Andrus Org, Tartu Ülikool, 2010
Läbivad teemad „Väärtused ja kõlblus” ning „Kultuuriline identiteet“ hõlmavad võrdlemisi palju kirjandusele eriomaseid teemasid, mida käsitletakse ilukirjanduse ja kultuuriteemaliste teabetekstide lugemise ning analüüsi, nende üle arutlemise, nende põhjal kirjutamise käigus.
Läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine” raames arendatakse kirjandusõpetuses nii lugemisoskust kui ka suhtlus- ja koostööoskusi, suutlikkust oma arvamust kujundada ja väljendada, probleeme lahendada.
Läbivate teemade „Keskkond ja jätkusuutlik areng” ning „Tervis ja ohutus” käsitlemisega kirjandusõpetuses taotletakse õpilase kujunemist keskkonnateadlikuks, sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ning tervist ja turvalisust väärtustavaks inimeseks. Kirjanduse tundides toetatakse neid arenguid teemakohaste tekstide, nende analüüsi ja neis tõstatatud probleemide üle arutlemisega suulises ja kirjalikus vormis.
Läbiva teema „Teabekeskkond” käsitlemine kirjandustundides hõlmab eri allikatest teabe hankimist, selle kriitilist hindamist ja kasutamist nii õppeteema kohaste teadmiste laiendamiseks kui ka tekstiloomes. Kirjandustundides saab tekitada arutelusid, kus õpilased toovad teemasse kaasa oma seisukohti, teadmisi ja kogemusi meediavormide ja -elementide kohta. Ka õpetaja peab kursis olema kirjandusalase infoga, mida meediakanalite vahendusel edastatakse (nt kirjandussündmused ja -uudised, olulised uudisteosed, kirjandusarvustused). Kirjandusõpetuses saab meediat kasutada täiendava materjalina (nt mängufilm kui illustratsioon kirjandusteosele), kuid kindlasti tuleb kirjandustundides tegeleda ka kirjanduse valdkonda puudutavate meediatekstide (nt raamatututvustused, arvustused, intervjuud; netiartiklid, veebipäevikud, koduleheküljed; kuuldemängud, videoklipid, telelavastused ja -filmid jms) mõtestamise ja kriitilise analüüsiga.
Teabekeskkonnaga tegelemisel on tähtis tegevuslik külg – õpilastel on oluline näha enda tööd ja sellest õppida. Nii võib kirjandusliku veebipäeviku või netiartikli kirjutamine, kirjandusteemalise raadio- või telesaate tegemine, kirjandusteosest mõne stseeni lavastamine või filmimine pakkuda hulgaliselt köitvaid lahendusi, sest võimaldab näha ennast nii info tarbija, tootja kui ka saatjana, samuti tegevuste sisu valijana. Innustamaks õpilasi raamatuid lugema, tuleb õppeprotsessi lõimida uut tehnoloogiat (internet, õpikeskkonnad, elektrooniline meedia); kõik meedia liigid tuleb võimaluse korral lülitada õppimisse – see pakub võimalusi õppe individualiseerimiseks, õpilaste võimete ja huvidega arvestamiseks.
Kirjandus peab leidma tee populaarse massimeediani, et sõnakunst jõuaks internetiajastu põlvkonnani, kel on hoopis teistsugune mõtlemisvõime. Meedia võimalusi kasutades tuleb õpetada õpilasi rohkem nägema, rohkem kuulma, rohkem tundma – loodetavasti jääb tõeline kirjandus koos pärisõpetajaga ellu isegi virtuaalreaalses maailmas. Ja miks ei võiks kirjandusklassika käsitlemisel kasutada traditsiooniliste kirjandusteoreetiliste mõistete ja väljendite asemel hoopis uuest meediast laenatud metakeelt: nii võib „tegelase iseloomustamise” asemel kõnelda „tegelase profiilist”, „ühiskondlike suhete” asemel kasutada „sotsiaalvõrgustiku” mõistet või öelda, et autor viib lugeja põnevasse „virtuaalsesse labürinti”, mõeldes välja keerukad „strateegilised käigud” (nagu arvutimängus!).
Läbivate teemade käsitlemise iseloom, sügavus ja raskuspunkt on klassiti erinev ning paljuski seotud kirjanduse valikuga. Taotluseks on, et loetud kirjandusteoste põhjal arutledes õpilane ennast teoses käsitletud teemadega suhestaks. Taolisel lõimimisel on ka eeldatavalt isiksust kujundav ja kasvatav mõju. Kirjanduse II ja III kooliastme ainekavas on õppekava läbivad teemad avatud teemavaldkondade kaudu, mis on aineüleste läbivate teemade laiendatud tõlgendused. Neist teemavaldkondadest (väärtused ja kõlblus; kodus ja koolis; omakultuur ja kultuuriline mitmekesisus; mängiv inimene; keskkond ja jätkusuutlik areng; kodanikuühiskond ja rahvussuhted; teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon) tuleks lähtuda nii kirjandusteoste valikul kui ka käsitlemisel.