Ainekava ülesehitusest I kooliastme tööõpetuses

Ene Lind, Tallinna Ülikool, 2010

Tööõpetuse osa õppe-kasvatusprotsessis

Tööõpetust peetakse heas mõttes konservatiivseks õppeaineks, mille juures hinnatakse käsitööalaseid oskusi ja vilumusi ning kus on oma kindel koht rahvusliku kultuuri säilitamisel ja arendamisel. Samas just selle aine sisu ning õpetuse praktiline väljund peaksid olema seostatud teaduse ning tehnika hetkesaavutustega. See seab aine õpetamisele nõuded, kus ei piisa perfektselt omandatavatest töövõtetest ja jäljendamise teel eseme valmistamise oskusest, vaid õppeprotsessis peavad seostuma rahvuslik kogemus, innovaatika, kaasaegne tehnoloogia ja õpilaste mõtestatud loov tegevus. Õpilased peaksid tundma õppima eripalgeliste materjalide omadusi ja nende töötlemise viise ning realiseerima oma huvitavaid eripäraseid ideid materjalis. Saadud tulemuse põhjal on õpilasel võimalik kogeda, õppida ja tunnetada teda ümbritsevat maailma, õppida tundma naudingut selle korrastamisest või parandamisest või mingi uue asja loomisest.

Kõrvaline aspekt pole seegi, et tööõpetust iseloomustav loov käeline tegevus on oluline komponent õpilase füsioloogilises ja vaimses arengus. Kuna tööõpetuse tundide põhisisuks on loominguline praktiline tegevus, siis on sel ainel täita emotsionaalselt tasakaalustav ülesanne õppeprotsessis.

Tööõpetuses toimib suhtlemine mitmel tasandil. Esiteks on õpilastel võimalus oma loomingu kaudu väljendada end mitteverbaalselt. See sõnum, mida iga üksikese endas kannab, on individuaalne ja autori nägu. Samas arendab tööõpetus ka verbaalset suhtlemisoskust, mis realiseerub oma töökogemusi sõnastades, töövõtteid teistele õpetades ja seletades, enda ja teiste vigu kirjeldada püüdes jne.

Käelise tegevuse integreerimine erinevate ainetega annab käeliselt andekatele õpilastele võimaluse mitte üksnes end positiivses valguses tajuda, vaid ka õpitavat teemat sügavamalt tunnetada ja paremini omandada. Õpilastel, kes on osavad, hea ruumilise ja loova mõtlemisega, on tööõpetuse aine heaks võimaluseks silma paista ja seda eriti juhul, kui nende akadeemilised võimed on nõrgemad.

Tööõpetuse aine õppekavas

Riiklik õppekava näeb ette, et 1.–3. klassis toimub tööõpetus poistele ja tüdrukutele ühiselt. Ainekava kohaselt nähakse ette võimalus jagada klass kaheks rühmaks juhul, kui õpilasi on rohkem kui 15. Arvestades seda, et tööõpetuse tundides mängib hea tulemuslikkuse saavutamisel suurt osa õpetajapoolne individuaalne juhendamine, siis on selline rühmadeks jaotumine tervitatav ja vajalik, kuna võimaldab õpetajal jõuda iga õpilaseni.

Tööõpetuses arendatakse õpilaste fantaasiat, loovust, planeerimis-, konstrueerimis- ja mõtlemisoskust ning käelist vilumust, õpetatakse enese eest hoolitsema, tegema õigeid valikuid toitumisel ning kultuurselt käituma. Tööülesannete valikul lähtutakse eesmärgist arendada eelkõige laste vaimseid ja füüsilisi võimeid, mitte soovist mingeid oskusi selgeks õpetada. Õpilased õpivad tundma erinevaid enim kasutatavaid materjale, võrdlevad nende omadusi ja töötlemisviise. Oluline on õigete võtete kasutamine lihtsamate tööriistade käsitsemisel. Õpilane õpib üksi ja koos teistega töötama, üksteist abistama, teiste arvamustega arvestama. Õpitakse oma tööd esteetilisest ja praktilisest küljest hindama, oma arvamusi põhjendama. Õpetamisel tuleb rõhutada mõtestatud ja analüüsivat tegevust; olulisel kohal on õppeaine integreerimine, teoreetilistes õppeainetes omandatud teadmiste praktiline rakendamine ja seostamine teiste eluvaldkondadega. Õpetaja kavandab tööülesanded selliselt, et õpilastel oleks võimalik loovalt tegutseda ning rakendada oma fantaasiat, teha ise otsuseid ja leiutada.

Tööõpetuse ainekava on koostatud põhimõttel, et õpilane:

• tunneb rõõmu ja rahuldust töö tegemisest;
• õpib vaatlema, tundma ja hindama ümbritsevat esemelist keskkonda;
• tunneb ja kasutab mitmesuguseid materjale ja töövahendeid ning lihtsamaid töötlemisviise;
• mõtleb loovaid lahendusi ja oskab neid lihtsalt teostada;
• töötab ohutult üksi ja koos teistega;
• hoiab puhtust kodus ja koolis, täidab isikliku hügieeni nõudeid;
• teab tervisliku toitumise vajalikkust;
• hoolib oma kodukoha ja Eesti kultuuritraditsioonidest.

Õppeaine sisu

Ainekava õppesisus on ära toodud teemade valdkonnad, mida tundides käsitleda. Nendeks on: kavandamine, materjalid, töötamine, tööviisid ja kodundus. Varasemas ainekavas erinevatel tehnikatel ning materjalidel põhinevad teemablokid on asendunud teadmiste- ja oskustepõhise ainejaotusega. Iga teemabloki kohta on välja toodud eraldi õpitulemused. Kuidas õpitulemusteni jõuda, seda otsustab õpetaja ise, valides pakutud teemablokkidest nõutud õpitulemust saavutada aitava õppesisu ja metoodika.

• Esimene teemablokk on Kavandamine. Antud teema aitab realiseerida järgmiseid eesmärke:

– õpib vaatlema, tundma ja hindama ümbritsevat esemelist keskkonda;
– mõtleb loovaid lahendusi ja oskab neid lihtsalt teostada;
– hoolib oma kodukoha ja Eesti kultuuritraditsioonidest.

Teema lõimub kunstiõpetusega, aga ka matemaatikaga (mõõtmine, plaani joonestamine). Kuna tänapäevase tehnoloogiaõppe aluseks on põhimõte „ideest praktilise teostuseni”, siis lihtsamate kavandite koostamisega alustame I kooliastmes. Selle teemabloki käsitlemisel tutvustatakse õpilastele rahvuslikke ornamente ja motiive ning suunatakse neid kasutama abimaterjale oma ideede kujundamisel. Õpilane õpib oma kavandit esitlema ja valikuid põhjendama. Viimane on eriti oluline näiteks rühmatöö puhul, kui valitakse grupi töödest koos välja üks teostuseni viidav kavand.

Teema läbimisel õpilane:
– kirjeldab, esitleb ning hindab oma ideid;
– kavandab lihtsamaid esemeid/tooteid;
– märkab esemetel rahvuslikke elemente.

Näited: kavand/plaan teemale „Tuleviku linn”; kavand kaardile, põletustehnikas seinaplaadile või varnale, kus kasutatakse rahvusliku ornamendi motiive jne.

• Teiseks teemablokiks on Materjalid. Teema aitab realiseerida järgmiseid eesmärke:

– õpib vaatlema, tundma ja hindama ümbritsevat keskkonda;
– tunneb ja kasutab mitmesuguseid materjale ja töövahendeid ning lihtsamaid töötlemisviise.

Teemat käsitledes toetutakse loodusõpetuses õpitavale. Teema on eraldi blokina esitatud põhjusel, et meid ümbritsev keskkond koosneb mitmekesistest looduslikest ja tehismaterjalidest, mis otseselt mõjutavad meie elu. Materjalide omadustest sõltuvalt valitakse töövahendid nende töötlemiseks, töötlemisviisid ning ka ese/praktiline väljund, mille valmistamiseks materjal sobib.

Teema läbimisel õpilane:
– eristab erinevaid looduslikke ning tehismaterjale (paber, tekstiil, nahk, plastik, vahtplast, puit, traat, plekk jne);
– võrdleb materjalide üldisi omadusi;
– oskab materjale ühendada ja kasutada.

Näited: materjalide omaduste võrdlemiseks valida praktilised tööd, kus kasutatakse koos erinevaid materjale: paber + tekstiil, tekstiil + puit, puit + traat jne. Õpilastel lasta arutleda materjalide ja töövahendite sobivuse üle.

• Kolmas teemablokk on Töötamine. Teema aitab realiseerida järgmiseid eesmärke:

– tunneb rõõmu ja rahuldust töö tegemisest;
– tunneb ja kasutab mitmesuguseid materjale ja töövahendeid ning lihtsamaid töötlemisviise;
– mõtleb loovaid lahendusi ja oskab neid lihtsalt teostada;
– töötab ohutult ja koos teistega.

Tehnoloogia valdkonna ainetes toimub praktilise tegevuse kaudu oskuste, teadmiste ja väärtushoiakute omandamine, töö kui inimese eriomase tegevuse teadvustamine. Õpetust tuleks maksimaalselt siduda igapäevase (töö)eluga, mille realiseerimise üheks võimaluseks on õppekäikude korraldamine meistrite ja kunstnike ateljeedesse, ettevõtetesse ja muuseumidesse. Töörõõmu saavutamiseks tuleks tähelepanu pöörata eelkõige ladusale töökorraldusele tunnis: materjalide ja töövahendite olemasolu, kord töölaudadel, eesmärgistatud tegevus ning õpilaste jaoks huvitav uudne praktiline väljund. Tööprotsessis arenevad õpilasel sellised isiksuslikud omadused nagu kannatlikkus, tähelepanelikkus, täpsus, järjekindlus, soov raskusi ületada; rühmas töötades õpitakse teistega arvestama ning üksteist abistama.

Harjumuspärase suulise juhendamise kõrval peaks harjutama õpilasi jälgima ja lugema jooniseid ning töötama kirjaliku juhendi järgi. Kirjaliku juhise järgi töötamine aitab õpilasel arendada funktsionaalset lugemisoskust. Tööjuhendiga töötamisel järgime printsiipi lihtsamalt keerulisemale. Esimeseks etapiks tööjuhendiga töötamisel on selle kasutamine abimaterjalina juhul, kui õpilasel tekivad töö kohta küsimused. Järgmiseks etapiks oleks tööjuhendit töövõtete kaupa koos õpilastega lugeda ning see koos läbi arutada veendumaks, et kõik sellest õigesti aru said.
Teemat käsitledes toetatakse väärtus-, õpi- ja suhtlemispädevuse kujunemist.

Teema läbimisel õpilane:
– töötab õpetaja suulise juhendamise järgi, kasutab abivahendina lihtsat tööjuhendit;
– julgeb oma idee teostamiseks ise võimalusi valida ja leiutada;
– toob näiteid õpetusega seotud igapäevaelust;
– arvestab ühiselt töötades kaaslastega;
– arutleb ohutuse vajalikkuse ja töökoha korrashoiu üle;
– tutvustab ja hindab oma tööd.

Näited: õppekäigud jäätmete sorteerimiskeskusesse, Eesti Põllumajandusmuuseumisse (võimalik tellida leiva küpsetamise, talismani sepistamise ning puutöö tegemise juhendamist), trükikotta (materjaliõpetus, paberi kasutamine jne); õpilane valib pakutud materjalide seast need, mis talle meeldivad ja sobivad tema töö jaoks.

• Neljas teemablokk on Tööviisid. Teema abil realiseeruvad järgmised eesmärgid:

– tunneb rõõmu ja rahuldust töö tegemisest;
– tunneb ja kasutab mitmesuguseid materjale ja töövahendeid ning lihtsamaid töötlemisviise;
– mõtleb loovaid lahendusi ja oskab neid lihtsalt teostada.

Teemat käsitledes integreeritakse õpet kunstiõpetuse ning matemaatikaga. See on teemablokk, mille õpitulemuste saavutamiseks omandab õpilane erinevate töövahendite õigesti kasutamise ning kus on võimalik õppida nii traditsioonilisi kui uudseid tehnikaid, mida võib kasutada eraldi või ka integreeritult ühe eseme valmistamiseks.

Teema läbimisel õpilane:
– kasutab materjale säästlikult;
– valib erinevaid töötlemisviise ja -vahendeid;
– käsitseb õigesti ning ohutult enim kasutatavaid töövahendeid;
– kasutab paberit ning kartongi tasapinnaliste ja ruumiliste esemete valmistamisel;
– modelleerib ja meisterdab erinevatest materjalidest esemeid;
– valmistab väiksemaid tekstiilmaterjalist esemeid.

Näited: erinevate tehnikate integreerimine ühe praktilise töö valmistamisel, näiteks tekstiilitöös (seinapilt) kasutada nii tikkimist, õmblemist kui heegeldamist.

• Viies teemablokk on Kodundus. Teema aitab realiseerida järgmiseid eesmärke:

– tunneb rõõmu ja rahuldust töö tegemisest;
– hoiab puhtust kodus ja koolis, täidab isikliku hügieeni nõudeid;
– teab tervisliku toitumise vajalikkust.

Antud teemabloki käsitlemisel on soovituslik ühendada ainesiseselt teemasid ning lõimida õpet inimeseõpetusega, kus käsitööõpetuse seisukohalt lisandub õppele loominguline aspekt.

Teema läbimisel õpilane:
– hoiab korda oma tegevustes ja ümbruses, peab vajalikuks jäätmete sorteerimist;
– tegutseb säästliku tarbijana;
– selgitab isikliku hügieeni vajalikkust, hoolitseb oma välimuse ja rõivaste eest;
– järgib viisakusreegleid.

Näide: ühendada teemakäsitlusi (materjalide kokkuhoid ja säästlik tarbija, käitumine näitusel ja pildiraami meisterdamine jne).

Õppetegevus

Õppimine peaks olema vaheldusrikas ning võimaldama õpilasel tegeleda erinevate tööliikide ja teemadega, katsetada mitmesuguste materjalide töötlemist ja tutvuda nende omadustega. Teooria käsitlemine on toetavaks eelduseks praktilisele tegevusele, mis moodustab põhilise osa õppetunnist. Igal õppeaastal tehakse ühistöid või viiakse läbi projekte. Tööõpetuse abil on võimalik kujundada koostegutsemise rõõmu ja meie-tunnet, iga õppija arenemist nii oskuses teistega arvestada ja teisi abistada kui ka ennast kollektiivis kehtestada. Grupitöödes tuleb kõigil leida oma roll ning seda niimoodi täita, et kogu grupp oleks rahul ja samas ka ühelegi selle liikmele ülekohut ei tehtaks. Kui liigutakse ühise eesmärgi poole, soosib see abistavat käitumist – kellegi mahajäämine mõjutab ka teisi, seetõttu peavad tugevamad nõrgemaid abistama.

Õpetajal on võimalik püstitada palju erinevaid ülesandeid, mille täitmisel õpilased saavad end „täiskasvanutena” tunda ja vastavalt ka küpsemalt käituda. Grupis on võimalik positiivselt ära kasutada igaühe eripära, leides selliseid ülesandeid ja rolle, mis tõstavad esile ta tugevusi ja varjavad nõrkusi. Teiselt poolt on võimalik õppijatele pakkuda rolle, mida nad tavaliselt ei koge (näiteks võimaldada tagasihoidlikumatel proovida liidri või initsiaatori rolli). Selline tegevus võib avada õppija rollipiire ja pakkuda uusi kogemusi oma „mina” avastamisel. Ühistegevuses õpivad õpilased aru saama, et inimesed on erinevad – võimed, oskused, suhtumine, töötempo jne ei ole võrdsed. Samas õpitakse erinevusi (näiteks rollide jaotamisel) positiivselt kasutama ning tööd väärtustama.

Lisaks õpetaja poolt ette määratud ülesannetele on õpilastele jäetud vabadus oma tegevust iseseisvalt planeerida ja teostada (see soodustab sisemist motivatsiooni nende tegevuste teostamisel). Tundide mitmekesistamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid ning õpiviise, soovitatav on organiseerida võimalusel õppekäike ning õuesõpet.

Hindamine

Nii õpetuslikust kui kasvatuslikust aspektist on oluline hinnang tehtud tööle. Õpetajapoolse arvamuse juurde peaks lisanduma kindlasti õpilase eneseanalüüs. Hindamine lähtub õppe-eesmärgist ja hindamiskriteeriumidest, see peaks olema võimalikult objektiivne ja usaldusväärne. Hindamine annab tagasisidet ning distsiplineerib õpilast. Õpilane saab teha järeldusi selle kohta, mida ta oskab, mida on õppinud, ning hinnata oma tugevaid ja nõrku külgi.

Hinnata saame kavandamist ja planeerimist (originaalsus, iseseisvus, kavandatu rakendamise võimalikkus, materjalide ja töövahendite valiku otstarbekus, oskus põhjendada oma valikuid), tööprotsessi ehk praktilise töö käiku (iseseisvus töös, koostööoskus, materjalide ja vahendite kasutamise oskus, tööohutusnõuete täitmine), õpilase arengut (püüdlikkus, käeline ja vaimne areng), töö tulemust (kavandatu õnnestumine, eseme kasutuskõlblikkus, esteetilisus jne) ja töö esitlemise oskust.

Lõiming

Õppeprotsessis kasutatakse nii ainesisest (erinevate teemade koos käsitlemine) kui ainetevahelist integratsiooni. See on vajalik eelkõige õpilasel tervikliku maailmapildi loomiseks. Ideaalplaanis toetab tööõpetus suuremal või vähemal määral kõigi üldpädevuste arendamist ning integreerub pea kõigi ainetega. Toogem siinkohal mõned lõimumisnäited:

• Emakeel – õpilane teab ainealast terminoloogiat, saab aru tööjuhisest ning töötab suulise ja kirjaliku (tööjuhendi) juhendamise abil, oskab oma tegevusi kirjeldada.
• Matemaatika, loodusõpetus – õpilane kasutab mõõtmisvahendeid, loendab ja võrdleb detaile ja esemeid, koostab ja kasutab töös jooniseid, määratleb ja võrdleb materjalide kulu ning mahtu.
• Kunstiõpetus – õpilane kasutab töötades värviõpetuse, disaini, kujutamis- ja vormiõpetuse põhimõtteid, erinevaid tehnikaid, materjale, tehnoloogiaid.
• Loodusõpetus – õpilane tunneb ja kasutab õigesti ning säästlikult erinevaid materjale, teab olmeprügi käitlemise põhimõtteid.
• Inimeseõpetus – õpilane planeerib ja kavandab oma tööd ja aega, kohaldab õpitut praktilise tegevusega, tunneb tervisliku toitumise põhitõdesid, oskab arvestada töötamisel vajalikke ohutusnõudeid, lähtub täiskasvanute ja kaaslastega suheldes üldtunnustatud käitumisnormidest.
• Kehaline kasvatus – õpilane kasutab töötamisel õigeid võtteid, hindab kehalist aktiivsust.

Lõiming töötab ka vastupidiselt: tööõpetuses õpitud käelise tegevuse elemente kasutatakse erinevate ainete tundides.

Kasutatud ja soovitatavad allikad

https://www.oppekava.ee/

Jürimäe, J. Ande- ja oskusainete võimalustest õppekava üld- ja valdkonnapädevuste arendamisel. h[ttp://www.ut.ee/curriculum/orb.aw/class=preview/id=106974/jyrimae.pdf ttp://www.ut.ee/curriculum/orb.aw/class=preview/id=106974/jyrimae.pdf]. 23.10.2006.

Lind, E. (2007) Tööõpetuse õpetamine. – Klassiõpetajale õpetamisest. Abimaterjale pedagoogiliseks praktikaks. Tallinn: TLÜ Kirjastus. Lk 95–105.

Artikkel avaldatud esmakordselt õppekava veebis põhikooli tehnoloogia valdkonnaraamatus 2010, ISBN: 978-9949-9110-9-7