selle pikkus. Ring, selle pindala.

Ruumilised kujundid (kuup ja risttahukas).

Õppeprotsessi kirjeldus, 2015


Õpetaja töökava näidised, 2010

Matemaatika töökava näidis 4. klassile

Matemaatika töökava näidis 4. klassile

Matemaatika töökava näidis 5. klassile

Matemaatika töökava näidis 5. klassile

Matemaatika töökava näidis 6. klassile

Matemaatika töökava näidis 6. klassile

 

III kooliaste

9. klassi lõpetaja:

  1. koostab ja rakendab eri eluvaldkondade ülesandeid lahendades sobivaid matemaatilisi mudeleid;
  2. püstitab hüpoteese ja kontrollib neid, üldistab ning arutleb loogiliselt, põhjendab väiteid;
  3. kasutab matemaatiliste seoste uurimisel arvutiprogramme ja muid abivahendeid;
  4. näeb seoseid erinevate matemaatiliste mõistete vahel ning loob neist süsteemi;
  5. hindab oma matemaatilisi teadmisi ja oskusi ning arvestab neid edasist tegevust kavandades.

Õpitulemused

Õpilane:

  1. liidab, lahutab, korrutab, jagab ja astendab naturaalarvulise astendajaga ratsionaalarve peast, kirjalikult ja taskuarvutiga ning rakendab tehete järjekorda;
  2. kirjutab suuri ja väikseid arve standardkujul;
  3. ümardab arve etteantud täpsuseni;
  4. selgitab naturaalarvulise astendajaga astendamise tähendust ning kasutab astendamisreegleid;
  5. selgitab arvu ruutjuure tähendust ja leiab peast või taskuarvutil ruutjuure;
  6. moodustab reaalsete andmete põhjal statistilise kogumi, korrastab seda, moodustab sageduste ja suhteliste sageduste tabeli ning iseloomustab statistilist kogumit aritmeetilise keskmise järgi;
  7. selgitab tõenäosuse tähendust ja arvutab lihtsamatel juhtudel sündmuse tõenäosuse.

Õppesisu

Arvutamine ratsionaalarvudega. Arvu 10 astmed (ka negatiivne täisarvuline astendaja). Arvu standardkuju. Naturaalarvulise astendajaga aste. Arvu ruutjuur.

Statistiline kogum ja selle karakteristikud (sagedus, suhteline sagedus, aritmeetiline keskmine).

Tõenäosuse mõiste.

Arvutiprogrammide kasutamine nõutavate oskuste harjutamiseks.

Õpitulemused

Õpilane:

  1. leiab terviku protsentides antud osamäära järgi;
  2. väljendab murruna antud osa protsentides;
  3. leiab, mitu protsenti moodustab üks arv teisest;
  4. määrab suuruse kasvamist ja kahanemist protsentides;
  5. tõlgendab igapäevaelus ja teistes õppeainetes ette tulevaid protsentides väljendatavaid suurusi, sealhulgas laenudega (ainult lihtintress) seotud kulutusi ja ohte;
  6. arutleb maksude olulisuse üle ühiskonnas.

Õppesisu

Protsendi mõiste ja osa leidmine tervikust (kordavalt). Promilli mõiste. Terviku leidmine protsendi järgi. Jagatise väljendamine protsentides. Protsendipunkt. Kasvamise ja kahanemise väljendamine protsentides. Protsentides muutuse eristamine muutusest protsendipunktides.

Arvutiprogrammide kasutamine nõutavate oskuste harjutamiseks.

Õpitulemused

Õpilane:

  1. korrastab üks- ja hulkliikmeid, liidab, lahutab ning korrutab üks- ja hulkliikmeid ning jagab üksliikmeid ja hulkliiget üksliikmega;
  2. tegurdab hulkliikmeid (toob sulgude ette, kasutab abivalemeid, tegurdab ruutkolmliiget);
  3. taandab ja laiendab algebralist murdu ning liidab, lahutab, korrutab ja jagab algebralisi murde;
  4. lihtsustab kahetehtelisi ratsionaalavaldisi;
  5. lahendab võrrandi põhiomadusi kasutades lineaar- ja võrdekujulisi võrrandeid;
  6. lahendab lineaarvõrrandisüsteeme;
  7. lahendab täielikke ja mittetäielikke ruutvõrrandeid;
  8. lahendab tekstülesandeid võrrandite ja võrrandisüsteemide abil.

Õppesisu

Üksliige ja hulkliige. Tehted üksliikmete ja hulkliikmetega.

Ruutude vahe, summa ruudu ja vahe ruudu valemid.

Võrrandi põhiomadused. Lineaarvõrrand. Lineaarvõrrandisüsteem. Täielik ja mittetäielik ruutvõrrand. Võrdekujuline võrrand. Võrdeline jaotamine. Arvutiprogrammide kasutamine võrrandite ja lineaarvõrrandisüsteemide lahendamisel.

Algebraline murd. Tehted algebraliste murdudega.

Tekstülesannete lahendamine võrrandite ja võrrandisüsteemide abil.

Õpitulemused

Õpilane:

  1. selgitab eluliste näidete põhjal võrdelise sõltuvuse tähendust;
  2. joonestab valemi järgi funktsiooni graafiku (nii käsitsi kui ka arvutiprogrammiga) ning loeb graafikult funktsiooni ja argumendi väärtusi;
  3. selgitab (arvutiga tehtud dünaamilisi jooniseid kasutades) funktsiooni graafiku asendi ja kuju sõltuvust funktsiooni avaldises olevatest kordajatest (ruutfunktsiooni korral ainult ruutliikme kordajast ja vabaliikmest);
  4. selgitab nullkohtade tähendust ning leiab nullkohad graafikult ja valemist;
  5. loeb jooniselt parabooli haripunkti ja arvutab parabooli haripunkti koordinaadid.

Õppesisu

Muutuv suurus, funktsioon. Võrdeline ja pöördvõrdeline sõltuvus. Praktiline töö: võrdelise ja pöördvõrdelise seose määramine (nt liikumisel teepikkus, ajavahemik, kiirus).

Lineaarfunktsioon. Ruutfunktsioon.

Õpitulemused

Õpilane:

  1. joonestab ja konstrueerib (käsitsi ja arvutiga) tasandilisi kujundeid etteantud elementide järgi;
  2. arvutab kujundite joonelemendid, ümbermõõdu, pindala ja ruumala;
  3. teab kujundeid, kolmnurga ja trapetsi kesklõiku, kolmnurga mediaani, kolmnurga ümber- ja siseringjoont ning kesk- ja piirdenurka;
  4. kirjeldab kujundite omadusi ning klassifitseerib kujundeid ühiste omaduste põhjal;
  5. eristab teoreemi, eeldust, väidet ja tõestust, selgitab mõne teoreemi tõestuskäiku;
  6. lahendab geomeetrilise sisuga probleemülesandeid;
  7. leiab täisnurkse kolmnurga joonelemendid;
  8. kasutab probleemülesandeid lahendades kolmnurkade ja hulknurkade sarnasust;
  9. kasutab seaduspärasusi avastades ja hüpoteese püstitades infotehnoloogilisi vahendeid.

Õppesisu

Definitsioon, teoreem, eeldus, väide, tõestus.

Hulknurgad (kolmnurk, rööpkülik, trapets, korrapärane hulknurk), nende ümbermõõt ja pindala.

Ring ja ringjoon. Kesknurk. Piirdenurk, Thalese teoreem. Ringjoone puutuja.

Kolmnurga ning korrapärase hulknurga sise- ja ümberringjoon. Sirgete paralleelsuse tunnused. Kolmnurga ja trapetsi kesklõik. Kolmnurga mediaan ja raskuskese. Kolmnurkade sarnasuse tunnused. Hulknurkade sarnasus.

Maa-alade plaanistamine. Pythagorase teoreem. Teravnurga trigonomeetrilised funktsioonid.

Ruumilised kujundid (püströöptahukas, püstprisma, püramiid, silinder, koonus, kera), nende pindala ja ruumala.

Õppeprotsessi kirjeldus, 2015


Õpetaja töökava näidised, 2010

Matemaatika töökava näidis 7. klassile

Matemaatika töökava näidis 7. klassile

Matemaatika töökava näidis 8. klassile

Matemaatika töökava näidis 8. klassile

Matemaatika töökava näidis 9. klassile

Matemaatika töökava näidis 9. klassile