TLÜ, 2015
Projekti meeskond: Grete Arro Kati Aus Inge Timoštšuk Katrin Poom-Valickis Airi Kukk Konsultandid: Eve Kikas Anna-Liisa Jõgi
Sissejuhatus
Koolis antavad kodused tööd on aastaid olnud teemaks nii laiema üldsuse ja lapsevanemate jaoks kui ka mureallikas lastele endile. Üleväsimus, koolirõõmu puudumine, tasakaalu puudumine koolitööde-hobide-puhkamise vahel on kodutöö-aruteludes sagedased märksõnad. Samas pole selge, milline on koduste tööde “seis” kui selline: millised on õpilaste kodutööde tegemise oskused ja õpetajate kodutööde andmisega seotud teadmised-tegevused; kuidas on tänane koduste tööde andmine ja kodus õppimine seotud õppimise efektiivsuse, õpioskuste kujunemise ja õppija heaoluga. TLÜ erinevate insitituutide uurijad soovisid teada saada, milline on põhikooliõpilaste kodune õpikoormus, millised individuaalsed, õpetaja ja kodu tasandi tegurid kodutöödega seonduvad, ning kuidas kajastub kodutöödega seonduv e-Koolis. Kodutöödesse puutuvat on mitmekülgselt uuritud mujal maailmas; käesoleva uurimuse teoreetilised alused on vastavasisulisele kirjandusele tuginevalt tänases õppimispsühholoogias, rõhuasetusega ennastjuhtivale õppijale. Esmapilgul lihtne küsimus – milline on õppimist toetav kodune töö – hargneb lähemal vaatlusel palju keerukamaks. Kodutööd on valdkond, kus õppija peab tulema toime õppimisprotsessi reguleerimisega seotud erinevate aspektidega. Seega püüti käesolevas uuringus neid erinevaid aspekte uurida: õpilastelt küsiti erinevaid küsimusi koduste tööde tegemise ajal (kodutöödega seotud emotsioonid, motivatsioon, enesetõhusus, probleemid, individualiseerimine, jm), samuti uuriti üldisemalt õppimisega seotud uskumusi, hoiakuid, teadmisi; psühholoogilise heaoluga seotud tegureid (nt läbipõlemine) ning kognitiivset ja akadeemilist võimekust. Kuna eri vanustes on kodutöödeks vajalikud oskused ning nendega seotud probleemid erinevad, uuriti kahte õppeastet, alg- ja põhikooli (2. ja 7. klass) valimeid. Süsteemsema pildi saamiseks kaasati võimalikult paljusid kodutöödega seotud osapooli – õpilasi, nende õpetajaid ja lapsevanemaid. Seega keskendus uuring kodutöödega seotud teguritele-protsessidele nii õpilase omaduste kui õpetaja ja lapsevanema poolt loodava keskkonna tasandil. Andmekogumine lähtus arusaamast, et ainult küsimustikega kogutav informatsioon võib osutuda moonutatuks ja ühekülgseks: seepärast kasutati erinevad uurimisviise: küsimustikke, teste, avatud vastustega küsimusi, vaatlusi, e-Kooli sissekandeid ning kodutöödega seotud reaalajalisi enesekohaseid hinnanguid. Nii näiteks kasutati kodutööde ajalise jaotuvuse ja sisulise tähenduse paremaks uurimiseks nädala jooksul kogemuse väljavõtte meetodit mobiilirakenduse abil. Aruanne ning artiklisari annavadki ülevaate erinevatest koduse õppetööga seotud aspektidest ning eri (tasandi) tegurite omavahelistest seostest, mis peaksid aitama paremini mõtestada ja mõista kodutöid kui õppimise konteksti. Uuring, olles ristläbilõikeline, ei võimalda paraku öelda, millises keskkonnas (nt milliste õpetajapoolsete tegevuste või millise õppimise mõtestamise korral) on õpilase edenemine kõige jõudsam või millised keskkonnad soodustavad õpilaste õpioskuste arengut või õppimisega seotud emotsioonide ja tõlgenduste positiivsemaks muutumist. Andes käesolevaga küll kasulikku informatsiooni kodutööde osas toimuva kohta, oleks õppimisse puutuvat mõistlik uurida ka longituudselt. Samuti ei ole käesolevas aruandes ega seda laiendavas artiklisarjas kõiki võimalikke analüüse, mida kompleksselt kogutud andmed veel võimaldaksid ette võtta. Edasistele huvipakkuvatele küsimustele andmekogumi pinnalt vastamine eeldab täiendavat aega ja ressursse, mis oleks andmete (muuhulgas ka õpilaste, õpetajate ja vanemate kulutatud aja) mõistlik kasutus. Loe aruannet täismahus koos lisadega: Aruanne Eesti põhikooliõpilaste kodune õpikoormus 2013–2015 Lisa 1. Andmestiku kirjeldamine. 2. klass Lisa 2. Andmestiku kirjeldamine. 7. klass