Marju Liidja, 2010
Ülesanne: tekitada teadlik huvi ümbritseva vastu.
Aste: Gümnaasiumi I kursus “Kunsti ajalugu ja muutuv olemus”
Õppesisu
Antiikaja kunst. Vana-Kreeka. Vana-Rooma.
Klassitsism. Antiikpärandi mõju ja valgustusajastu ideed.
(Historitsism, totalitaarsete riikide arhitektuur, suured arhitektuursed ansamblid).
Kunstiteose sõnum ja vorm eri ajastutel.
Antiigipärandi mõju 20. sajandi ja kaasaegsele kunstile.
TEA! osas on õpilased varasemates tundides omandanud sisulis-struktuurilise ülevaate antiikaja kunstist. Õpetaja on andnud ülevaate renessansi, klassitsismi ja historitsistlike hoonete olemusest ja tunnustest ning palub piltidel leida antiigiga paralleele ja sarnaseid tunnused. Õpetaja ülesanne on näidata pildimaterjali, kasutades selleks erinevaid pildikogusid või olemasolevaid kunstiõpetajate kodulehti.
Mõned lingid, mis võiksid õpetajat abistada:
http://www.koolielu.edu.ee/klassitsism/
http://kunstiop.edu.ee/index.php?option=com_weblinks&view=category&id=57%3Aopetajate-veebilehed&Itemid=95
http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/renessanss/index.htm
MÕTLE! osas saavad õpilased õpetaja abiga ülesande nimetada Eesti (või kodukandi) arhitektuuri näiteid, milliste hoonete juures on nad tähele pannud antiigiaja tunnustega hooneid või hoonete detaile. Näiteks Tallinnas: Toompeal (Stenbocki maja) ja all-linnas (Vene saatkonna hoone, Nikolai kirik), endine kino Sõprus; Tartu kesklinn, Võru ja Valga kirikud, hulk mõisahooneid. Kodune ülesanne on tutvuda pildivalikuga Eesti arhitektuuri puudutavates raamatutes.
LOO! osas saavad õpilased ülesande märgata, otsida ja leida kasutatud antiigipäraseid algeid kodukandi või Eesti erinevatel hoonetel (proportsioonid, dooria-, joonia- või korintose sambad või nende teisendused, karüatiid, antiigitemplit meenutav eenduv hoone otsaviil, erinevad frontoonid, rustika, friisornament [hammaslõige, meander, munavööt, palmett], medaljonid, karikad, vaasid). Kunstitunnis on oluline koos õpilastega arutada ja analüüsida meid ümbritsevat visuaalkultuuri, ülesanne on aidata õpilastel seda mõista. Olenevalt klassist võib õpetaja õpilaste töö kergendamiseks eelnevalt anda ka teemat puudutavate hoonete valiku.
Antud töö algab visuaalse materjali, fotode tegemise ja kogumisega, järgneb süstematiseerimine ja analüüsimine. Ülesanne sobib väga hästi nii grupi- kui individuaaltööna. Antud ülesande praktilise osana on vaja õpilasel või (õpilasgrupil) leitud hoone(d) pildistada, lisades hoone üldvaatele hulgaliselt detailseid fotosid. Fotograafia (vaatlemine, uurimine, märkamine, jäädvustamine) on visuaalse töö alustamiseks sobivaim kunstiliik. Töö ei eelda kõrgetasemelise fototehnika olemasolu, fotode tegemiseks sobib muu võimaluse puudumisel ka mobiiltelefon.
Ülesande sisuks on teadlik ja eesmärgistatud fotografeerimine, samas ei ole välistatud ka juhuslikult tekitatud piltide valik. Tööga tutvumine võiks alata koos õpetajaga vaatlusretkest ümbruskonnas. (Camera obscura). Kogu teema jaoks võiks planeerida vähemalt 6 ainetundi.
Uuritavat saab seostada ajaloos ja muusikas (harmoonia, tasakaal) õpituga. Õpilased võivad ka ise aktiivselt osaleda teemade püstitamisel ja väljundite otsimisel.
Järgneb oma tööga sobivate väljendusvahendite valimine ja töö tegemine. Võimalikud valikvariandid on näiteks:
- digitaalpildid, interneti pildipangad, klassi blogi;
- paberil fotod, fotokollaaž (näitus kunstiklassis või kooli ruumides);
- reklaamkujutised erinevatel objektidel, kohaliku meene kujundus. Näiteks fotokujutisi saavad õpilased praktikas teostada (fototrükk tekstiilesemetele, foto koolilehes, kirja ja pildi ühendamine);
- fotoanimatsioon, video. Ajalooliste objektide fotodena kaardistamise ning arhitektuuridetailide (pildiseeriate) pildistamise kaudu saab luua põnevaid ja meeldejäävaid olukordi.
Kooli arvutiklassis läbi viidavas kunstitunnis on võimalik praktiseerida fototöötlust (vabavara Gimp) ja luua oma veebigalerii. Digifotoaparaadi, skanneri ja printerite olemasolul saab püstitada mitmekesiseid kunstiülesandeid.
Loovtöö lõpeb valminud praktilise ülesande esitlemise ja oma valikute põhjendamisega klassile. Esitluse käigus peaks välja tulema ka valitud hoone ajalooline taust. Küsimused, millele peaks otsima esitluse käigus vastuseid:
- mida teada saime, positiivsed kogemused, raskused töös (avatud küsimused klassile);
- antiigipärased tunnused kaasaegses arhitektuuris, millist tüüpi hoonele nad sobiksid;
- hoone lugu,
- minu roll grupitöös,
- miks valisin sellise tehnika.
Tulemus: õpilane
- õpib tundma visuaalse kultuuri ülesehitust ja loob uusi seoseid olemasolevate teadmistega;
- märkab ja mõistab kunsti ja visuaalkultuuri mõjusid ühiskonnale ja keskkonnale nii ajaloos kui ka tänapäeval, arvestab kultuuripärandi kaitse nõudmisi;
- võrdleb ja analüüsib kunstiteoseid, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ja vormikeelt;
- rakendab oma ideede väljendamiseks sobivaid ja kunstilisi väljendusvahendeid ning tehnilisi töövõtteid;
- esitleb oma loomingut ja uurimistulemusi.
Hindamine
Hindamise objekt on nii tööprotsess kui ka lõpptulemus, kuid kunstiga tegelemisel on materiaalsest lõpptulemusest olulisem õpilase idee, tööprotsess, originaalsus ja oma vaatenurk. Fotograafia rakendamine kunstihariduses võimaldab järgida põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas püstitatud eesmärke.
Sama ülesannet võib edukalt käsitleda ka keskaegse kunsti (gooti stiil, kunst ja religioon) või mõne muu perioodi või kunstiliigiga tutvumisel (samuti võib klassitsismiga osaliselt siduda ka klassikalisemad baroki perioodi hooned).
Artikkel avaldatud esmakordselt õppekava veebis gümnaasiumi kunstiainete valdkonnaraamatus 2010, ISBN: 978-9949-487-61-5