Loovtants

2010
Anu Sööt, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia
Eve Noormets, Viljandi Huvikool

Loovtantsu eesmärk on õppida läbi tantsuelementide tundma oma keha liikumisvõimalusi ja neid loovalt kasutada.
Loovtantsu õpetamise põhitõed:

• ei ole õiget ega valet liikumist/liigutust, on sinu liikumine/liigutus; oluline on protsessis osalemine, avastamine, uurimine, leidmine;
• I ja II kooliastmes on soovitav iga tunni keskmeks valida üks tantsuelement, III kooliastmes võib kombineerida erinevaid tantsuelemente;
• õpetamine toimub eelkõige suuliselt antud küsimuste ja liikumisülesannete kaudu;
• võimalikult vähe ettenäitamist õpetaja poolt, võimalikult palju avastamist õpilaste endi poolt;
• õpetaja koondab tähelepanu eesmärgile, lahenduste mitmekesisusele ja sisu kvaliteedile ning õpib ka ise õpilaste pakutud lahendustest;
• hinnang ja tagasiside sõltuvad õpetatava eesmärgist ja tunni teemast, on otseselt seotud tunnis toimuvaga ega lähtu õpilase sünnipärastest eeldustest või eelnevalt õpitust;
• muusika aitab loovtantsutunnis meeleolu luua, aga see ei tohi muutuda rütmiliseks diktaadiks. Liikumise taustana sobib kasutada ka rütmipulki, rütmipille, kehapilli, teksti (luuletused, ise kirjutatud jutt) jne;
• tantsutundide mitmekesistamiseks ja liikumisimpulsside leidmiseks võib kasutada fotosid, (oma) joonistusi jne;
• abivahenditena sobib kasutada sulgi, pehmeid palle, rätikuid, võimlemismatte, nööre jne.

Loovtantsutunnis on sobilik kanda õhku läbi laskvat ja liikumist/paindumist võimaldavat mitmekihilist riietust. Põranda-tegevustes on hea pikkade varrukate ja säärtega riietus. Jalanõudeks sobivad pehme tallaga mittelibisevad sokid/sussid, põranda tunnetuseks on hea olla ka paljajalu.
Loovtantsu saab õpetada erineva suurusega ruumides, õues või mujal. Oluline on, et tegevuste valik oleks ruumiga kooskõlas. Vältima peaks jalale ohtlikult kõva põrandat.

Tantsuelemendid

Kui inimene liigub, kasutab ta keha, ruumi, aega ja jõudu. Need ongi neli põhilist tantsuelementi, mis hõlmavad kogu inimkeha liikumist ning jagunevad omakorda alamelementideks. Õppetöö käigus kombineeritakse ja uuritakse kõiki liikumisvõimalusi.
KEHA
Keha on suurepärane instrument. Tore on avastada, milliseid liikumisi mingi kehaosa teha suudab – avastada nii keha funktsioonid kui ka selle kasutamise võimalused.
Välimised osad: pea, õlad, rinnakorv, puusad, käsivarred, käelabad, jalasääred, jalalabad jne.
Sisemised osad: süda, kopsud, lihased, luud, liigesed jne.
Keha kujud: kurviline, sirge, nurgeline, sümmeetriline, ebasümmeetriline.
Tasakaal: tasakaalus, tasakaalust väljas.
Liikumised:
mittelokomotoorsed (paigal): painutamine, venitamine, kiikumine, tõukamine, tõmbamine, kukkumine, vajumine, tõusmine, õõtsumine, pööramine, pöörlemine jne;
lokomotoorsed (edasiliikuvad):

• kõnd: ülekanne ühelt jalalt teisele, rõhk põrandal;
• jooks: ülekanne ühelt jalalt teisele, rõhk põrandalt üles;
• pikendatud jooks: ülekanne ühelt jalalt teisele, tõukega;
• hüpe: tõuge ja maandumine kahelt jalalt kahele;
• hüpak: tõuge ja maandumine ühelt jalalt samale jalale;
• hüplemine: sammhüpak ebaühtlase rõhuga;
• galopp: jooks ebaühtlase rõhuga, aktsent üles;
• libistamine: kõnd ebaühtlase rõhuga, aktsent maha.

RUUM
Isegi kui inimene ei liigu, moodustab tema keha ruumis kindlal tasapinnal mingi kuju, asub mingis kohas ruumis. Kui ta liigub, on tema liikumisel suund, tasand, ulatus ja trajektoor ehk liikumistee. Ta kasutab konkreetset või üldist vaadet (fookust). Need on ruumielemendid.

Koht: oma koht, üldine ruum.
Suund: edaspidi, tagurpidi, paremale, vasakule, üles, alla.
Tasand: kõrge, keskmine, madal.
Suurus: suur, keskmine, väike; kauge, lähedane.
Teekond: kurviline, sirge, sik-sak.
Fookus (vaade, tähelepanu): ühene, mitmene.
JÕUD
Jõu kasutamise muutumisel teiseneb kogu liikumine. Näiteks võivad liigutused olla järsud või sujuvad, jõulised või pehmed. Liigutus võib olla pingul või vabalt voolata. Need on jõuelemendid.
Energia: terav (järsk), pehme (sujuv).
Kaal: tugev (jõuline, raske), nõrk (kerge).
Hoog: vaba, piiratud.
AEG
Liikumisel on olemas põhirütm. Tal võib olla ka aktsent (kuigi aktsent on peamiselt jõufaktor, on see muusika kaudu nii palju ajaga ühenduses, et peame seda siin ajafaktoriks). Liikumisel on kiirus ja kestvus. Nende ajaelementide kombinatsioon tekitab rütmilise kujundi ehk mustri.
Rütm: pulss, mudel, hingamine, aktsent.
Kiirus: kiire, keskmine, aeglane, kiirenev, aeglustuv, stopp.
Soovituslikud tantsuelemendid, mis võiksid olla ühe tunni teemaks ainekavas toodud tundide mahus:
I kooliastme teemad on keha ja ruum.

1. keha – kuju
2. keha – kehaosad
3. ruum – tasandid
4. keha – lokomotoorsed liikumised (edasiliikuvad)
5. keha – mittelokomotoorsed liikumised (paigal)
6. ruum – suunad

II kooliastme teemad on keha, ruum ja aeg.

1. keha, ruum – kujud, kehaosad, tasandid
2. keha, ruum – liikumised, suunad
3. keha, ruum – liikumised, tasandid
4. keha – tasakaal
5. keha, aeg – liikumised, kiirus
6. keha, aeg – liikumised, rütm

III kooliastme teemad on keha, ruum, aeg ja jõud.

1. keha, ruum – keha, koht (minu keha, minu koht)
2. keha, ruum – liikumised, suunad, teekond
3. keha, ruum – jõud
4. keha, aeg – rütm
5. keha, ruum – fookus
6. keha – suhted, tasakaal

I kooliastme tunni näide

Tantsuelement: keha – kuju

Sissejuhatus
Õpetaja: istudes siin minu ümber põrandal märkate, et teie kehal on mingisugune kuju. Kas see kuju on teiste omast erinev? Peale kolmandat nipsu vahetage kuju ja püsige liikumatult, hoidke kuju.
1, 2, 3 … taas uus ja erinev kuju eelmisest ja teistest.

Põhiosa
1, 2, 3 … näen kujusid, mis suudavad ruttu liikumatuks jääda. Näen kujusid seismas erinevatel tasanditel: madalal, kõrgel ja nendevahelisel keskmisel tasandil. Näen kuju ühel jalal. Ühte uppis kuju. Ühte sirutatud kuju. Kui palju erinevaid kaldus kujusid te saate teha oma käsivartega? Jalgadega? Kogu kehaga?
Järgnevalt on kujust kujusse liikumiseks 10 lööki. Proovime seda. Kui trumm (nipsud, plaksud, muusika) vaikib, hoidke kuju. Kordame. Leia igale järgmisele kujule uus koht siin ruumis. Liigu seal, kus teisi ei ole.
Edaspidi otsusta ise, kas kuju vahetub kohapeal või ruumis liikudes, millisel tasapinnal.

Lõpetus
Pooled õpilasteast istuvad ja jälgivad, ülejäänud astuvad lavale ja võtavad algkuju. Esitamisele tuleb „kujude tants”. Meenuta, kuidas said luua erinevaid kujusid. Keha kuju muutub, kui muuta kehaosade asendit ja kuju. Ühest kujust teise saad liikuda 5 löögiga kohapeal või ruumi kasutades. Vahetame tegevusi.
Kõik leiavad taas endale koha ja lõppkuju. Kui kõik on liikumatult, saab õpetaja teha pildi ja tunni lõpetada.

II kooliastme tunni näide

Tantsuelement: keha – tasakaal

Sissejuhatus (vestlus)
Mis on tasakaal? Mis saab olla tasakaalus? (Kaalud). Miks on tasakaal inimesele oluline? (Vaim, hing ja ihu). Koolilapsele? (Rõõm). Kuidas tasakaalu leida ja hoida?
Aidates kehal tasakaalu hoida, mõjutame ka mõtlemist ja tundeid.

Põhiosa
Leia koht ruumis. Seisa. Liigutades keha, leia tasakaalu piirid. Mis hetkel kipub tasakaal kaduma? Mis toimub jalataldades? Kuidas toimib keha? Kuidas käed saavad aidata? Kuidas toimib mootorrattur? Külgkorvis istuja?
Milline tunne on mängida tasakaaluga, silmad kinni?

Väikesed ringid, 3–6 õpilast. Hoitakse kätest kinni, igaüks otsib oma tasakaalu piire, ringi ei mõjutata.

Trio. Keskmine õpilane on tugisammas, võib seista ühel jalal. Kaks äärmist uurivad, kuidas „sammast” tasakaalus hoida. Kui palju saavad ääred liikuda, et sammas püsti jääks?

Lõpetus
Milline variant sobis tasakaaluga mängimiseks kõige paremini? Valige see välja. Lõpetuseks 10 löögi vältel tasakaalus kuju sooritamine.

III kooliastme tunni näide

Tantsuelement: keha, ruum – fookus (vaade, tähelepanu)

Sissejuhatus
Fookus võib olla seal, kuhu tantsija vaatab. Kui tantsija kasutab üksikfookust, siis ta vaatab üksikut objekti, inimest, kehaosa või mingis kindlas suunas. Kui tantsija kasutab mitmest fookust, siis ta vaatab paljusid objekte või inimesi või muudab ta oma fookust ruumis.
Tantsija võib publiku fookuse suunata kindlale kehaosale, võib seda rõhutada või hoopis isoleerida. Tantsu looja saab suunata vaatajate tähelepanu kindlale lavaosale nii, et lavastab tantsu just sinna. Neil kahel juhul on publikul üksikfookus. Tantsimise võib lavastada ka paljudesse lavaosadesse korraga, tantsijad võivad liikumisega täita kogu lava. Nii on publikul mitmene fookus.

Põhiosa
Liigu ruumis läbisegi, kasuta mitut fookust, jälgi, et kellegagi ega millegagi kokku ei põrka. Liigu erinevate tempodega ja erinevates suundades, esipool ees, selg ees, külg ees; kasuta erinevaid liikumisi (samme ja sammukombinatsioone).

Jätka liikumist ruumis, võttes samal ajal fookusesse erinevaid asju – teisi ruumis liikuvaid inimesi, nende erinevaid kehaosi (silmad, pea, kael, selg jne), konkreetseid punkte ruumis (uks, kell, lagi, põrand jne), oma kehaosi (käsi, õlg, jalg, selg jne).

Kasuta mängimist kolme fookusega, suuna märguandel üksikfookus kindlasse kohta – teine inimene, ruumipunkt, oma kehaosa. Vaheta mingi aja järel fookust, lähene–kaugene, kasuta erinevaid liikumisviise, ole erinevatel tasanditel. Taju samal ajal ka mitut fookust ruumis, kellegagi ega millegagi kokku põrkamata.

Valige keegi kaaslastest ning proovige kogu rühmaga minna tema fookusesse, tema „pildi” sisse, leidke üles punkt, mida ta vaatab. Või proovige sama ülesannet teha paaris, olla paarilise fookuses, liikuda kaasa tema fookuse-pilguga. Proovi oma fookuse-pilguga panna liikuma paarilise kehaosad. Proovi panna teda tegema ringe, kiikumist, nurki jne.

„Filmi” 3 minuti jooksul ruumis kõike, mida näed. Sule silmad ning taasta mõttes filmitu, „vaata” uuesti läbi. Tee mõttes montaaž ja jäta filmile alles kõige eredamad hetked. Pane filmitu oma kehasse ja liigu kogu filmimaterjal läbi, esita see liikudes. Salvesta saadud materjal ja ole valmis seda kordama. Tekib liikumisjada, mis on aluseks edasisele tööle tunnis.
Tee liikumisjada õpetaja antud kindlate fookustega (teine inimene, punkt ruumis, oma kehaosa). Kas ja kuidas muutub sinu liikumisjada, kui muudad oma üksikfookust? Tee läbi sama liikumisjada, kasutades mitmest/üldist fookust.

Jagage rühm pooleks, ühed jälgivad, teised teevad. Esialgu võivad liikujad teha oma liikumisjada eelnevalt valitud fookustega, siis vaatajate öeldud fookusega. Mis ja kuidas muutub vaataja jaoks, kui tantsijate fookus muutub? Liikujad võivad teha liikumisi ühes tihedas grupis koos, olla võrdselt ruumis hajutatud või osa grupis, üks eemal, ruumi kindlas punktis. Liikujad võivad õpetaja märguande peale tulla ükshaaval istuma, nii jääb liikuma järjest vähem inimesi. Kuidas siis muutub fookus vaataja jaoks?
Lõpuarutelu: Mis muutus vaataja jaoks, kui fookus muutus? Mis muutus liikuja jaoks, kui ta muutis fookust?

Lõpetus
Leia ruumis sobiv koht, heida pikali, lõdvesta lihased, sule silmad ja vii oma fookus õpetaja nimetatud välimistele ja sisemistele kehaosadele ning lõdvesta need.

Kasutatud kirjandus

Green Gilbert, A. (1992). Creative Dance for all ages: a conceptual approach. Reston, VA: American Alliance for Health, Physical Education, Recreation and Dance.

Joyce, M. (1994). First steps in teaching creative dance to children. Mountain View, California: Mayfield.

Joyce, M. (2013). Loovtants. Metoodika ja näidistunnid. Kirjastus Koolibri.

Artikkel avaldatud esmakordselt õppekava veebis põhikooli kehalise kasvatuse valdkonnaraamatus 2010, ISBN: 978-9949-9118-0-6