2.1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid
Gümnaasiumi kehalise kasvatusega taotletakse, et õpilane:
- tunneb liikumisest rõõmu ja on kehaliselt aktiivne, soovib olla terve ning kehaliselt vormis;
- mõistab regulaarse kehalise aktiivsuse mõju ja rakendab seda oma tervise tugevdamiseks;
- arendab oma liikumisoskusi ning on valmis õppima uusi spordi- ja liikumisalasid;
- järgib liikudes/sportides ohutus- ja hügieeninõudeid ning teab, kuidas käituda õnnetusjuhtumite korral;
- jälgib oma kehalise vormisoleku taset ning oskab oma töövõimet regulaarse treeninguga parandada;
- on vastutustundlik ja koostööaldis ning austab, abistab ja arvestab kaaslasi;
- väärtustab kehakultuuri rahvusliku ja rahvusvahelise kultuuri osana;
- teab ainevaldkonnaga seotud õppimisvõimalusi, elukutseid ja ameteid ning mõistab nende töö väärtust ühiskonnas.
2.1.2. Õppeaine kirjeldus
Õppeaine kirjeldus kattub ainevaldkonna kirjeldusega.
2.1.3. Gümnaasiumi õpitulemused
Gümnaasiumi lõpuks õpilane:
- teab regulaarse kehalise aktiivsuse olulisust inimese tervisele ning teeb regulaarselt kehalisi harjutusi;
- teab tervise ja kehalise aktiivsuse seost ning kehalise koormuse mõju organismis toimuvatele muutustele;
- leiab seoseid enda terviseseisundi ja kehalise aktiivsuse vahel;
- oskab kasutada ainekavva kuuluvate liikumisviiside ja spordialade tehnikat, suudab hinnata oma oskuste taset ning teab, kuidas neid täiustada ja uusi oskusi omandada;
- järgib liikudes/sportides ohutus- ja hügieeninõudeid ning teab, kuidas toimida sagedamini tekkida võivate õnnetusjuhtumite ja traumade korral;
- suhtub hoolivalt keskkonnasse, harjutuspaikadesse ja inventarisse;
- hindab ausa mängu põhimõtteid ja järgib neid, austab oma kaaslasi, teeb koostööd ning kehaliste harjutuste sooritamisel abistab, julgestab ja juhendab oma kaaslasi;
- analüüsib oma kehaliste võimete taset; leiab endale sobiva liikumisharrastuse ning tegutseb kehalise vormisoleku nimel;
- valdab teadmisi õpitud spordi- ja liikumisalade ajaloost, tähtsamatest võistlustest, tunneb rahvuslikku ja rahvusvahelist liikumiskultuuri ning teab tuntumaid sportlasi Eestis ja maailmas;
- on teadlik kaitseväes rakendatavast füüsilise ettevalmistuse hindamise korrast ja NATO testi sisust.
Kohustuslik kursus
2.1.4. Kursuste õpitulemused ja õppesisu
Teadmised liikumisest ja spordist
Õpitulemused
Õpilane:
- selgitab kehalise aktiivsuse mõju organismile ja kehalisest koormusest tingitud muutusi organismis;
- oskab valida endale iseseisvaks harrastamiseks sobiva liikumis- ja/või spordiala, kasutades seda ohutult oma kehalise vormisoleku ja töövõime parandamiseks;
- oskab kasutada tulemuslikult enesekontrollivõtteid;
- oskab kavandada iseseisvat treeningut;
- valdab ülevaadet õpitud spordi- ja liikumisalade ajaloost ning tähtsamatest võistlustest Eestis ja maailmas, nimetab tuntumaid sportlasi;
- tunneb õpitud spordi- ja liikumisalade olulisemaid võistlusmäärusi ning valdab ülevaadet kohtunikutegevusest.
Õppesisu
Teadmised kehalise aktiivsuse mõjust inimese tervisele ning kehalise koormuse mõjust organismile. Sportimise/liikumise iseseisvaks harrastamiseks vajalikud teadmised: ala valiku põhimõtted, treeningu printsiibid, vahendid, meetodid ja vormid.
Enesekontroll iseseisvalt treenides. Oma treenituse hindamine.
Hügieeni- ja ohutusnõuded erinevate liikumis- ja spordialade puhul. Traumade vältimine. Esmaabi levinuimate traumade korral.
Teadmised õpitud spordialade ajaloost, suurvõistlustest ja parimatest sportlastest.
Sporti ja sportimist reglementeerivad dokumendid (spordiseadus, spordieetika koodeks jms). Erinevate spordialade võistlusmäärused. Kohtunikutegevus erinevatel spordialadel. Lihtsa võistlusprotokolli täitmine.
Võimlemine
Õpitulemused
Õpilane:
- oskab kasutada erinevaid jõu-, venitus- ja lõdvestusharjutusi erinevatele lihasrühmadele;
- koostab ja sooritab harjutuste kombinatsiooni ühel võimlemisalal.
Õppesisu
Jõu-, venitus- ja lõdvestusharjutused erinevatele lihasrühmadele.
Erinevate võimlemisliikidega (põhivõimlemine, iluvõimlemine, aeroobika, sportvõimlemine, sh akrobaatika) tegelemine. Kehatunnetuse ja koordinatsiooni arendamine harjutustega, mis sobivad kehale. Kaasõpilaste julgestamine ja abistamine harjutuste sooritamisel.
Kergejõustik
Õpitulemused
Õpilane:
- sooritab kooli valitud kergejõustikualad tehniliselt õigesti;
- läbib järjest joostes 1000 m (tüdrukud) või 3000 meetrit (poisid).
Õppesisu
Kergejõustikualade tehnika täiustamine ja kinnistamine. Kiir- ja kestvusjooks. Kaugus- ja/või kõrgushüpe. Kuulitõuge. Odaviske ja kettaheite tehnika tutvustamine.
Kergejõustikualade kasutamine kehaliste võimete (vastupidavuse, jõu, kiiruse) arendamiseks. Valmistumine kergejõustikuvõistluseks ja osalemine koolivõistlusel. Kohtunikutegevus kergejõustikus.
Sportmängud (kool õpetab kaht loetellu kuuluvatest sportmängudest)
Õpitulemused
Õpilane:
- mängib kohandatud võistlusmääruste järgi kahte sportmängu;
- sooritab sportmängudes kooli koostatud kontrollharjutuse põhikoolis ja gümnaasiumis õpitud tehnikaelementidest.
Õppesisu
Korvpall. Sööt ja lõige rünnakul. Katted. Meesmehekaitse ja maaalakaitse. Korvpallitehnika täiustamine erinevate kombinatsioonide ja mängusituatsioonide kaudu. Õpitud tehnikaelementide kasutamine mängus. Tänavakorvpalli tutvustamine. Kohtunikutegevus korvpallis. Korvpall kui liikumisharrastus.
Võrkpall. Suunatud palling ja pallingu vastuvõtt. Ülalt sööt hüppelt ette ja taha. Sulustamine. Pettelöögid. Tehnika täiustamine erinevate kombinatsioonide ja mängusituatsioonide kaudu. Rannavõrkpalli tutvustamine. Kohtunikutegevus võrkpallis. Võrkpall kui liikumisharrastus.
Jalgpall. Jalgpalluri individuaalne ettevalmistus ja oma tugevate külgede arendamine. Tehnika täiustamine erinevate kombinatsioonide ja mängusituatsioonide kaudu, mängides 4 : 4, 5 : 5, 6 : 6. Positsioonidele omase tehnika täiustamine. Rannajalgpalli tutvustamine. Kohtunikutegevus jalgpallis. Jalgpall kui liikumisharrastus.
Orienteerumine
Õpitulemused
Õpilane läbib kaardi ja kompassiga harjutus- ja/või võistlusraja.
Õppesisu
Erineva raskusastmega orienteerumisradade ja maastike läbimine. Läbitud raja analüüs. Orienteerumisradade läbimine: suund-, valik-, rattaorienteerumine, märkesuusatamine, orienteerumis-matkamine. Orienteerumine liikumisharrastusena.
Talialad (kooli valikul kas suusatamine või uisutamine)
1) Suusatamine
Õpitulemused
Õpilane:
- läbib 5 km distantsi (tüdrukud) või 10 km distantsi (poisid);
- kasutab erinevaid suusatehnikaid sõltuvalt maastikust;
- oskab hooldada oma suusavarustust ning valida ilmale sobivat riietust.
Õppesisu
Suusatehnika täiustamine erinevates maastikutingimustes. Suusatamise tehnika põhialused. Suusahooldus, ettevalmistus ja osalemine võistlustel. Iseseisev harjutamine ning suusatamise seos teiste rahvaspordialadega (jooksmine, ujumine, jalgrattasõit).
2) Uisutamine
Õpitulemused
Õpilane:
- suudab uisutada järjest 30 minutit;
- valdab erinevate sõiduviiside tehnikat.
Õppesisu
Uisutamistehnika täiustamine. Kestvusuisutamine. Kehaliste võimete arendamine uisutades. Uisutamisalased rahvaspordiüritused.
Tantsuline liikumine
Õpitulemused
Õpilane:
- on tutvunud ja eristab Eesti pärimus- või autoritantse, standard- ja Ladina-Ameerika tantse ning teiste rahvaste seltskonnatantse;
- kasutab eneseväljenduseks erinevaid tantsutehnikaid ja -stiile;
- hindab tantsulist liikumist kui elukestvat tervislikku harrastust.
Õppesisu
Eesti pärimus- ja autoritantsud, rahvatantsude liigid. Tantsupidude traditsioon Eesti kultuuripildis ning UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirjas.
Tempode ja rütmide eristamine (polka, reinlender, labajalavalss, rahvalik valss, standard- ja Ladina-Ameerika tantsud, teiste rahvaste seltskonnatantsud); mõisted, võtted ja sammud.
Erinevate liikumiste ja stiilide loov kasutamine. Kehatunnetuse ning koordinatsiooni arendamine kontakttantsu, džässtantsu jt nüüdisaegsete tantsutehnikate ja -stiilide kaudu.
Valikkursused
3.1. Valikkursus „Kehalised võimed ja liikumisoskused“
Õppe- ja kasvatuseesmärgid
Valikkursuse õpetamisega taotletakse, et õpilane:
- mõistab kehalise vormisoleku tähtsust inimese tervisele ja töövõimele ning liikumisoskuste osa selle saavutamises;
- täiustab oma olemasolevaid liikumisoskusi, omandab uusi teadmisi ja oskusi tervist ning töövõimet parandava liikumise ohutuks harrastamiseks;
- analüüsib oma kehalise võimekuse taset ning liigub/spordib teadlikult oma tervise tugevdamiseks ja töövõime parandamiseks;
- arendab koostööoskusi kaaslastega.
Kursuse lühikirjeldus
Kursusel keskendub õpilane oma kehalise vormisoleku ja kehalise töövõime arendamisele ning motoorsete oskuste täiustamisele. Omandatud teadmised ja oskused toetavad õpilase tervise ja töövõime arengut ning loovad aluse elukestvale liikumisharrastusele.
Õpitulemused
Kursuse lõpus õpilane:
- valdab ülevaadet tervise aluseks olevatest kehalistest võimetest (kehalise võimekuse liikidest) ning tunneb nende arendamise võimalusi;
- analüüsib oma kehalise töövõime ja motoorsete oskuste taset ning kavandab treeningu nende edendamiseks;
- parandab kehalise kasvatuse tundides omandatud motoorseid oskusi ning õpib süvendatult sooritama üht uut kehalist tegevust/liikumisviisi;
- kinnistab kehalist töövõimet parandava liikumise/sportimise ohutus- ja hügieeninõuetega seotud teadmisi; teab, kuidas käituda ja abistada õnnetusjuhtumite, traumade jms puhul;
- teeb koostööd kaaslastega; abistab, julgestab ja juhendab neid tunnis/treeningul;
- väärtustab kehakultuuri rahvusliku ja rahvusvahelise kultuuri osana;
- osaleb aktiivselt tundides; leiab enda kehalise töövõime parandamiseks sobiva liikumisviisi/spordiala ja harrastab seda ka väljaspool kehalise kasvatuse tunde.
Õppesisu
Teadmised kehalise töövõime arendamiseks ja liikumisoskuste õppimiseks. Kehalised võimed, nende mõju tervisele; kehaline võimekus kui tervise alus. Kehaliste võimete arendamise ja kehaliste harjutuste õppimise printsiibid ning meetodid, treeningu ülesehitus. Kehalise treeningu kavandamine (treeningplaanide koostamine): eesmärkide seadmine, vahendite ja meetodite valik, tagasiside kogumine.
Kehaliste võimete arendamine. Erinevate kehaliste võimete (aeroobse vastupidavuse, lihasjõu, painduvuse, kiiruse, osavuse/koordinatsiooni) arendamise võimalused (jõusaalitreening, aeroobika, streching jms) ja harjutamise metoodika.
Motoorsete oskuste arendamine. Kehalise kasvatuse kohustuslikel kursustel õpitud spordialade ja liikumisviiside tehnika täiustamine; uute spordialadega tutvumine ja nende tehnika õppimine. Kooli valikul vähemalt kahe spordiala harrastamine.
Liikumine ja tervis. Ohutus- ja hügieeninõuded spordialade õppimisel ning kehaliste võimete arendamisel. Enesekontrollikatsed (vastupidavus-, jõu- ja painduvuskatsed) ning enesekontrollivahendite (pulsitester jm) kasutamine. Lihashooldus. Esmaabi.
Osalemine spordiüritustel.
3.2. Liikumine välistingimustes
Õppe- ja kasvatuseesmärgid
Valikkursusega taotletakse, et õpilane:
- mõistab väljas liikumise tähtsust ja selle soodsat mõju tervisele;
- omandab uusi teadmisi ja oskusi väljas liikumise ohutuks harrastamiseks;
- rakendab väljas liikumist oma tervise tugevdamiseks, töövõime parandamiseks ning organismi karastamiseks;
- kinnistab koostööoskusi kaaslastega ja arusaamu keskkonda säästvast liikumisest/sportimisest.
Kursuse lühikirjeldus
Kursus toetab õpilast elukestvaks liikumisharrastuseks vajalike teadmiste ja oskuste omandamisel, tervise tugevdamisel ja organismi karastamisel. Väljas (sh looduses) liikumine soodustab õpilase kehaliste võimete arengut, rekreatsiooni ja keskkonnateadlikku käitumist.
Õpitulemused
Kursuse lõpus õpilane:
- analüüsib väljas liikumise organismi karastavat, tervist tugevdavat, töövõimet parandavat ja taastavat mõju; seab eesmärgid, pakub vahendeid ja võimalusi väljas liikumiseks, et tugevdada enda tervist ning suurendada kehalist aktiivsust;
- parandab kehalise kasvatuse kohustuslikel kursustel omandatud (väljas liikumiseks kasutatavaid) motoorseid oskusi, õpib sooritama ühte uut väljas liikumise viisi;
- kinnistab väljas liikumise ohutus- ja hügieeninõuetega seotud teadmisi; teab, kuidas käituda väljas juhtuda võivate õnnetusjuhtumite (traumade, külmumise jms) puhul;
- teeb spordialade õppimise ja kehalise treeningu ajal koostööd kaaslastega, abistades, julgestades ning juhendades neid;
- osaleb aktiivselt tundides; leiab endale sobiva väljas liikumise viisi ja harrastab seda ka väljaspool kehalise kasvatuse tunde;
- väärtustab kehakultuuri rahvusliku ja rahvusvahelise kultuuri osana;
- hindab keskkonda ning suhtub sellesse säästvalt; tunneb looduses liikumist reguleerivaid seadusi.
Õppesisu
Teadmised väljas liikumise harrastamiseks. Väljas liikumise mõju organismile; soovitused liikumisviisi valikuks (k.a varustuse, riietuse valik) ning harrastamiseks. Keskkonda säästev liikumine: looduses liikumist reglementeerivad õigusaktid. Isikliku tervistava liikumisharrastuse kavandamine, lihtsamate treeningplaanide koostamine (eesmärkide seadmine, vahendite ja meetodite valik, tagasiside plaanimine).
Väljas liikumiseks kasutatavad liikumisviisid/spordialad, nende tehnika ja harjutamise metoodika. Kooli valikul harrastatakse vähemalt kaht ala: liikumisviisid – kõnd, kepikõnd, jooks; orienteerumine (sh suusa- ja rattaorienteerumine); rulluisutamine; suusatamine; uisutamine; treening terviserajal; mõni uus liikumisviis jms.
Väljas liikumine ja tervis. Ohutus- ja hügieeninõuded. Enesekontrollikatsed (UKK 2 km käimise test, Cooperi test, kasutades erinevaid liikumisviise jms); enesekontrollivahendite (sammuloenduri, pulsitestri jms) kasutamine. Esmaabi.
Osalemine spordiüritustel.
Valikkursus “Tantsuõpetus”
1. Üldalused
1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid
Gümnaasiumi tantsuõpetusega taotletakse, et õpilane:
• huvitub tantsust kui kunstiliigist;
• väärtustab tantsu inimese, kultuuri ja igapäevaelu rikastajana. Teab ja hoiab rahvuskultuuri traditsioone, osaleb selle edasikandmises. Mõistab ja austab erinevaid kultuure;
• tunnetab, teadvustab ja arendab tantsulise liikumise kaudu oma enesekontrolli ja eneseväljendamise võimeid;
• arendab läbi ühistegevuste sotsiaalseid võimeid, sealhulgas suhtlemisoskust;
• omandab teadmisi ja praktilist kogemust keha liikumise seaduspärasustest ja liikumisviiside mitmekesisusest, tunneb tantsuvaldkonda selle erinevates stiilides ja vormides;
• väärtustab tantsu vaimse ja füüsilise tervise ning emotsionaalse intelligentsuse arendajana;
• mõtleb ja tegutseb loovalt ning väljendab end loominguliselt tantsuga seotud tegevuste kaudu;
• väärtustab eetilist ja esteetilist väljendusviisi, oskab seostada tantsukunsti teiste kunstiliikide ning eluvaldkondadega;
• tajub tantsu kui elukestva liikumisharrastuse tähendust, teab tantsu ja sellega seonduvate valdkondade edasiõppimise võimalusi.
1.2. Õppeaine kirjeldus
Tantsuõpetuse kaudu omandab õpilane teadmisi ja kogemusi keha liikumise seaduspärasustest ja liikumisviiside mitmekesisusest. Tantsuõpetuse keskseks ülesandeks on toetada õpilase kehalist ja vaimset arengut praktilise õppe kaudu. Tantsutundides õpitakse ja harjutatakse tunnetuse ja liigutustegevuse kaudu, ühendatakse tantsutehnika ja loov eneseväljendus. Tantsuõpetus avab ja avardab võimalusi tantsuga tegeleda, tekitab huvi loomingulise tegevuse vastu ning kujundab anatoomiliselt korrektset kehahoidu. Tantsuõpetus toetab õpilase sotsiaalset, intellektuaalset ja emotsionaalset arengut; harmoonilise isiksuse kujunemist ning elukestva tervisliku liikumisharjumuse kujunemist. Tantsuõpetus võimaldab õpilasel tunda end kultuurikandjana, saada teadmisi pärimuskultuurist, tajuda kultuuritraditsioonide muutumist, kujundada suhtumist erinevatesse kultuuriilmingutesse, võrrelda massikultuuri, kõrgkultuuri ja pärimuskultuuri. Eesti ja maailma tantsukultuuri tutvustamisega kujundatakse õpilaste silmaringi ning sotsiaalkultuurilisi väärtushinnanguid.
Tantsuõpetuse koostisosad on:
• tantsimine ja tantsu loomine;
• tantsu vaatamine ja analüüsimine.
Tantsuõpetus austab eesti tantsupraktikas väljakujunenud traditsioone ja on avatud erinevatele tantsustiilidele.
Tantsuõpetus on aine, mille koostisosad on üksteisega mitmetähenduslikus ja tihedas seoses, seetõttu on neid keeruline eraldada. Tantsu vaatamise oskuste kujundamine on tähtis komponent tantsuõpetuses. Õpilaste silmaringi arendamiseks on vajalikud õppekäigud (sh virtuaalsed) etenduspaikadesse ja mujale. Õpitavad üldkultuurilised teadmised põhinevad teadlikkusel kohalikust, oma riigi ja Euroopa kultuuripärandist ning nende rollist maailmas. Oluline on tantsuelu korraldamine oma koolis, et õpilastel tekiks esinemise ja vaatamise harjumus ning sündmuste korraldamise kogemus.
Läbivate teemade, ühiste temaatiliste rõhuasetuste, õppeülesannete ja -viiside abil toetab tantsuõpetus kõigi teiste õppeainete omandamist. Tantsuõpetuse lõimimine gümnaasiumi teiste õppekursustega eeldab kokkulepitud õppekorralduse ja hindamispõhimõtete järgimist, õpetajatevahelist koostööd pädevuste täpsustamisel, õpetuse eesmärkide püstitamisel, õppesituatsioonide loomisel ja erinevatele ainetele ühiste probleemide ja mõistestiku määratlemisel.
2. Ainekava ülesehitus
Gümnaasiumi tantsuõpetuse ainekava koosneb 35-tunnilistest kursustest, mida võib rakendada ükshaaval, vabas järjestuses ja/või omavahel integreerituna. Ainekava sisaldab järgmisi kursusi:
Kursus 1 Rahvatants
Kursus 2 Standard- ja ladina tantsud
Kursus 3 Kaasaegne tants
Kursus 4 Klassikaline tants
Kursus 5 Tantsukompositsioon
2.1 Kursus 1 Rahvatants
Vanem aste
1 akadeemiline tund nädalas (35 tundi aastas)
Õpisisu
Rahvatantsu õpe koosneb pärimustantsu ja/või eesti rahvusliku lavatantsustiili õppimisest. Õpetaja valib õppesisu vastavalt enda pädevustele ja kogemustele ning õpilaste ettevalmistusele. Praktiline ja teoreetiline õpe on integreeritud.
Vanema astme rahvatantsuõppes kinnistatakse pärimustantsude tantsimiseks vajalikke teadmisi ning individuaalseid, paaris- ja grupitöö oskusi harjutades põhiliikumisi ning õppides rakendama traditsioonilisi improvisatsiooni- ja varieerimisviise. Õpitakse tundma kodukandi või Eesti erinevate piirkondade tantsupärimuse iseloomulikke jooni ja tüüpilisi tantse ning teiste rahvaste tantsutraditsioone. Tutvutakse eesti lavalise rahvatantsu treeningsüsteemi, oskussõnavara ja põhielementidega ning kasutatakse neid koreograafiliste jadade õppimisel ja loomisel.
Tähelepanu all on iseseisva tantsulise mõtlemise süvendamine, loomingulise eneseväljenduse toetamine, õpilaste võimete edasiarendamine ja rakendamine. Õpitakse leidma rahvuslikus tantsuloomingus ideede väljendamiseks kasutatud kompositsioonivõtteid ja neid ka ise rakendama, luues õpilaste osavõtul grupi- ja individuaalkoreograafiaid, kus pööratakse tähelepanu tantsijate asetusele ruumis, tegevuse ajastatusele, tasanditele, suundadele, muusikale.
Rahvatantsu ajaloo ning tantsupärimuste käsitlemisel eelistatakse praktilisi tegevusi ning pööratakse tähelepanu ka nüüdiskultuuridele ning lähiajaloo perioodidele, stiilide ja žanrite erinevustele. Tantsu seostatakse teiste kunstiliikidega (muusika, kujutav kunst) ning loomeprojektides tehakse koostööd pärimusmuusika, rahvusliku käsitöö, multimeedia, sõnateatri vm valdkondadega. Tantsusündmustel osalemine sisaldab etenduste, kontsertide külastamist, esinemist, osavõttu festivalidest, õpitubadest, loomingulistest projektidest või ühistantsimistest, sh tantsupidudest. Rahvatantsuõpe hõlmab ka erinevate esituste vaatamist ja nende üle arutlemist. Kultuurilise järjepidevuse hoidmiseks ja identiteeditunde tugevdamiseks väärtustatakse kohalikku tantsutraditsiooni ja tutvutakse rahvusvahelise tantsueluga õppides ka teiste rahvaste tantse, erinevate koreograafide töid, osaledes festivalidel jne.
Õpitulemused
Gümnaasiumi tantsuõpetuse ainekava rahvatantsu mooduli läbinud õpilane:
1) mõtleb loovalt
2) on teadlik anatoomiliselt õigest kehahoiust;
3) omab kehalise eneseväljenduse ja esinemise kogemust;
4) tunneb õpitu piires ära erinevaid pärimustantse ja nende tantsimiseks sobiva muusika;
5) valdab eesti rahvatantsu oskussõnavara õpitu piires;
6) õpib, harjutab ja treenib eesmärgipäraselt, on koostöövalmis, oskab kavandada ja hinnata enda panust rühmatöös;
7) osaleb eri laadi pärimus- ja rahvatantsusündmustel ning tunneb neist rõõmu tantsija või vaatajana;
8) jälgib tantsu ja tantsusündmusi, räägib tantsust analüüsivalt ning põhjendades oma arvamust;
9) mõistab teadmiste ja pidevõppe tähtsust ning omab valmisolekut rahvatantsu kui elukestva liikumisharrastusega tegelemiseks.
2.2 Kursus 2 Standard- ja ladina tantsud
Vanem aste
1 akadeemiline tund nädalas (35 tundi aastas)
Üldine
Kursuse eesmärk on anda ülevaade põhilistest ladina ja standardtantsudest, nende ajaloost, tänapäevasest kasutusest; õpetada neid tantse algtasemel tantsima.
Õpisisu
Tähelepanu all on iseseisva tantsulise mõtlemise süvendamine, loomingulise eneseväljenduse toetamine, õpilaste võimete edasiarendamine ja rakendamine.
Õpilane:
1) õpib tundma ja kasutama ladina ja standardtantsudes esinevaid lihtsamaid figuure;
2) omandab teadmised kinnisest ja lahtises tantsuhoiust, oskab seda kasutada;
3) eristab ja kasutab erinevatele tantsudele iseloomulikku liikumistehnikat;
4) omandab algteadmisi lihaskonnast ja tasakaalustatud treenimisest;
5) mõistab hingamisharjutuste tähtsust ja hingamise seoseid liikumisega;
6) eristab erinevaid ladina ja standardtantse ning tunneb nende ajaloolist ja kultuurilist tausta;
7) õpib tantsu juhtima (meespartner) ja juhtimist kuulama (naispartner);
8) tantsib erinevaid ladina ja standardtantse.
9) oskab märgata ladina ja standardtantsude seoseid teiste tantsuliikidega;
10) osaleb esinemistel ja õppekäikudel, koolis korraldatavatel tantsuõhtutel;
11) saab ülevaate tantsuga seotud elukutsest ja võimalustest tantsu õppida;
12) osaleb meeleldi tantsulistes tegevustes ning väärtustab tantsuoskust kui eluks vajalikku.
Õpitulemused
1) suudab omandada ja taasesitada ladina ja standardtantsudes käsitletud liikumiskombinatsioone;
2) suudab kombineerida õpitud figuure. Meespartner oskab juhtida tantsu, naispartner oskab juhtimist kuulata;
3) jälgib tantsu ja räägib tantsust põhjendades oma arvamust.
Käsitletavad tantsud
Aeglane valss, Viini valss, tango, quickstep (fokstrott), samba, cha-cha-cha, rumba, jive. Õpetaja soovil võib lisaks käsitleda veel erinevaid moesolevaid vm seltskonnatantse (nt salsa, mambo vm).
Soovituslikud figuurid
Aeglane valss: paremalepööre, vasakule pööre, kinnine vahetus
Viini valss: paremalepööre, vasakulepööre, kinnine vahetus
Tango: kõnnid, edasiliikuv külgsamm, edasiliikuv lüli, kinnine promenaad, vasakulepööre
Quickstep (ka fokstrott): seltskonnatantsu jaoks kohandatud põhiliikumine (veerandpöörded paremale ja vasakule) rütmiga aeglane, aeglane, kiire, kiire. Edaspidi quickstepis veerandpööre paremale, progressiivne chasse, lock step.
Samba: põhiliikumine paremale ja vasakule, põhiliikumine kõrvale, whisk, daami voltapöörded paremale ja vasakule.
Cha-cha-cha: põhiliikumine, checkid promenaadi ja vastandpromenaadi asendist, käsikäes, paigalpöörded paremale ja vasakule, daami käe-alt-pöörded paremale ja vasakule.
Rumba: Seltskonnatantsuna on soovitav kasutada ruutrumbat: põhiliikumine, lahkuliikumine, daami käe-alt-pöörded, checkid, promenaad. Käsitleda võib ka kuuba rumbat: põhiliikumine, checkid promenaadi ja vastandpromenaadi asendist, käsikäes, paigalpöörded paremale ja vasakule, daami käe-alt-pöörded paremale ja vasakule.
Jive: põhiliikumine, kohavahetus paremalt vasakule, kohavahetus vasakult paremale, kätlemine, hip bump.
Soovituslikud õppematerjalid
Standardtantsude õpikud, mille autoriteks on Guy Howard ja Alex Moore
Ladina tantsude õpik, mille autoriks on Walter Laird.
Antud autoritel on erinevaid õpikuid, mille väljaandmise aastad on alates 1960 kuni tänapäevani ning need kõik sobivad õppematerjaliks gümnaasiumiosa ladina ja standardtantsude õpetamisel.
Lyndon Wainwright. Palun tantsule. Odamees 2006
Muusikavalik
Standard- ja ladina tantsude muusikat saab tellida aadressilt www.casa-musica.de
2.3 Kursus 3 Kaasaegne tants
Vanem aste
1 akadeemilist tundi nädalas (35 õppetundi aastas)
Õpisisu
Õppe sisuks on kinnistada õpilase eelnevaid teadmisi kehatööst, liigutussooritusest, väljendusoskusest ning laiendada teadmisi kaasaegse tantsu valdkonnast.
Tutvutakse nii praktiliselt kui teoreetiliselt erinevate modern- ja kaasaegse tantsu koolkondadega ning nende treeningsüsteemi põhimõtetega. Traditsioonilised moderntantsu koolkonnad on: Cunningham, Graham, Limon, Horton. Kaasaegsed treeningpõhimõtted on: improvisatsioon, somaatilised liikumispraktikad jne. Õpetaja võib valida õppesisu vastavalt oma kogemustele ja vastavalt õpilaste ettevalmistusele.
Tutvutakse liigutuste omavahelise koostoimimisega ja seaduspärasustega: liigutuste ja aeg-ruumi suhetega ja seostega tantsukunsti meediumite vahel (selleks võib kasutada Labani liikumisteooria, Laban/Bartenieff liikumise analüüsi jt.). Õpe on praktiline, mille raames tutvustatakse ka käsitletavate teemade ajaloolist tausta. Iseseisva tööna kuulub õppesisusse tantsuetenduste/filmide/näituste külastamine, millele järgneb nähtu arutlus ja analüüs, mis on vajalik isikliku seisukoha ja arusaama kujunemiseks.
Õpitulemused
1) teadvustab oma keha liikumisharjumusi ja suudab sooritada liikumised fokusseeritult;
2) tunneb ära kaasaegseid liikumistehnikaid ja põhimõtteid õppesisu raames;
3) pöörab tähelepanu kehatöö ja liikumise tervislikele aspektidele;
4) teadvustab oma füüsilist ja loomingulist arengupotentsiaali läbi eneseanalüüsi;
5) omab eneseväljenduse ja esinemise kogemust;
6) oskab iseseisvalt ja grupis töötada;
7) valdab tantsuterminoloogiat õpitu raames;
8) on külastanud tantsuetendusi, -näitusi, -üritusi;
9) arutleb ja mõtestab nähtut ning kogetut.
2.4 Kursus 4 Klassikaline tants
Vanem aste
1 akadeemilist tundi nädalas (35 õppetundi aastas)
Õpisisu
Õppe sisuks on õpilase eelnevaid tantsuoskusi täiendada teadmistega balletist ja sellele stilistikale omastest väljendusvahenditest: klassikalise tantsu kehatööst, liigutussooritusest, väljendusoskusest ning tutvustada balletti kui väljakujunenud lavatantsu stiili.
Tutvutakse nii praktiliselt kui teoreetiliselt balleti treeningsüsteemi põhimõtetega. Kaasaegsed treeningpõhimõtted on: osalemine iseseisvas ja grupitöös, vaatlus ja eneseanalüüs. Õpetaja võib valida õppesisu vastavalt oma kogemustele ja vastavalt õpilaste ettevalmistusele ning siduda balleti stilistikat teiste stilistikatega.
Õpe on praktiline, mille raames tutvustatakse ka käsitletavate teemade ajaloolist tausta ja arenguetappe. Iseseisva tööna kuulub õppesisusse balletietenduste/ filmide/ kontsertide/ videote vaatamine, millele järgneb nähtu arutlus ja analüüs, mis on vajalik isikliku seisukoha ja arusaama kujunemiseks.
Õpitulemused
1) teadvustab oma keha liikumisharjumusi ja suudab sooritada liikumised fokusseeritult;
2) tunneb ära balleti kui lavakunsti ning klassikalise tantsu treeningsüsteemi ja nende põhimõtted õppesisu raames;
3) teab balleti kehahoiakut, jalgade- ja käte positsioone, plie’ ja grand plie’,d, baaselemente par terre, baashüppeid kahelt jalalt kahele jalale;
4) valdab rütmi ja omab muusikalist taju;
5) valdab stilistikale vajalikku koordinatsiooni õpitu raames ja oskab kasutada ruumi;
6) pöörab tähelepanu kehatöö ja liikumise tervislikele aspektidele;
7) teadvustab oma füüsilist ja loomingulist arengupotentsiaali läbi eneseanalüüsi;
8) oskab kasutada teadmisi balleti baasist teistes tantsustilistikates;
9) oskab iseseisvalt töötada arendades füüsilist mälu ja töötada grupis;
10) valdab tantsuterminoloogiat õpitu raames;
11) on külastanud balletietendusi, kontserte;
12) arutleb ja mõtestab nähtut ning kogetut.
2.5 Kursus 5 Tantsukompositsioon
Vanem aste
1 akadeemiline tund nädalas (35 tundi aastas)
Õpisisu
Tantsukompositsiooni mooduli sisuks on tantsude loomise ja kokkuseadmise algteadmiste õppimine. Õpetaja tutvustab õpilasele tööd tantsuloomise algelementidega: erinevaid mooduseid ruumis ja ajas liikumisel, tööd tantsuidee, karakterite ja liikumiskvaliteetidega, liikumisjooniste loomist, liikumiste ja tegevuste sidumise võimalusi omavahel ning ka muusika ja helidega jne. Õpetaja valib materjali edastamisviisi (näit tantsu- või liikumistehnika, praktiliste näidete ja teooria osa jne) vastavalt oma kogemustele ning õpilaste ettevalmistusele. Praktiline ja teoreetiline õpe on integreeritud.
Vanema astme tantsukompositsiooni õppes süvendatakse ja avardatakse õppija teadmisi ning kogemusi töös tantsu loomiseks vajalike algelementidega ning õpitakse neid praktiliste ülesannete kaudu rakendama. Individuaalse- ja grupitöö loovülesannete kaudu rakendatakse kompositsioonireegleid, katsetatakse erinevaid lähenemisviise tantsude kokkuseadmisel ja teiste kunstidega (muusika, disain, fotograafia, stsenograafia jne) sidumisel.
Tähelepanu all on õppija individuaalse tantsulis/kinesteetilise mõtlemise süvendamine, loomingulise eneseväljenduse toetamine ja grupitöö, õpilaste loominguliste võimete edasiarendamine ja füüsiline rakendamine.
Tantsukompositsiooni põhitõdede käsitlemisel eelistatakse praktiliste tegevuste tihedat integreerimist teoreetilise õppega ning pööratakse tähelepanu erinevate tantsutehnikate ning lahenduste käsitlemisele. Loomeprojektides tehakse koostööd muusika, käsitöö, kujutava kunsti, multimeedia, sõnateatri jt valdkondadega. Tantsusündmustel osalemine sisaldab etenduste, kontsertide külastamist, esinemist, osavõttu festivalidest, õpitubadest, loomingulistest projektidest. Olulisel kohal on nähtu – kogetu arutelu ja analüüs.
Õpitulemused
Tantsukompositsiooni aluste õppe läbinu
1) mõtleb loovalt;
2) on teadlik tantsukompositsiooni loomise alustest;
3) tunneb õpitu piires erinevaid tantsu loomise ja etendamise vorme;
4) valdab tantsukompositsiooni sõnavara õpitu piires;
5) suudab teha loomingulisi valikuid ja loomingulist tööprotsessi lõpuni viia;
6) omab kehalise eneseväljenduse kogemust;
7) oskab iseseisvalt etteantud materjaliga tööd teha;
8) on koostöövalmis, oskab kavandada ja hinnata enda panust rühmatöös;
9) osaleb eri laadi loomeprojektides ning tunneb neist rõõmu looja-, tantsija või vaatajana;
10) jälgib tantsu ja tantsusündmusi, räägib tantsust analüüsivalt põhjendades oma arvamust;
11) mõistab teadmiste ja pidevõppe tähtsust ning omab valmisolekut loovalt lähenema erinevatele lavalistele ning tantsuelulistele situatsioonidele.
3. Hindamine
Õpitulemusi hinnates lähtutakse gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa ja teiste hindamist reguleerivate õigusaktide käsitlusest.
Tantsuõpetuses hinnatakse õpilase tööpanust ja tema individuaalset arengut, õpilase teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi; harjutus- ja loomeprotsessides osalemist ning iseseisva mõtlemise ja analüüsi võimet.
Tantsuõppes on soovituslik kasutada pigem protsessipõhist suulist ja/või kirjalikku sõnalist hindamist või tagasisidet. Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ning vastavuses õpitulemustega. Hindamise aluseks on soovitav võtta erinevaid õpitulemuste kontrollimise vorme (test, praktiline tund, eneseanalüüs, essee jne). Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, milliseid hindamismeetodeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid.
4. Füüsiline õpikeskkond
Tantsutunnid planeeritakse tunniplaani osana ja viiakse läbi selleks sobivates ruumides.
Tantsutunnid toimuvad soovituslikult spetsiaalselt sisustatud ruumis: tantsusaalis, kus on vetruv tantsupõrand, ventilatsioon, kaetavad peeglid, põrandapind vähemalt 10×10 meetrit, puhas kõrgus vähemalt 3,5 meetrit, heliisolatsioon, kaasaegne heli- ja videotehnika, klaver või süntesaator, arvuti, projektor ja ekraan jms. Tunde võib läbi viia ka aulas või mõnes muus tantsuõpetuseks sobivas ruumis. Tantsutunnis on osalejatel sobiv riietus ja jalatsid. Tantsusaali kõrval on abiruumidena riietumis- ja pesemisvõimalused. Tantsusaalis on õppevahendid paigutatud nii, et neid oleks käepärane kasutada, ning neil on kindlad hoidmise kohad.
Muud vahendid:
1) õppekirjandus;
2) video- ja fonoteek (CDd, DVDd, VHSid);
3) võimlemismatid;
4) erinevad vahendid füüsise arendamiseks.
Soovituslikud õppematerjalid
Kompositsiooni algtõed on kirjeldatud Mary Joyce´i raamatus “Loovtants/ metoodika ja näidistunnid”.
Põhjalikumaks lugemiseks: J. Smith-Autard, Dance Composition: A Practical Guide to Creative Success in Dance Making (Performance Books), Bloomsbury Methuen Drama; Pap/DVD edition , 2010.
Internetist: http://www.aylesford.kent.sch.uk/sites/files/Dance%20Composition%20handbook.pdf
Ainekava koostajad
1. kursus Rahvatants – Sille Kapper
2. kursus Standard- ja ladina tantsud – Silvia Purje, Tanel Keres
3. kursus Kaasaegne tants – Heili Lindepuu, Anne Tamm-Kivimets, Evelyn Tuul, Rene Nõmmik, Tiina Ollesk
4. kursus Klassikaline tants – Anu Ruusmaa, Marina Volkova, Liina Arumets
5. kursus Tantsukompositsioon – Mall Noormets, Eve Noormets