Põhikooli õppekava üldosas § 7 on esitatud I kooliastmes taotletavate pädevuste loend. See hõlmab oskusi ja suhtumisi, mis peaksid kujunema kõigi õppeainete koostoimel. Selle loendi alusel ning arvestades eesti keele kui õppeaine spetsiifikat on koostatud järgnev loend I kooliastmes taotletavatest üldpädevustest, mille kujunemist on võimalik taotleda ja toetada eesti keele ainekava järgi toimuva õppe protsessis.
Esimese kooliastme lõpus õpilane:
- peab lugu oma perekonnast, klassist ja koolist;
- on viisakas, täidab lubadusi; teab, et kedagi ei tohi naeruvääristada, kiusata ega narrida; oskab kaaslast kuulata, teda tunnustada;
- tahab õppida, tunneb rõõmu teadasaamisest ja oskamisest, oskab õppida üksi ning koos teistega, paaris ja rühmas, oskab jaotada aega õppimise, harrastustegevuse, koduste kohustuste ning puhkamise vahel;
- teab oma rahvuslikku kuuluvust ning suhtub oma rahvusesse lugupidavalt;
- oskab end häälestada ülesandega toimetulemisele ning oma tegevusi ülesannet täites mõtestada; oskab koostada päevakava ja seda järgida;
- suudab tekstidest leida ja mõista seal sisalduvat teavet (sealhulgas andmeid, termineid, tegelasi, tegevusi, sündmusi ning nende aega ja kohta) ning seda suuliselt ja kirjalikult esitada;
- käitub loodust hoidvalt;
- oskab lihtsat plaani, tabelit lugeda;
- oskab kasutada lihtsamaid arvutiprogramme ning kodus ja koolis kasutatavaid tehnilisi seadmeid;
- austab oma kodupaika, kodumaad;
- oskab ilu märgata ja hinnata; hindab loovust ning tunneb rõõmu loovast eneseväljendusest ;
- hoiab puhtust ja korda, hoolitseb oma välimuse ja tervise eest ning tahab olla terve.
Põhikooli I astmes õpetab eesti keelt klassiõpetaja, kes annab ka teiste õppeainete tunde. Raske on määratleda, milliseid üldpädevusi ta ühes või teises õppeaines rohkem või vähem peaks silmas pidama. Enamikku eelnevas loendis sisalduvaid pädevusi taotletakse eesti keele ainekavas ning see on kaetud vastava õppesisu ja -tegevusega. Nad sisalduvad iseenesest enamikus keelekasutusolukordades ja -tegevustes kas tegevusena (kaaslastega või mingis muus rollis kirjalik või suuline suhtlemine erineval eesmärgil erineva suhtluspartneriga) või läbi konteksti (näiteks kirjalik keelekasutusolukord: gripihooajal koostatakse rühmatööna plakat, kuidas vältida nakatumist või kuidas ennast karastada, et mitte haigeks jääda).
Üldpädevuste kujunemist toetab ka tekstitöö ning loetavates tekstides sisalduv teave. Samas annavad kooliastmel üldiselt taotletavad pädevused materjali, et sõnastada õppeaine või õppevaldkonnaga (nt loovtööd) seotud enesekirjeldusi, mis aitavad õpilasel positiivset mina-pilti kujundada: mida oskan hästi, mida tean… Selliseid enesekirjeldusi saab kasutada klassi töö- ja mängureegleid sõnastades ja kirja pannes, juttude kirjutamisel (ka kujuteldava tegelase rollis), aga ka õpilastele eneseteadvustamisega seotud ülesandeid kavandades. Kokkuvõtteks, kõik eesti keele tundides toimuv toetab nii või teisiti ka kooliastmel taotletavate üldpädevuste kujundamist.