1.8. Hindamise alused
Ainekavas on kirjeldatud õpitulemused õppeaines kooliastmete kaupa kahel tasandil: üldised õpitulemused õpetamise eesmärkidena ja õpitulemused osaoskuste raames. Hinnatakse õpilaste teadmisi ja oskusi suuliste vastuste, sealhulgas esituste ning kirjalike tööde alusel, arvestades teadmiste ja oskuste vastavust ainekavades taotletavatele õpitulemustele; õpilaste individuaalseid iseärasusi ja mõtlemistasandite arengut. Hindamisel lähtutakse vastavatest põhikooli riikliku õppekava üldosa sätetest.
Hoiakutele (nt huvitatus, tähtsuse mõistmine, väärtustamine, vajaduste arvestamine, kokkulepitud reeglite järgimine) antakse hinnanguid.
Hindamise kriteeriumid ja viiepallisüsteemist erinev hindamise korraldus täpsustakse kooli õppekavas.
Eesti/vene keele õppimise tulemusi kokku võtva hindamise vormiks võib olla kompleksne töö.
I kooliastmes hinnatakse õpilase:
- suulist keelekasutust, s.o kõnelemist ja kuulamist,
- lugemist, s.o lugemistehnikat, teksti mõistmist ja vabalugemist,
- kirjutamist, s.o kirjatehnikat, õigekirja ja kirjalikku tekstiloomet.
II ja III kooliastmes hinnatakse õpilase:
- suulist ja kirjalikku suhtlust,
- tekstide vastuvõttu,
- tekstiloomet,
- tekstide õigekeelsust.
Kirjanduse õppimise tulemusi hinnatakse eesti/vene keele õppest eraldi alates 5. klassist.
II kooliastmes hinnatakse:
- teoste lugemist ning tutvustamist,
- jutustamist,
- tekstide tõlgendamist ja analüüsi, kirjandusliku kujundi mõistmist,
- teksti esitust ja omaloomingut.
III kooliastmes hinnatakse õpilase:
- iseseisvat lugemist ja eri viisidel jutustamist,
- teksti tõlgendamist, analüüsi ja mõistmist,
- teksti esitust ja omaloomingulisi töid.
Kirjalikes kirjandusülesannetes parandab õpetaja ka keelevead, kuid hinnates arvestab valdavalt töö sisu. Omaloominguliste tööde puhul võib lisahindega tunnustada esteetilist aspekti.