Õuesõpet defineeritakse kui õppimist ehedas keskkonnas vahetu kogemise, isetegemise ja kogetu teistele vahendamisega. Üha enam rõhutatakse vaheldusrikka õppimise olulisust, mitmed teaduslikud uuringud kinnitavad, et õuetegevused ja liikumine on kasulikud tervisele, liikumismeele arengule ja õppimisele. Loodus on õpikeskkond, mis pakub erinevaid võimalusi ka tööõpetuse tundideks. Õuesõpe on mitmekesine teadmiste omandamise vorm, kus saab kasutada nii aktiiv-, probleem- kui ka avastusõpet ja neid omavahel põimida. Samuti saab õuesõppega erinevaid õppeaineid lõimida: õues on võimalus näha, et kõik on kõigega seotud, erinevate õppeainete integratsioon jõuab reaalselt iga lapseni.
Õppida on võimalik läbi isikliku kogemuse, tunnetades end osana loodusest, avastades pidevalt midagi uut, hoolides keskkonnast ja imetledes koduümbrust. Õues õpitakse isetegemise kaudu – mida rohkem toimub õppimine tõeses keskkonnas, seda sügavamad ja mitmekülgsemad on laste teadmised. Näiteks, kui õpitakse lehtpuid, on väga tähtis, et õpetaja ei piirduks vaid teooriaga, vaid viiks lapsed ka välja, kus nad saavad oma käega lehti katsuda, nuusutada, neist midagi meeldivat meisterdada (näiteks sügisel vahtrarooside tegemine). Õuesõppe jaoks on vajalik õpetaja ja õpilaste vaheline hea koostöö, sest õuesõppetund sünnib üheskoos tegutsedes. Ühistegevuses kasvab vastastikune mõistmine ja suureneb soov õppida. Õpetaja peab eelnevalt põhjalikult läbi mõtlema, mida ja kuidas õpetada, õppetööd juhendades tuleb olla paindlik. Väliskeskkonnas võib esineda ootamatusi, mida mõnikord saab kasutada nii õpetaja kui ka õpilaste loovuse arendamisel. Õuesõpet saab korraldada mitmeti: väljasõidud, matkad, kooliõue ja läheduses asuvate parkide külastamine. Õppetööd on võimalik läbi viia nii välitingimustes kui ka kombineeritult õppega klassiruumis.
Näide nr 1
Rühmatöö mererannas. Kõigepealt otsitakse erinevaid looduslikke materjale: adru, kivikesi, rannakarpe jne. Seejärel luuakse rühmatööna erinevaid kujusid, mille käigus õpitakse nägema ja leidma huvitavaid ja uudseid lahendusi esemete kasutamiseks. Töö käigus kujuneb oskus üheskoos töötada, üksteist abistada, enda arvamust põhjendada ning kaaslase omaga arvestada.
Näide nr 2
Õppekäigult tuuakse klassi kaasa tükike loodust. Tunnis saavad õpilased meenutada elamusi erinevate loodusmaterjalide (kivid, oksad, lehed, marjad jne) korjamisest. Materjale võrreldakse, püütakse oma mõtted paberile joonistada. Nii sünnivad töökavandid, mida kommenteeritakse. Lapsed saavad teada, kuidas erinevate materjalidega töötada. Arutletakse tekkinud ideede üle ning rakendatakse oma fantaasiat tööde teostamisel. Oluline on õigete töövõtete omandamine. Seejärel valmivad tööd.
Praktilise töö näide
Vahtraroosid Vaja läheb: värvilised vahtralehed, niit, käärid.
1. Murra lehe ülemine osa alla.
2. Rulli leht toruks.
3. Murra järgmine leht alla.
4. Aseta toruks keeratud leht murtud lehe peale.
5. Keera alumine leht ümber toru.
6. Seo niidiga varre juurest roos kokku.
7. Aseta saadud töö jälle uue murtud lehe peale.
8. Keera murtud leht ümber roosipunga ja seo niidiga kinni.
9. Korda antud tegevusi ja tee samamoodi veel mõned roosid.
10. Kujunda vahtraroosidest kimp või pärg.
Praktilise töö näide
Unenäopüüdjate valmistamine
Vaja läheb: pikk pajuoks, lõng, nöör, käärid, sulg.
Painuta pajuoksast võru. Põimi otsad ümber võru ja seo nööriga kinni.
Võrgu kudumiseks seo nöör kahekordse sõlmega rõnga külge.
I rida: ümber rõnga 7 aasa. Tee aasad ühtlaste vahedega, kuid esimese ja viimase vahele jäta vähem ruumi.
II rida: aasa kinnitus algusrea 1. aasa keskele.
Jätka samamoodi, kuni keskmine ava on soovitud suurusega. Punudes hoia nöör pinge all, siis ei vaju nöör lonti. Lõpetuseks seo nöör sõlmega kinni.
Kaunista unenäopüüdja ja lisa riputusaas.
Riputusaasaks murra pikem nöör pooleks ja kinnita (seasõraga) esimese võrguringi alguskohale. Aja soovi korral nööri otsa pärlid ning seo nööriotsad omavahel umbsõlmega kokku.
Pikemalt on unenäopüüdjate valmistamisest kirjutatud ajakirjas „Käsitöö” (suvi 2009).
Näide nr 3
Meisterdamine kooliaias. Kevadel, kui lapsed klassitoast õue kipuvad esimesi päikesekiiri nautima, on hea meetod teha tööõpetustund kooliaias. Kaasa võetakse käsitöökott materjalide ja töövahenditega ning varem tehtud kavandid. Aias leitakse mugav tööpaik ja lastakse näppudel käia. Samal ajal jutustatakse teemakohaseid jutte, näiteks legende vanalinnast, kui valmivad keskaegsed nukud. Oma kogemuse põhjal võin tõdeda, et sellistes tundides on valminud lõbusad esemed, ning lapsedki on saanud juurde positiivset energiat.
Nukud
Vaja läheb: naaskel, liivapaber, nööbid, pabernöör, kork, lõng, riidetükid, marjad.
Krõll
Vaja läheb: nahk, liim, käärid, riie, pärlid.
Artikkel avaldatud esmakordselt õppekava veebis põhikooli tehnoloogia valdkonnaraamatus 2010, ISBN: 978-9949-9110-9-7