Reet Ollino, Elva Gümnaasium, 2010
Uues riiklikus õppekavas on kodundusel tehnoloogiavaldkonna õppeainete hulgas tunduvalt suurem osakaal kui seni. Kodundusõpe peab põhikooli lõpuks tagama õpilasele oskuse rakendada tervisliku toitumise põhitõdesid menüüd kavandades ja analüüsides, valmistada mitmekesiseid ja tervislikke toite ning tulla toime koduse majapidamisega.
Kodundusõppe tulemuslikuks korraldamiseks tuleb senisest enam tähelepanu pöörata ka vajaliku õpikeskkonna loomisele. Praktiliste kodundustundide (toiduvalmistamise) läbiviimine pole mõeldav ilma kaasaegse õppeköögita.
On väga oluline, et õppeköögi planeerimisse kaasataks ka kodundusõpetaja(d), mitte ainult sisearhitekt ja ehitusspetsialistid. Õpetaja peaks siinkohal põhjalikult läbi mõtlema tundide läbiviimise metoodika ning sellest tulenevad nõuded õppeköögile. Vastasel juhul ei pruugi köök vastata valitud õppemeetodite vajadustele.
Käsitöö- ja kodundusklass võiksid asetseda kõrvuti ja olla omavahel ühenduses – see võimaldaks kasutada ruume ratsionaalsemalt, teostades mõningaid kodundusalaseid õpitegevusi käsitööklassis (ja ka vastupidi).
Praktiline kodundusõpe hõlmab lisaks toiduvalmistamisele ka muid kodumajanduslikke töid nagu näiteks korrastustööd ja pesupesemine. Sellest lähtudes võib kodundusklassi mõtteliselt jagada kuueks tsooniks.
I tsoon – ettevalmistus tunniks
Selles ruumi osas saavad õpilased end tunniks valmis seada. Siin peaks olema võimalus ära panna koolikotid (nt riiul); peegel, et korrastada juuksed kodundustunniks; kraanikauss kätepesuks koos paberkäterättide hoidjaga. Selles osas võiks paikneda ka varn või mõni muu panipaik põllede hoidmiseks.
II tsoon – ühine töötsoon
See tsoon peaks olema kõigile tunnis osalejatele hõlpsalt ligipääsetav. Siin paiknevad külmkapp ning kuivainete ja maitseainete hoidmiseks mõeldud kapid. Sellesse ossa peaks mahtuma ka tööpind toiduainete kaalumiseks. Samuti kuulub siia töölaud eritöödeks, st köögikombaini, mikseri jt elektriliste köögiriistade kasutamiseks. Ühises töötsoonis võiks asetseda ka nõudepesumasin.
III tsoon – töösaared (4 tk, 1 töösaar 4–5 inimesele)
Selle osa võib kujundada erinevalt, arvestades ruumi suurust ja lähtudes õpetaja valitud metoodikast. Nii võib saared paigutada ühekaupa, kui kodundustunnis valmistavad 1–3- liikmelised rühmad erinevaid toite, või liita kokku üheks plokiks, kus töö toimub rühmades e peredes, kes kõik valmistavad toitu ühesuguse menüü järgi, või grupeerida mõnel muul põhimõttel. Oluline on, et töösaarte ümber jääks piisavalt liikumisruumi.
Töösaare keskmeks on 4 keeduosaga pliit. Pliitide arv peab olema kooskõlas õpilaste arvuga kodundustunnis: 1 pliit 4–5 õpilase kohta. Hästi sobivad klaaskeraamilised pliidid, kuna nende siledat pinda on kergem puhastada. Küpsetusahjud võivad olla koos pliitidega või eraldi. Eraldi asetsevate ahjude eeliseks on see, et need saab paigaldada tööpinna kõrgusele, mis teeb küpsemisel toimuva eriti hõlpsasti jälgitavaks.
Pliitide juures peab olema ka piisava suuruse ja otstarbekohase pinnakattega tööpind. Pliidiplaadid ja tööpinnad olgu ergonoomiliselt sobiva kõrgusega. Tööpinnad peaksid olema vähemalt kahelt poolt ligipääsetavad.
Iga töösaare tööpinna all võiksid paikneda piisava suurusega sahtlitega kapid, kuhu saab paigutada toiduvalmistamisel kasutatavad nõud ja töövahendid. Kapiuste küljes peaksid olema riputuskonksud pajalappide ja köögirätikute jaoks.
Töösaarte juurde kuuluvad ka nõrutuspinna või eraldi nõudekuivatusrestiga kraanikausid, soovitatavalt roostevabast terasest.
Sellesse tsooni peaks mahtuma ka kapp kolme väikese jäätmekonteineriga: üks pakendite, teine biolagunevate jäätmete ja kolmas paberi jaoks.
Töösaarte juures võib paikneda ka kapp serveerimisnõude jaoks, kuid see võib asetseda ka serveerimisruumis.
IV tsoon – serveerimistsoon e söögituba
Selleks võib olla õppeköögi eraldatud osa või eraldi spetsiaalne söögituba, mis on ühenduses õppeköögiga.
Siin võiks asetseda 4 söögilauda, kuhu mahub lahedalt istuma 6 inimest (arvestusega vähemalt 60 cm igale inimesele). Lauad võiksid olla suhteliselt kerge kaaluga, et neid oleks hõlbus vajadusel ümber tõsta, et moodustada neist suur ühine söögilaud.
Laudade juurde kuuluvad kerged, mugava seljatoega toolid. Toolide arv peab olema kooskõlas tunnis viibivate õpilaste arvuga, lisaks võiks olla ka mõned toolid külaliste jaoks.
Selles ruumi osas võiks paikneda ka serveerimisnõude kapp, kus on piisavalt ruumi kõigi toidu serveerimiseks vajalike nõude ning lauanõude jaoks, samuti sahtlid serveerimisvahendite ja söögiriistade tarvis. Siin peaks olema ka koht (kapp või sahtlid) lauapesu hoidmiseks.
V tsoon – kodumajandustööde õpetus
Siia paigutuvad kodumajandustööde (korrastustööd, pesupesemine, rõivaste korrashoid) õpetamiseks vajalikud vahendid ja materjalid.
Selles osas peaksid omale koha leidma kapp puhastusainete ja -tarvikute näidiste, puhastusainete, tolmuimeja, prügikottide, põrandapesukomplekti, harja ja kühvli hoidmiseks.
Pesupesemise õpetamiseks oleks vajalik pesumasin. Sellesse ossa kuulub ka hoiukoht pesukausile käsitsipesu demonstreerimiseks, pesukuivatusrestile ja pesuainetele.
Pesupesemise juurde kuuluva triikimise ja pressimisega võib tegeleda ka käsitööklassis, kus vastav koht nagunii sisse on seatud.
VI tsoon – õpetaja töökoht ja kirjavara
Ruumi selles osas on demonstratsioonipind, mille ümber õpilased mahuvad näidatavat jälgima, või interaktiivne demonstreerimise võimalus; samuti arvutilaud ja tool ning riiul õpikute ja kokaraamatute jaoks. Seinapinda õpetaja töökoha juures peaks saama kasutada õppetabelite demonstreerimiseks. Ka võiks seal olla väike valge tahvel.
Lisaks eespool toodud tsoonidele võiks kodundusklassis jaguda kappe ka muude, nt käsitööõpetusalaste õppetegevuste läbiviimiseks vajalike vahendite hoidmiseks (nagu näiteks pliidi kasutamist vajavad vaha- või sidumisbatikutööd).
Kõiki neid soovitusi saab arvesse võtta uue kabineti ehituse korral. Kui tegemist on aga mõne olemasoleva ruumi ümberehitusega kodunduskabinetiks, tuleb mõistagi lähtuda antud tingimustest ja püüda leida olemasolevate võimaluste piires parim lahendus.
Näitena kirjeldan Elva Gümnaasiumi kodunduskabinetti, mis valmis 2004. aasta sügisel.
Renoveerimistööde tulemusena sai kahest kõrvuti asetsevast tavalisest klassiruumist (pindaladega vastavalt 52 m² ja 56 m²), mis ühendati omavahel uksega, käsitöö ja kodunduse kabinet. Kodundusõpetajana joonestasin eskiisi, millisena ma neid ruume näha tahaksin, ning sisearhitekt arvestas oma töös enamasti minu soovidega. Ainus, mida peeti ebaratsionaalselt kulukaks, oli kraanikausside paigaldamine töösaare keskele. Pean tunnistama, et see, nagu nüüdseks töö käigus on selgunud, ei takista oluliselt kodundustunni edukat läbiviimist. Otsisin ka ise sobivaid ja parima hinnapakkumisega köögiseadmeid ja -masinaid.
II ja III kooliastme kodundustundides on meil töö organiseeritud rühmades e peredes, kus iga 4–5-liikmeline pere valmistab eraldi toitu ühesuguse menüü järgi. 9. klassis küpsetamise teemaga tegeledes ja gümnaasiumis, kus kodundus on meie kooli õppekavas valikainena ning rakendusharus kohutusliku ainena, valmistavad aga 2–4 õpilasest koosnevad rühmad erinevaid toite, mida hiljem ühise laua taga degusteeritakse. Töötamine rühmades loob õpilastele suurepärased võimalused meeskonnatöö kogemuste omandamiseks, õpetab kaaslastega arvestama, ühist tööd organiseerima, analüüsima ja hindama.
Kuna ruumid asetsevad kõrvuti, siis täidab meil tunniks ettevalmistumise tsooni aset käsitööklass: siia saavad õpilased jätta oma koolikotid, korrastada peegli ees juuksed kodundustunniks ja pesta käed. Ka kodundusklassis on eraldi valamu käte pesemiseks ning tegevuse kiirendamiseks kasutame mõlemat. Põlled paneme ette kodundusklassis, kus need kokkupanduna kapis seisavad.
Ühine töötsoon on meil jagatud osadeks. Kodundusklassi kahes seinas paiknevad sektsioonkapid, mille alumiste kappide peal on tööpinnad. Kappide vahel, töösaare läheduses paikneb ka külmik. Külmiku kohal seinal leidus sobiv koht toiduainete kaalu- ja mahuvahekordade tabeli paigaldamiseks, mis samuti peab olema kõigile nähtav. Samas seinas töösaare otsa juures on kapid, kus hoiame kuiv- ja maitseaineid. Töölaud eritöödeks (köögikombaini, mikserite jms kasutamiseks) paikneb aga teises seinas, küpsetusahjude kõrval. Ka nõudepesumasin paikneb ühises töötsoonis.
4 pliidist (2 klaaskeraamilist ja 2 keeduplaatidega elektripliiti) ja nende juurde kuuluvatest tööpindade ja sahtlitega kappidest koosnevad töösaared on meil paigutatud ühtse plokina, sest selline lahendus võimaldas jätta töösaare ümber piisavalt liikumisruumi. Niisugune töösaarte paigutus tagab minu arvates muuhulgas suurepärase ülevaate töö käigust niihästi õpetajale kui ka õpilastele.
Lisaks vahetult pliitide kõrval olevatele tööpindadele saavad õpilased vajadusel kasutada neid, mis on seinte ääres paiknevatel kappidel.
Kuna meil on integreeritavad pliidid, asetsevad ka nende all kapid, milles hoiame keedunõusid. Lisaks kuulub iga pliidi juurde veel teinegi kapp toiduvalmistamisel kasutatavate nõude jaoks ning sahtlid töövahendite hoidmiseks. Kapiuste käepidemete küljes on konksud pajalappide ja köögirätikute riputamiseks.
Küpsetusahjud asuvad eraldi, kuid töösaarte vahetus läheduses. Nad on paigaldatud tööpinna kõrgusele ja neis toimuv on hästi jälgitav. Kuna kasutame pöördõhu funktsiooniga ahje, piisab kahest täiesti. Sarnase küpsetustemperatuuriga toite kombineerides saab vajadusel kummaski ahjus edukalt valmistada korraga kahte erinevat küpsetist. Küpsetusvormide tarvis on ahjude kohal kapid. Muud küpsetamisel kasutatavad tarbed, nagu taignarullid, -lõikurid, küpsisevormid jms, on paigutatud ahjude kõrval olevatesse sahtlitesse.
Kraanikausid paiknevad külgseinas kahekaupa. Nii on võimalik pöörata tähelepanu ka vee kokkuhoiule: ühte valamusse saab teha pesulahuse töövahendite ja toiduvalmistamisel kasutatavate nõude pesemiseks ja teises neid loputada. Kraanikausside kõrvale saab asetada nõudekuivatusrestid. Kabineti nurgas on veel üksik valamu kätepesuks ja selle juures seinal paberkäterättide hoidja.
Kolm jäätmekonteinerit – eraldi pakendite, biolagunevate jäätmete ja paberi jaoks – on kõigi tunnis osalejate jaoks ühised ja paiknevad valamukappides. Kappidel on vastavad tähised.
Serveerimistsoon e söögituba moodustab enam-vähem poole kodunduskabinetist. Seda saab vajadusel laest rippuvate liigutatavate paneelide abil töötsoonist eraldada. Seal on neli söögilauda, mille taha mahub istuma kuni 6 inimest, ja 20 erksavärvilist plastiktooli (samasugused toolid on ka käsitööklassis ja vajadusel saab neid sealt juurde tuua). Laudu kahe-, kolme- või neljakaupa liites saab moodustada sobiva suurusega laua ka suuremale seltskonnale. Söögitoaossa jäävates kappides hoiame serveerimisnõusid ja -vahendeid, söögiriistu ning linikuid.
Kodumajandustööde õpetamiseks vajalikud materjalid ja töövahendid saab enamuses paigutada kätepesuks mõeldud valamu all ja kohal paiknevatesse kappidesse. Samuti saab nende hoidmiseks kasutada teisi valamukappe.
Pesumasin paikneb ühises töötsoonis nõudepesumasina kõrval. Lisaks õppeotstarbele kasutame seda regulaarselt ka köögirätikute, põllede ja linikute pesemiseks. Pesukuivatusrest on endale koha leidnud akna juures kapi kõrval (samas piirkonnas on võimalik teda ka kuivatamiseks avada).
Triikimis- ja pressimistöödega tegeleme käsitööklassis, kus on võimalik sisse seada kolm triikimiskohta.
Eraldi õpetaja töökohta meie kodundusklassis ei ole. Teoreetilised tunnid ja praktilise kodundustunni sissejuhatava osa viime läbi käsitööklassis. Seal on arvuti ja projektor, samuti võimalus õppetabeleid demonstreerida. Käsitööklassi riiulitele on võimalik mahutada ka kodunduse õpikud. Kokaraamatute jaoks on ruumi nii käsitööklassi kui kodunduskabineti riiulitel.
Kuna meie kodundusklassis on piisavalt kappe, on otsaseina aknapoolsetes kappides-sahtlites endale koha leidnud ka materjalid ning töövahendid sidumis- ja vahabatiku, siidimaali jms viljelemiseks. (Suuri raame nende tööde tegemiseks hoiame üle koridori asetsevas kangastelgede ruumis.)
Meie kooli õpilased ja mina oleme oma kabinetiga väga rahul ja meile meeldib seal tegutseda!
Artikkel avaldatud esmakordselt õppekava veebis põhikooli tehnoloogia valdkonnaraamatus 2010, ISBN: 978-9949-9110-9-7