2010
Mare Müürsepp, Pirita Majandusgümnaasium
Ene Hiiepuu, Tallinna Ülikool
Anne Uusen, Tallinna Ülikool
Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine – lugeda elulisi tekste, ajalehe-/veebiuudiseid, siduda suulised keelekasutusolukorrad ning lugemine ja kirjutamine eri elukutsetesse puutuvate rollidega (nt autojuht peab lugema liikluseeskirju, politseinik koostama protokolli, juuksur lugema kosmeetikatoodete tutvustusi, kokk/kondiiter koostab ja kirjutab retsepte, kõik peavad oskama lugeda ja kirjutada tööotsimis- või -pakkumiskuulutusi, autojuht koostab kaardi põhjal marsruudi ja juhendab teisele autojuhile teed jne).
Keskkond ja jätkusuutlik areng – keskkonna teema lugemises-kirjutamises; säästlik mõtteviis iga tegevuse taustana: mürareostus keskkonnategurina – helid meie ümber, meie ise heliallikana; kuidas säästa kuulmist, nägemist; paberi kasutamine õppetöös; uurimustööd säästva eluviisi kohta jne.
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus – oma klassi, kooli ja paikkonna ühiselus osalemisega seotud suuline suhtlus ja tekstide lugemine-kirjutamine: teated, nimekirjad, kutsed, plakatid, üleskutsed, kampaaniate kavandamine, algatamine ja reklaamimine jms.
Kultuuriline identiteet – kodukoha kultuuritegelaste tundmaõppimine, kodulooline uurimus, kodulooliste materjalide kasutamine õppetöös, suulise pärimuse tundmaõppimine – lood kodukoha inimestest ja sündmustest, pereliikmete ja tuttavate kõneldu-talletatu tundmine (koolikroonika, perealbum); klassis õppivate eri keele- ja kultuuritaustaga õpilaste kogemuse rakendamine õppetöö rikastamiseks.
Teabekeskkond – eakohaste infokanalite tundmaõppimine nii koolis kui ka ühiskonnas avaramalt, foorumid, veebiküljed, ajalehed-ajakirjad ja muu meedia nii õpetamise objektina kui ka vahendina; ise kooli/klassi ajalehe/ajakirja tegemine; ajalehtede-ajakirjade jt meediavahendite kasutamine õpetamise vahendina; kohaliku raamatukogu, muuseumi jm kultuuriasutuste kui infoallikate tundmaõppimine.
Tehnoloogia ja innovatsioon – arvuti- ja mobiili- jm tehnikaga tegeldes kogunevaid tehnilisi oskusi saab rakendada õppetöös tekstide koostamiseks ja lugemiseks, info otsimiseks, piltide tegemiseks jms.
Tervis ja ohutus – oluline on õige töörežiimi kujunemine: häälekasutus, isteasend, töö- ja puhkeaja jaotus, töö planeerimine. Suhtlemisoskuse arendamine ja emotsionaalsete vajaduste rahuldamine positiivseid elamusi toovas tegevuses võimaldab ennetada konflikte ja seega ka tervisekahjustusi. Keeleõpetuses saab kasutada tervislikule eluviisile ja ohutule käitumisele suunavaid infomaterjale, õpilased saavad neid oma kogemuse tasandil ise koostada. Kõnearenduses saab läbi viia rolli- ja situatsioonimänge, mille eesmärk on arendada lapse empaatiavõimet, lastes lastel ühes ja samas olukorras proovida eri rolle mängida ning otsides lahendusi igapäevaelus tervise ja ohutuse olulistele probleemidele. Oluline on, et võimalikult paljud lapsed aktiivset nendes mängudes osaleksid ja ise lahendusi pakuksid.
Väärtused ja kõlblus – kogu õppetöö ja koolitegevuse korraldus rajanegu vastastikusele austusele ja huvile, väärtuste ülekanne on kogu kasvatuse mõte, väärtushoiakuid võetakse üle autoriteetidelt ja enamik lugemispalu õpikutes ning loetavad lasteraamatud ongi peamiselt väärtusi ja väärtushinnanguid kujundavad, suunavad ja esindavad. Juba lugemisolukord iseenesest on suure kasvatusliku mõjuga. Otsesõnu käitumiseeskujusid pakkuvad teosed võib julgelt aimekirjanduse alla arvata. Samas peaks silmas pidama, et sügava kirjandushuvi suurimaks vaenlaseks on ülearu didaktiline, tänitav käsitlusviis, mis igast tekstist midagi õpetlikku ja kasulikku otsima paneb. Didaktilisi kavatsusi võib sisaldada ka kunstiküps vahendus. Näiteks Aino Perviku sarjas Paulast puutume kokku paljude tänapäevaprobleemidega, kuid kirjanik on oma tegelase loonud tõepäraseks ja esitanud olukordi veenvalt läbi lapse silmade, kusjuures meisterliku sõnakasutusega, nii et see jutusari on esteetiliselt kõrgeväärtuslik.
Üldiselt teatakse, et varasemad tekstid, mis pähe jäävad ja edaspidi käitumisnormide omandamisel appi võivad tulla, on rütmilised ja kordust sisaldavad lühitekstid, nagu näiteks vanasõnad ja muud õpetuslikud ütlused. ,,Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal”, ,,valel on lühikesed jalad”, ,,iga algus on raske”, ,,söö, mis küps, räägi, mis tõsi”, ,,õnnetus ei hüüa tulles” ja muud sellised õpetused jäävad hästi meelde, kui neid elu enese huvides õigel kohal tarvitatakse. Neid ei pea õppetegevuse teemaks võtma ja nende tähendust pikalt-laialt seletama, vaid hoopis tähtsam on, et õpetaja lastega tegeldes ise õpetlikke lauseid kasutaks.
Väga suur roll väärtuste kandjana on muinasjuttudel ja rahvajuttudel. Oluline on loo sündmustiku haarav edasiandmine. Tänapäeva lastele peab paljusid vanema eluviisiga seotud mõisteid selgitama liikuvate või liikumatute piltide, liigutuste ettenäitamise või läbitegemise või vanema elukeskkonnaga vahetu kokkupuute kaudu. Seda võib saavutada esemeid klassi tuues (tööriistad, tarbeesemed) või rahvajuttude tekkeaega ilmestavasse keskkonda minnes (talumuuseumid ja tänapäevased talud, kus vanemaid tarbeasju hoolega säilitatakse). Kindlasti peaksid õpetajad otsima senirääkimata lugusid ning neid julgelt suusõnaliselt vahendama mälu järgi jutustades ja seejuures oma kuulajaid arvestades, mitte ette lugedes.
Mis tahes keeleõpetuse osas – näiteks sõnavaratöö, lausete moodustamine, loo jutustamine, küsimuste esitamine – saab väärtushinnanguid kujundada nii tegevuse sisu kui ka vormi kaudu. Ühelt poolt peab sõnavalik olema lapsele eakohane ja eluline, teisalt saab aga tunni sõnavara ja õppematerjali valides mõelda, mida sõnavalikuga rõhutada tahetakse.
Näide. Ülesandeid läbivate teemade käsitlemiseks seoses Hans Christian Anderseni muinasjutuga ,,Inetu pardipoeg”
Elukestev õpe ja karjääri planeerimine
- Mina väiksena ja suurena. Tee kahe poolega tabel. Kirjuta, milline sa olid väiksena (või milline oled praegu) ja milliseks tahad saada, kui oled täiskasvanu.
- Iga algus on raske. Küsi oma vanematelt ja teistelt sugulastelt, kuidas nad jõudsid oma erialani, ametini? Juhtub ju vahel nii, et algul täiesti andetuks arvatud inimene saab hoopis väga edukaks. Sellest võib ka muinasjutu kirjutada: Minu tuttav inetu partipoeg.
- Kirjuta ideekaardile (ämblik) niipalju omaenese toredaid omadusi ja oskusi, kui meelde tuleb. Mõtle iga omaduse ja oskuse puhul, millise elukutse puhul on see oluline. Täienda mõistekaarti elukutsete nimetustega.
Keskkond ja jätkusuutlik areng
Uuri välja, kus sinu kodu lähedal pesitseb linde. Millises suhtes nad inimestega on?
Millest nad toituvad? Kas neil on seal hea pesitseda?
Mida inimesed – ja sina konkreetselt – saaksid teha oma kodulooduse rikkuse heaks?
Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus
Vaata ja mõtle, kas teie klassis ja koolis on kõikidel lastel võrdne võimalus end väljendada? Oma soovidest rääkida? Mida saaks teha, et iga laps saaks ennast koolis hästi tunda?
Miks mõnes klassis on lapsi, keda teised nokivad nagu pardid luigepoega?
Kultuuriline identiteet
Inetu pardipoja loo on kirjutanud taani kirjanik. Kui vaadata pilte Taanimaast ja selle inimestest – mille poolest tundub see Eestimaale lähedane? Otsime ka teisi taani raamatuid, taani rahvajutte. Kas taani keeles on mõni sõna, millest aru saad?
Teabekeskkond
Raamatud ja Internetimaterjalid: koosta oma lemmiklinnu lühitutvustus.
Otsi päevalehtedest uudiseid lindudest.
Tehnoloogia ja innovatsioon
Internetist võib leida huvitavaid erinevaid versioone inetu pardipoja jutust. Näiteks Danny Kaye laulab seda lauluna, teeb linnuhääli ja on muidu ilmekas
http://www.youtube.com/watch?v=WMKxnYRhk6I&feature=related. Samas võib leida eesti laste esitusi pardipoja loost. Võib ka oma klassis kahekõnesid vm videosse võtta.
Infootsimine internetis linnukaitsealade kohta.
Tervis ja ohutus
Millised ohud pardipoega varitsesid? Kas ta pääses neist oma iseloomuomaduste tõttu või juhukaupa?
Väärtused ja kõlblus
Kui sa mängiksid muinasjutu lavastuses pardipoega, tema ema, kalkunit, kassi või keda tahes – milliseid iseloomujooni sa pead oluliseks välja mängida, rõhutada? Kas oled ka igapäevaelus näinud sedasorti inimesi nagu kass ja kana, kes ütlevad: “Meie ja maailm”?
Soovituslik kirjandus
Müürsepp, M. Väärtuste kujundamine keele ja kõne õpetamise ja lastekirjanduse kaudu. –Väärtused koolieelses eas. Väärtuskasvatus lasteaias. TÜ eetikakeskus. TLÜ kasvatusteaduste instituut, 2010.
Valge, J. Keelelised väärtused väärtusarendusprotsessis. – Väärtused koolieelses eas. Väärtuskasvatus lasteaias. Tartu Ülikooli eetikakeskus. TLÜ kasvatusteaduste instituut, 2010.