Epp Vodja, Junior Achievement Eesti, 2010
Gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse tunnis tuleks majandusteemasid käsitleda võimalikult elulähedaselt. Mõisted tuleb lahti seletada ning tõhus on seda teha näidete varal. Kuna majandusõpikudki annavad erinevaid definitsioone, tuleb põhirõhk asetada eelkõige mõistetest arusaamisele ja nende kasutamise oskusele, mitte niivõrd definitsioonide sõna-sõnalisele kordamisele. Väga oluline on, et õpilased mõistaksid majandusotsuste mõju ühiskonnale, aga ka seda, et majanduses on harva vaid üks õige lahendus ning hinnangud otsustele on subjektiivsed, kuna hindaja lähtub enamasti ka enda, oma pere ja lähedaste isiklikest kogemustest. Majanduse osa käsitlemisel on mõtet kasutada võimalikult palju arutelusid ja rühmatöid, kuna sageli võib probleemidele olla mitu vastust ning on kasulik, kui õpilased õpivad oma arvamusi põhjendama.
Riik ja majandus
Käsitledes ühiskonna majandusressursse ehk tootmistegureid, tuleb õpilaste tähelepanu pöörata ressursside piiratusele kõikides ühiskondades ning majandusüksustes ning vajadusele ressursse säästlikult kasutada. Ressursside käsitlemisel saab tõmmata paralleele geograafias õpituga. Oluline on mõista, et ressursside olemasolu ei taga veel kõrget elatustaset, vaja on ka nende efektiivset kasutust. Teema paremaks mõistmiseks saab kasutada rühmatöid ja simulatsioone, kus õpilastel lastakse lühikese aja jooksul otsustada mingi piiratud ressursi kasutamise üle. Parem, kui ülesandel ei oleks ühte kindlat õiget vastust, vaid otsuse otstarbekuse määrab selle põhjendus. Siit saab tuua paralleele riigiressursside jaotamise (näiteks piiratud rahalised ressursid on vaja jaotada hariduse, eakate, tervishoiu jms vahel) ja ettevõtlusotsustega, aga ka üksikisiku ja pere igapäevaste valikutega alternatiivide vahel.
Õpilasi on soovitav juhtida küsimuste abil arusaamiseni, et kasutamata ressursid ei loo juurde uut väärtust. Ressursse käivitav jõud on ettevõtlikkus, mida sageli peetakse neljandaks tootmisressursiks. Õpilased võiksid analüüsida Eesti elanike ettevõtlikkuse kohta ilmunud artikleid ja arutleda küsimuse üle, kas ettevõtlikkus on vaid kaasasündinud anne või saab seda arendada. Järgneda võiks arutelu, kas igaühest võib saada ettevõtja ning millised on ettevõtjale omased iseloomujooned. Tähtis on kujundada ettevõtjate suhtes positiivset hoiakut ja näidata noortele nende positiivset mõju tööpuuduse vähendamisel, uute väärtuste loomisel ja ühiskonna arendamisel.
Majandussüsteemide käsitlemisel saab õpilastele anda õppemänge ja ülesandeid, kus nad peavad erinevad olukorrad lahendama vastavalt erinevatele majandussüsteemide tunnustele (näiteks sattumine rühmaga asustamata saarele, lennuõnnetus kõrbes jms). Lähtuda saab kolmest majanduse põhiküsimusest (Mida toota? Kuidas toota? Kellele jaotada?). Selline ülesanne aitab paremini mõista majandussüsteemide eripärasid. Tähtis on ka see, et õpilased mõistaksid, miks on tänapäeval tegemist eelkõige segamajanduse, mitte aga puhaste majandussüsteemidega.
Majanduse sektorite ja nende arengutrendide käsitlemisel on abiks internetist saadav teave. Otstarbekas on võrrelda muudatusi majandussektoreis kümnendite kaupa Eestis, Euroopas ja maailmas. Näiteks võiksid õpilased analüüsida muudatusi Eesti Vabariigi majanduses 20 aasta jooksul. Edasijõudnumatel võiks lasta arutleda, mis neist muudatustest on tingitud üleminekust turumajandussüsteemile, mis eelkõige tehnilisest progressist. Siin võib olla kasu ka võrdlusest näiteks Armeenia, Moldova või Valgevene majandustega. Kasutada saab ka geograafiatunnis õpitut. Graafikute lugemisel ja koostamisel on abi matemaatika ning IT-teadmistest.
Ettevõtluse käsitlemine positiivses võtmes on väga vajalik. Sageli kipuvad õpilased esitama vanemalt põlvkonnalt ja ajakirjandusest saadud negatiivset ettevõtja kuvandit (maksab põhjendamatult vähe palka; ise elab hästi, töötajad halvasti jms.) Kahjuks ei toeta positiivset suhtumist eriti ka teised õppeained. Tähtis on arutelu ettevõtluse rolli üle ühiskonnas. Väga vajalik aruteluteema on ettevõtlusest tekkiv kasu ühiskonnale. Kasutegurite loetelu tuleks lasta koostada õpilastel endal ja see siis koos läbi arutada. Positiivset suhtumist ettevõtlusesse loob ja süvendab arutelu teemal, miks on ettevõtja kasumi õigustatud. (Samas ei saa õpetaja ka eitada, et on ettevõtjaid, kes ülisuure kasumi nimel ei käitu ühiskonnas eetiliselt. Rõhutada tuleb, et igas eluvaldkonnas leidub ebaeetilisi inimesi ning osa tunnuseid ei tohiks üle kanda tervikule). Lühike arutelu võib toimuda ka teemal, millised sidusrühmad saavad kasu ettevõtte kasumist (tulemus – peaaegu kõik). Seose matemaatikaga saab luua, arvutades koos õpilastega, kui palju maksab ettevõtja palgafondi pealt riigimakse ja makseid. Siis näevad õpilased, et palgakulud on märkimisväärselt suuremad, kui väljamakstav palk. Abi on internetis leiduvatest palgakalkulaatoritest.
Siiski tuleb vaadelda ka teist poolt. Väga hea arutelu toovad kaasa küsimused:
- Miks ei saa kogu majandustegevust anda ettevõtjate kätte?
- Millised on valdkonnad, mida ettevõtete kätte ei tohi anda (kohus, riigikaitse jms)? Miks?
- Milliseid valdkondi ettevõtted enamasti ei soovi täita (keskkonnakaitse jt kahjumi või väikese kasumiga tegevusalad)?
Kohalike näidete varal saab analüüsida ettevõtlusvõimalusi kodukohas ja Eestis. Kindlasti on hea kutsuda tundidesse eetilisi ettevõtjaid (lapsevanemad, vilistlased jt).
Riigi roll majanduses on pikem aruteluteema. Tähelepanu saab juhtida sellele, et arutelud riigi rolli üle (täpsemalt riigi sekkumise ja majandusvabaduse määra üle) on sajanditepikkused ning seisukohad muutuvad pidevalt. Tähtis on, et õpilased mõistaksid hinnangute suhtelisust ning õpiksid Eesti erinevate parteide poliitikates eristama populistlikke lubadusi reaalselt elluviidavatest. Neid tuleb õpetada küsima, kas lubadused on ressurssidega tagatud ning mõistma majanduses kehtivaid seoseid. Majandusringluse käsitlemine skeemina aitab mõista toimivaid seaduspärasusi. Võimalusel võib külastada Riigikogu istungit, kui parajasti arutatakse riigieelarvet või muud majandusega seonduvat teemat või kutsuda tundi mõni poliitik, kes selgitaks riigi rolli majanduses.
Euroopa Liidu rolli käsitlemisel on otstarbekas lasta õpilastel tuua välja Euroopa Liitu kuulumisest saadav kasu, aga ka hind, mida Eesti on pidanud selle eest maksma. Siin võib õpilased jaotada kahte rühma, kellest üks pool kaitseb Euroopa Liitu kuulumist ja teine esitab vastuargumente. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et püsitaks majandusküsimuste piires, mitte ei kaldutaks teemast kõrvale. Debatt ei pea kestma üle 15 minuti. Õpilased võiksid internetist otsida andmeid Eesti euroopasiseste majandustehingute kohta. Majanduse aspektist võib vaadelda ja vaielda ka Euroopa Liidu nelja vabaduse üle – kas need on Eestile kasulikud või mitte. Euro kasulikkuse ja ohtude analüüsimisel on vaja õpilastele meelde tuletada, et ka enne eurole üleminekut oli Eesti kroon euroga seotud ning sisuliselt ei muutunud majanduses palju. Kõik euroohud oleksid tabanud ka krooni. Õpilased võib panna rühmades arutama euro plusse ja miinuseid Eesti majanduse seisukohast. Omaette arutlusteema on eurotsooni vastastikune abi ja selle vajalikkus. Kui tunniaega jätkub, võib arutada teemal, milline on euroriikide vastutus, kohustused ja õigustatud ootus teiste abile. Jällegi tuleb pidada meeles, et absoluutselt õiget vastust ei ole. Debati korraldamine neil teemadel annab väga häid teadmisi, aga selleks kulub ka eelneva ettevalmistuse korral terve tund, kui soovitakse kaasata kõiki õpilasi. Moderaatoriks võib kutsuda kohaliku poliitiku või ettevõtja, aga seda võib teha ka õpetaja ise. Viimasel juhul on kindlam, et moderaator jääb neutraalseks.
Majandusarengu tsüklilisuse käsitlemisel on tähtis, et õpilased mõistaksid, et turumajandussüsteemis ei ole siiani õnnestunud majanduslangusi vältida ning tsüklite perioodid on olnud lihtsalt erineva pikkusega. Analüüsida saab möödunud majandustsüklite faase ja arutada, millise tsükli tunnused on parajasti Eesti majanduses. Õpilased võivad teha referaate erinevate meetodite kohta, mida riigid on kasutanud majanduslangusest väljumiseks. Eesti puhul tuleb rõhutada meie majanduse suurt sõltuvust teistest riikidest ning selgitada, mida tähendab väike avatud majandus.
Väliskaubanduse piirangute käsitlemisel tuleb välja tuua nende kehtestamise põhjused, neist saadav kasu, aga ka kahju majandusele.
Võimalik arutelud teemadel:
• Millised piirangud teie kehtestaksite Eesti väliskaubanduses?
• Mis oleksid selle tagajärjed?
Makromajanduslike põhinäitajate mõistmine on tähtis igapäevastest majandusuudistest arusaamiseks. Sisemajanduse kogutoodangu analüüsimisel on tarvis, et õpilased oskaksid tuua välja selle näitaja puudusi. Euroopa riikide näidetel võiks klassis arutada eelarvetasakaalu vajalikkust. Inflatsiooni illustreerimiseks võib kasutada ka simulatsiooni (nt korraldada klassis mänguoksjon tühiste asjadega ning anda õpilastele järjest juurde mänguraha, analüüsides ühtlasi tahvlil hindade muutust ja selle sõltuvust kasutusel olevast rahast.) Tähelepanu tuleb juhtida sellele, et mõõdukas inflatsioon on majandusele pigem kasulik kui kahjulik. Tarbijahinnaindeksi arvutamisel on otsene seos matemaatikas õpitavaga. Õpilased näevad, kui suur on hinnatõus ning kuidas seda arvestatakse. Õpilastel saab lasta arvutada erinevate toodete hindade tõuse võrreldes baasaastaga ja võrrelda neid tulemusi ametlike hinnaindeksitega, mis sisaldavad mitmeid erinevaid kaupu. Nii mõistavad õpilased, et igapäevane poeskäik ja hinnatõusude pealiskaudne vaatlemine ei anna neile objektiivset ülevaadet tegelikult majanduses toimuvast.
Riigi välisvõla analüüsil saab tugineda Euroopa riikide lugudele ning lasta õpilastel arutada, kuidas saab tekkida suur välisvõlg ja miks see on ohtlik. Õpilased peaksid ise avaldama arvamust, kas Eesti välisvõlg võiks olla suurem või väiksem või on praegune nende arust optimaalne. Rõhutada võiks välisvõla ja SKT vahelise proportsiooni tähtsust kui riikliku kindlustunde alust.
Õpilastele võib esitada küsimuse, milleks on vaja riigieelarvet. Kindlasti tuleb analüüsida Eesti riigi eelarvet (ja kohaliku omavalitsuse oma) ning jälgida uue eelarve koostamise arutelusid. Mille üle parlamendis vaieldakse? Miks ei saa kõiki soove arvestada? Õpilastega tuleb arutada, milleks on kasulik, kui riigieelarve on tasakaalus. Õpilased peavad mõistma makse kui riigieelarve tähtsaimat tuluallikat. Riigieelarve käsitlemisel on võimalusel otstarbekas kutsuda tundi kohaliku omavalitsuse spetsialist.
Maksude teema käsitlemine põhineb Eesti maksusüsteemil ning sellest lähtudes saab selgitada, miks on kahte liiki makse (otsesed ja kaudsed). Eelarvet analüüsides näevad õpilased, kummast maksuliigist laekub riigieelarvesse rohkem raha. Klassis võiks arutada, miks on Eesti poliitikud ja majandusspetsialistid otsustanud just olemasoleva maksusüsteemi kasuks ning tuua välja selle positiivsed kui ka negatiivsed küljed. Siin on lõimumise võimalus matemaatikaga. Õpilased võiksid arvutada käibemaksu tootelt, mille nad viimati ostsid. Kogemus ütleb, et ostuhinnast käibemaksu arvutamine on õpilastele raske (aga vajalik). Õpilased loetlevad ühishüvesid, mida tuleb maksudest rahastada. Arutelu alla võib panna küsimuse, milliseid teenuseid saabki tarbida vaid ühishüvedena ja mida võib anda ettevõtluse kätte.
Kindlasti on otstarbekas arutelu teemadel:
- Mis juhtub, kui paljud inimesed hoiavad maksumaksmisest kõrvale?
- Miks ei ole ümbrikupalk selle saajale kasulik?
Tuleb rääkida maksumaksmise vajalikkusest, aga parem on ka seda teha arutelude kaudu. Õpilaste puhul on mõttekas rääkida ka tuludeklaratsiooni esitamisest ning sellest, et ajutise töö korral saavad nad tulumaksu suures osas või täiesti tagasi ning seega ei ole neile ümbrikupalk isegi mitte rahaliselt kasulik. Õpilased võiksid tuua välja kõik soodustused, mida nad riigilt saavad ning omavalitsuse ja riigi eelarveid analüüsides vaadata, kuhu lähevad nende ja vanemate makstavad maksud. Oluline on, et õpilased mõistaksid, et maksusüsteemid (progressiivne ja proportsionaalne) ei ole iseenesest head või halvad, vaid tähtis on, kuidas neid rakendatakse ning mida ühiskonnas tahetakse saavutada.
Rühmaarutelud võiksid toimuda ka teemadel:
- Milleks on vaja sotsiaaltoetusi, mis on nende suurendamise eeldus ja mis juhtub siis, kui sotsiaaltoetused on liiga suured.
- Kas on võimalik vähendada makse ja suurendada toetusi?
Tööturg ja hõive
Tööjõu probleemide käsitlemisel on abiks interneti tööpakkumiste uurimine: õpilased näevad, milliste erialade inimeste järele on tööjõuturul nõudlus. Siin on kohane meenutada turumajanduse põhitõdesid nõudluse ja pakkumise kohta ning nende abil arutada palgatasemete ja tööpuuduse probleeme. Töötuse probleemi käsitlemisel tuleb olla teadlik ohust, et ka õpilaste lähiringkonnas võib olla töötuid inimesi ning seetõttu võib teema neid isiklikult puudutada. Aruteludes ei tohi anda hinnangut vanema suhtes, vaid vanemate töötust tuleks käsitleda kui ajutist nähtust, kus antud kohas ei ole käesoleval ajal pakkuda just temale sobivat tööd. Siin saab rõhutada vajadust pidevalt õppida (elukestev õpe). Teema on seotud karjääriplaneerimisega.
Hõivepoliitika käsitlemisel tuleks pöörata tähelepanu sellele, kas Eestis kasutatakse võrreldes Euroopa Liiduga keskmiselt rohkem passiivseid või aktiivseid tööturumeetodeid. Andmeid leiab taas internetist. Õpilased võiksid otsida selle olukorra põhjuseid. Õpilaste tähelepanu tuleb juhtida sellele, et alampalga tõstmine ja tööpuudus on omavahel seotud, eriti majanduslanguse perioodidel. Võib analüüsida majanduskriisi aegseid tööturu reguleerimise püüdeid nii riigi kui kohaliku omavalitsuse (näiteks Tallinna) tasandil.
Väikestes töörühmades võiksid õpilased korraldada ajurünnakuid teemadel:
• Kuidas vähendada töörännet teistesse riikidesse?
• Kas tööturg peaks olema avatud?
• Kuidas vähendada tööpuudust noorte hulgas?
Mööda ei saa minna ka töötu abiraha tõstmisega kaasnevatest probleemidest. Õpilased peavad mõistma, et siingi ei ole ühte õiget vastust. Inimväärset elu võimaldav töötu abiraha võib soodustada tööturust kõrvalejääjate arvu tõusu ning seega kahjustada riigi majanduse arengut ja tuua kaasa muidki probleeme.
Tööseadusandluse käsitlemisel pöörata erilist tähelepanu töölepingute sõlmimisele ning töötaja õigustele. Nende teemade arutelul tuleb jälgida, et ei tekitatakse ilmaasjata negatiivset suhtumist tööandjasse. Rääkida tuleb ka töötaja kohustustest, mitte ainult õigustest. Kindlasti tuleks rääkida tööaja pikkusest, puhkusest, ületunnitööst ja abi saamise võimalustest juhul, kui tööandja ei käitu seaduslikult. Soovitatav on tundi kutsuda ametiühingute liikmeid-spetsialiste, kes räägivad töötajate õigustest ja tugistruktuuridest. Tööturu meetmete käsitlemisel tuleb kindlasti rääkida koolitusest, ümberõppest, ettevõtlustoetustest, mitte üksnes töötu abirahast.
Ettevõtlust reguleerivat äriseadustikku ei pea õpilased valdama täielikult, küll aga peaksid nad eristama põhilisi ettevõtlusvorme ja teadma nende põhitunnuseid. Intellektuaalse omandi kaitset käsitledes peavad noored mõistma, et nad ei tohi kuritarvitada teise inimese intellektuaalset omandit, kuid oskaksid teatud tingimustes ka oma intellektuaalset omandit (nt õpilasfirma erilist toodet, IT-lahendust vms) kaitsta ning selle jaoks nõu küsida.
Tarbimine ja investeerimine
Õpilastele võib esitada küsimuse, kuidas reguleerib turumajandus üksikisikute tarbimist.
Edasi saab arutada teemadel:
- Milline majandussüsteem reguleerib üksikisiku tarbimist kõige õiglasemalt?
- Kas riigi sekkumine üksikisikute tarbimisprotsessi on vajalik?
- Millal ja kuidas saab riik sekkuda üksikisikute tarbimisprotsessi (maksud, müügipiirangud jms)?
Tarbija vajaduste käsitlemisel on abiks psühholoogiatunnis õpitud Maslow vajaduste hierarhia. Siinkohal võiksid õpilased koostada rühmatöödena erineva sissetulekuastmetega perede kuueelarve (näiteks neljaliikmelise pere vajaduste katteks). Siin joonistub selgelt välja, milliste kululiikide pealt on madalapalgalistel inimestel võimalik kokku hoida ja milliste pealt mitte. Õpilased võiksid internetist leitud andmete põhjal analüüsida ostukorvi hinna muutust viimaste aastate vältel ja uurida, kuidas on see seotud perede sissetulekute muutustega. Hea on otsida teavet ka samade perioodide palgamuutuste kohta. Omaette teema on reklaami mõju tarbimiskäitumisele. Õpilastel võib paluda analüüsida näiteks 2 päeva vältel TV kanalite reklaame (või internetireklaame) ja tuua välja, milliste Maslow püramiidi vajaduste rahuldamisele reklaamid valdavalt mõjuvad. Tundi võib kutsuda tarbijakaitseameti spetsialiste, kes annavad ülevaate olulistest tarbijaõigustest.
Laenude käsitlemisel paluda õpilastel samuti analüüsida vastavaid reklaame. Kindlasti tuleb lasta välja arvutada SMS- ja teiste lühiajaliste, ilma tagatiseta laenude tõeline hind ja analüüsida, miks sellised laenud on eriti riskantsed. Seos matemaatika tunniga on liitintressi arvutamine, mida läheb vaja laenude tagasimaksesumma teadasaamiseks. Õpilased näevad, kuidas väikesest kiirlaenust tekivad suured võlad. Tuleb selgitada, et kiirlaenu teeb eriti ohtlikuks asjaolu, et laenu tagasimaksevõimet ei kontrollita. Võib koostada ülesande, kus ühe laenu maksmiseks võetakse uus ja suurem laen. Siin saavad koostööd teha ühiskonnaõpetuse, matemaatika või majanduse õpetajad. Eraldi tuleks gümnaasiumis käsitleda õppelaenu teemat, selle hinda ja sellega kaasnevaid kohustusi. Kindlasti tuleb rääkida sellest, mis juhtub, kui laene ei suudeta tagasi maksta. Õpilane peaks mõistma, kes on käendaja, mis on tema kohustused ning miks võõrad inimesed ei pea õppelaene käendama. Selle teema juures võib kutsuda klassi pangatöötaja või külastada ise kohalikku panka.
Investeerimise juures võiks rõhutada seost riskiastme ja võimaliku tasuvuse vahel. Arutada saab erinevaid investeerimisvõimalusi, kuid õpilased peaksid mõistma, et teatav risk saadab iga investeeringut. Aktsiate ja aktsiabörsi mõistmiseks võiksid õpilased võimalusel osaleda mõnes investeerimismängus, et näha, kuidas aktsiatega on võimalik nii raha teenida kui kaotada. Pensionifondide käsitlemisel on vaja rõhutada võimalust ise pensionifondi valida ja seega oma raha ise juhtida. Siin on seos geograafias õpituga: õpilaste tähelepanu tuleb juhtida rahvastiku vananemisele ja ohule, et vähenev töötajaskond ei suuda võimaldada vanemale põlvkonnale nende soovitud elatustaset. Klassi on soovitatav kutsuda pensionifondide spetsialist. Samas tuleb jälgida, et külalislektor räägiks põhimõtetest, mitte ei müüks oma pensionifondi.
Artikkel avaldatud esmakordselt õppekava veebis gümnaasiumi sotsiaalainete valdkonnaraamatus 2010, ISBN: 978-9949-487-57-8