Terviklik haridus Gunter Pauli lugude järgi õppimise kaudu ehk tervikliku õppe programm „Seiklus”
Margit Randmaa, Põltsamaa Ühisgümnaasium
Olen oma õpetatavates ainetes sidunud lugude jutustamise, teaduslikud teadmised ja kogemusõppe, et lapsed õpiksid maailma nägema kui seostatud tervikut. Olen tuginenud Gunter Pauli tervikliku õppe programmile „Seiklus“, mille olulised märksõnad on seosed, elu, inspiratsioon, koostöö, loovus, uudishimu, sõprus. Tema käsitlus on osa tavaõppest paljudes koolides Ameerika Ühendriikides, Euroopas, Lõuna-Ameerikas ja Kaug-Idas. Põhjalikumat teavet saab minu kokkupandud video esimesest 4 minutist.
Teadmiste-oskuste omandamise aluseks on Gunter Pauli kirjutatud 3minutised lood. Lugudest on arendatud õpiideid eri aineis: bioloogia, keemia, füüsika, inseneriteadus, majandus, eetika, ajalugu, geograafia, matemaatika, eluviis, sotsioloogia ja psühholoogia. Lisaks tähtsustuvad emotsionaalne intelligentsus, kunstiline väljendus, süsteemne mõtlemine ja ettevõtlikkus. Lugusid sobib kasutada eri kooliastmeis ning ka lasteaias.
Miks inspireerisid mind Gunter Pauli lood?
Gunter Pauli lastelugude kaudu saab õpetaja toetava ja kindla katuse, mille alla kujundada oma õpilastele ja endale sobiv ehitis. See niinimetatud ehitamine on nii õpetajale kui ka õpilastele põnev ning pakub rohkelt õppimisvõimalusi. Aga see ei ole mitte 19. ega ka 20. sajandi hoone (mida tänapäevane kooliharidus veel visalt soovitab), vaid ikka 21. sajandi jätkusuutlik, loodust ja teisi arvestav võimas ehitis, mis on iga ehitaja näoline, kuid samas ühendab kõiki.
Millised need lood on? Kus saab neid lugusid kasutada ja kuidas?
Kõik lood on umbes 3 minutit pikad ja alati kakskeelsed, et soodustada võõrkeelte õppimist. Iga loo lõpus on õpetajale/lapsevanemale põhjalik abimaterjal koos taustinfoga. Lugudest käib läbi ligi 600 tegelast. Seda, et tema lugude järgi õppimisel jääb midagi õppekavast omandamata, ei ole vaja karta. Vastupidi, lapsed omandavad rohkem teadmisi, kui õppekava ette näeb. Lisaks saavad nad nagu muuseas oskusi ja teadmisi sellistes valdkondades, mida me iga päev justkui oma aine kõrvalt arendama peame, aga sellenimelist ainet tunniplaanis meie haridussüsteemis ei ole.
I kooliastmes on üldõpetusliku töökorralduse ja klassiõpetaja süsteemi puhul lugude edasiarendamine lihtsam. Põhikooli II ja III astmes tuleks aineõpetajail koostööd teha. Näiteks saavad Hiinas (kus katseprojekti raames rakendati Gunter Pauli lugude järgi õpetamist 5000 koolis) aineõpetajad kokku ja võtavad ühe loo ette, millega nad töötavad erinevatest aspektidest terve kuu vältel.
Looduse viis kuningriiki. Esimene lugu
Sissejuhatav Gunter Pauli tutvustus, üks lugu koos võimaliku lugude järgi õppimise näitega on nähtav minu kokkupandud 15-minutilises videolõigus (vt videot alates 4:20). Videos loen ette ja toon lõimingunäiteid Gunter Pauli loo „Looduse viis kuningriiki“ põhjal. Huvi korral saab vaadata siit, kuidas Gunter Pauli ise oma lugu inglise keeles ette loeb, või kuulata näitleja Maria Annuse esituses lugu eesti keeles. Siit on näha videolõik, kus Gunter Pauli avab loo tausta, mis tema jaoks tähtis on ja mis ajendas teda seda lugu kirjutama. Need videod on filmitud Eestis detsembris 2020. Olin talle abiks ja toeks, et arutada ning tagasisidestada, mis on Eesti kontekstis oluline. Kuna tema lugude järgi õpivad kümned miljonid lapsed maailma eri piirkondades, siis peab ta väga tähtsaks, et lähtutaks riigi ja rahva eripärast.
Kui võtame vaatluse alla II kooliastme loodusõpetuse õpitulemused, katab lugu „Looduse viis kuningriiki“ täielikult teema „Elu mitmekesisus Maal“. Kunstiõpetuses võib sellesama looga soovi korral saavutada kõik II kooliastme kunstiõpetuse õpitulemused, rääkimata eesti ja inglise keelest, kus saab tekstiga eri aspektidest töötada; matemaatikas naturaalarvud 0 – 1 000 000 000 ja nende esitus (järguühikud, järkarvud), diagrammid, protsent ja arvu 10 astmed; loomulikult suure hulga õpitulemusi ka ajaloos ning terviseõpetuses. Ja kõik see on saavutatav õpetaja loomingulise käsitluse ja kolleegide koostöö toel ainult ühe looga. Iga loo lõpus on juhend õpetajale või lapsevanemale, mis annab inspiratsiooni ja ideid, mida eri õppeaineis selle looga käsitleda võiks. Näiteks loo „Looduse viis kuningriiki“ puhul on autor esile toonud akadeemilised teadmised (joonis 1). Nagu näha, hõlmavad need eri kooliastmete õpitulemusi.
Lisaks loo lõpus esile toodud akadeemilistele teadmistele on iga loo juures peatükid „Kas sa teadsid?“, kus on esitatud põnevaid fakte; „Mõtiskle“; „Tee ise“ ning „Õpetaja ja lapsevanema teejuht“, mille all on lahti seletatud järgmised alalõigud: „Emotsionaalne intelligentsus“; „Kunst“; „Süsteemid: seoste loomine“ (joonis 2); „Proovi järele“. Kõige lõpus saavad õpilased tutvuda selle loo muusaga, s.o teadlase, ettevõtja vm erilise inimesega, kes on inspireerinud Gunter Pauli seda lugu kirjutama.
Intervjuud ja videoklipid Gunteriga on kogutud Tervikliku õppe Youtube’i kanalisse, sh kõik 12 eesti keeles ilmunud lugu tema enda esituses ja kommentaaridega.
„Need valmid on vormilt lihtsad, kuid sisult mitmekihilised – igaüht kõnetab erinev alateema loos. Huvitavad faktid looduse seaduspärasuste kohta juhivad last edasi uurima just teda kõnetanud teemat ja täiskasvanul ei ole vaja õpetada – laps juba õpibki,” on öelnud oma koolitusmuljeid kokku võttes Tartu Luterliku Peetri Kooli koduõppe koordinaator Kadi Künnapuu.
Kuidas rakendada lugude järgi õppimist tavakoolis?
Selleks, et edukalt minna üle Gunter Pauli lugude järgi õppimisele, tuleks koolis ületada mõningad takistused ja teha mõni muudatus. Hea uudis on, et enamik nendest on täiesti tasuta võimalik ümber korraldada.
I ja II kooliaste
1. 1.–5. (6.) klassis võiks olla klassiõpetaja süsteem. See tähendab, et klassijuhataja annab kõiki põhiaineid ning teeb koostööd kehalise kasvatuse ja muusikaõpetuse õpetajatega. Praktikas kipub see aga nii olema, et juba 3. klassis annab klassijuhataja heal juhul kahe erineva aine tundi oma klassile, ülejäänud tunde annavad teised õpetajad. Sisuliselt on tegu aineõpetaja süsteemiga ning lõimitud ja seostatud õpet on väga keeruline korraldada. Lapsed on tegelikult aineõpetaja süsteemiks veel liiga noored. Puudub tervikpilt nii õpetajal õpilastest kui ka õpilastel kogu õppest.
2. Üldõpetus ja projektõpe. Tunniplaan ei ole lahterdatud ainete kaupa, vaid õpetajal on vabadus õpetada kõike koos ning loogilist süsteemi pidi, järgides kooliastme õpitulemusi. Praktikas kipub see aga nii olema, et tunniplaanis on küll kirjas üldõpetus, aga selle taga on ikkagi peidus matemaatika, seejärel loodusõpetus, siis inglise keel jne.
3. Koolis võiksid olla pikemad õuevahetunnid. Päevavalguses värskes õhus viibimisel on teaduspõhiselt väga palju positiivseid külgi, aga siin on veel üks aspekt, mis aitab õpetajat. Nimelt on õuevahetundide tõttu tagatud, et lapsevanemad varustavad oma lapsi iga päev ilmastikule vastava riietusega ning seetõttu ei saa õpetajale õues tunni korraldamisel takistuseks asjaolu, et kellelgi pole kummikuid või puuduvad kindad või lumepüksid. Kui koolis toimuvad tunniplaani järgi õuevahetunnid, siis on ka kooli pidaja sunnitud tegema investeeringuid, et muuta koolihoov turvaliseks (nt tagama aia või sulgema osa teid liikluse jaoks), ning ehitama katusealuseid ja istumisalasid, mida saab edukalt tundide ajal kasutada õuesõppe klassidena.
III kooliaste
1. Kool peaks üle minema paaristundidele (või ka 75-, 80-minutistele tundidele). Paaristunde saab edukalt rakendada I kooliastmes. Esimene reaktsioon on, et ükski väike laps ei pea seda aega vastu. Siin tulebki mängu nüüdisaegne õpikäsitus ja aktiivõppemeetodid. Paaristund ei ole kahe 45-minutise tunni kokkupanek, vaid täiesti uus tunni ülesehitus. Õpilastel on aega süveneda. Kasutatakse erinevaid aktiivõppemeetodeid, nt rühmatööd, käiakse õues ja tunni lõpus antakse tagasisidet (mis on oluline osa õpetajale, et aru saada, kuidas on õpilased käsitletud teema vastu võtnud, kus on nõrgad kohad, mis ideed ja küsimused on tekkinud) ning kinnistatakse omandatut. 45-minutise tunniga jäävad just need kõige vajalikumad tunniosad sageli ära. Õpilased saavad asjad päriselt ka selgeks ning õpetaja saab oma tööle väärtuslikku tagasisidet.
2. Lõimingu koosolekud toimuvad õpetaja tööaja sees kindlal ajal, näiteks kord kuus. Sel ajal, kui aineõpetajad järgmise kuu kava kokku panevad, võiks õpilastel olla näiteks e-õppepäev. Terve päev on aineõpetajatel aega käia läbi kõik klassid ja kokku leppida, mis looga järgmisel kuul töötatakse ning mida iga õpetaja oma tunnis seal käsitleda saab. Silmas tuleb pidada III kooliastme õpitulemusi ja nende loogilist järjekorda.
3. Õuevahetunnid on jällegi väga teretulnud nähtus just eelkirjeldatud põhjuste tõttu.
Gunter Pauli lugude järgi õppimise tasuline pool oleks raamatute soetamine. Sügisel 2020 ilmus eesti keeles 12 esimest raamatut. Neid saab osta siit ja koolid saavad osta soodsama hinnaga, kui kodulehel märgitud. Praegu käib töö 24 uue loo tõlkimise ja trükkimise ettevalmistusega. Plaanis on luua veel abimaterjale õpetajale (nt praktiliste katsete videod, koostöö kohalike uuendusmeelsete ettevõtetega, kogemuste jagamise keskkond jne). Õpetaja peaks soetama endale täiskomplekti, s.o raamatud koos juhendmaterjalidega. Töötatakse selle nimel, et õpilastele trükkida odavam versioon, kus oleks ainult loo osa koos piltidega. Hiinas trükitakse neid raamatuid kivipaberile, mis on 100% taaskasutatav. Kool saadab oma vanad ja väsinud raamatud kivipaberit tootvasse ettevõttesse, kus samadest raamatutest uued tehakse. Brasiilias trükitakse aga laste versioone kohaliku ajalehe alla ja lapsed saavad need välja lõigata. Mõnes riigis on kasutatud trükikoja jääke lastele voldikute trükkimiseks. Niimoodi tuleb õpilase versiooni hind väga väike.
Millest esimesed eesti keeles ilmunud lood täpsemalt jutustavad?
- Viiest looduse kuningriigist ja elu evolutsioonist Maal
- Bakteritest kui austamist väärt vanimast elu vormist
- Metsa kõige tugevamaks puuks saamisest
- Õunte lendamisest ehk n-ö kastist välja mõtlemisest
- Kultuuriti erinevatest eetilistest vaadetest
- Asjade algosadeks võtmisest ehk jäätmetest
- Toidu äraviskamise asemel targast säilitamisest
- Mikroplastist, kaladest ja mida saame muuta
- Erilistest ninadest loomariigis ja lõhnatajust
- Miks ei tohi parte toita ja looduse tasakaalu kõigutada
- Loomade kohtlemisest ja kasvatamisest
- Puukide olulisest kasulikust rollist ökosüsteemis
Tagasiside õpetajatelt ja õpilastelt lugude järgi õppimise kohta
Kesk-Eesti põhikooli ja gümnaasiumi bioloogiaõpetaja tagasiside: „Olen 20 aastat bioloogiat õpetanud, aga sel aastal täheldasin esimest korda, et terve 7. klass teadis peast looduse viit kuningriiki. Kusjuures eriti hästi teadsid nad algloomi, mis on tavaliselt üks keerulisemaid lõike ja jääb visamalt meelde. Nad olid aasta tagasi 6. klassis kunstitunnis töötanud eri aspektidest looga „Looduse viis kuningriiki“ ja sellest piisas, et aasta hiljem neid bioloogiatunnis mäletada.“
Lõuna-Eesti väikese põhikooli klassiõpetaja: „Olime eelmisel õppeaastal mitme looga tööd teinud. Sel õppeaastal, kui hakkasime uue osa käsitlemiseks kordama eelmisel aastal omandatut, tuli lastele see kohe meelde. Nad seostasid nii vahvalt tegelasi ja lugu ennast akadeemilise teadmisega.“
Tallinna suure kooli klassiõpetaja: „Me oleme lastega mitu huvitavat projekti nende lugude põhjal teinud. Nii vahva, kuidas lugu käsitledes areneb see koostöös lastega ise edasi ja kunagi ei tea, kuhu me välja jõuame.“
Siit saab vaadata veel videolõike, mis mõtteid ja kogemusi on jaganud Gunter Pauli lugude järgi õppimise kohta Eesti lastevanemate liidu juhatuse esimees, Eesti maaülikooli emeriitprofessor, Tallinna inglise kolledži klassiõpetaja, ettevõtjad ning õpilased.
Õpetaja hirmud ja mured
Põhihirm, mis õpetajal on: „Aga äkki ma ei tea kõiki vastuseid, mis võivad loost välja kooruda!“ Vaatame siit, kuidas vastab sellele Gunter Pauli. Õpetaja ei peagi kõigile küsimustele vastuseid teadma. Kui ta teaks, siis peaks tal olema kõigi maailma professorite teadmised, mis on ilmselgelt võimatu.
Teine hirm, mis võib õpetajal tekkida, et äkki ta ei õpeta täpselt nii, nagu selle loo puhul mõeldud on, vaid kaldub teemast kõrvale või teeb midagi muud valesti. Vaatame siit, kuidas vastab sellele Gunter Pauli. Kokku võttes: igaüks õpetab ja kujundab oma meetodid ning käsitluse just täpselt nii, nagu tema soovib ja vajalikuks peab. Nii ongi õige ning seda Gunter Pauli ootab ja loodab.
Seega pole vaja karta, on vaja pealehakkamist ning laste harimine nende lugude kaudu on üks suurepärane võimalus. See on põnev ja nauditav protsess nii õpilasele kui ka õpetajale, väidan seda oma kogemuse põhjal. Lugude kaudu õppimine pole midagi uut. Aastasadu on just niiviisi õppinud kümned ja kümned põlvkonnad. Nüüd tehakse seda rohkem teaduspõhiselt ning palju komplekssemas maailmas.
Gunter Pauli seisukoht, mida me koolitusel kuulsime, on: „Me peame jagama lastega inspireerivaid lugusid, mis toidavad nende kujutlusvõimet, sest nii õpivad nad nägema maailmas lahendusi, mille olemasolust meie nende õpetajate ja vanematena aimatagi ei osanud.“
Allikas
https://terviklikharidus.ee/et