Siret Lahemaa
Uus õppekava seab õpetajate ette uued väljakutsed, milles suur rõhk on projektõppel.
Programm Sõpruskoolid Euroopas/eTwinning pakub võimalust oma projektid läbi viia rahvusvaheliselt.
Mis on programm Sõpruskoolid Euroopas/eTwinning?
Programm on osa Euroopa Komisjoni Life Long Learning projektist, mida koordineerib European Schoolnet ja mille eesmärgiks on pakkuda Euroopa koolidele lihtsat võimalust veebipõhiseks koostööks. Nii saavad õpilased ja õpetajad eri riikidest õppida üheskoos, vahetada ideid ja õppematerjale. Luuakse veebilehekülgi, wikisid, videoid, peetakse veebipäevikuid ja videokonverentse.
Selline koostöö arendab õpilastes meeskonnatööoskust. Kuna partnerkool on väljastpoolt Eestit, siis paranevad keeleoskus ja teadmised teistest kultuuridest. Et kogu töö toimub veebipõhiselt, leiavad aktiivset kasutamist infotehnoloogia vahendid. Ka pakub selline õppevorm vaheldust ja õppimine toimub märkamatult. Õpetajatel on võimalus kasutada kaasaegseid tehnoloogilisi vahendeid õppetöös ja suhelda kolleegidega teistest Euroopa koolidest, vahetada kogemusi ja ideid erinevate õpetamismeetodite rakendamisest.
Programmile on loodud oma portaal aadressil http://www.etwinning.net, mida saab kasutada kontaktide otsimiseks, projekti alustamiseks ja läbiviimiseks. Selleks tuleb registreeruda ja nii pääseb töölauale, kus võib asuda oma ideid ellu viima. Portaal on eesti keeles.
Eesti ühines programmiga 2004. aastal. Tänaseks on liitunud koole juba üle 700. Eesti-poolne koordinaator on Tiigrihüppe SA.
Kuidas alustada?
Projektitöös on tähtsal kohal õpilane, kes ise avastab ja loob. Selleks peaks olema tegu elulise, väljakutset pakkuva, lõbusa, õppeaineid siduva ja koostööd pakkuva tegevusega. Projekti hoolikas planeerimine on selle eduka kordamineku võti.
Esmalt tuleb välja mõelda idee. Olgu selleks virtuaalne kokaraamat või moeshow, seda ei tohi karta, et tegu on igava, liiga tühise või lühikese projektiga. Oluline on, et eesmärgid toetavad õpilaste arengut ja on seotud õppekava eesmärkide täitmisega. Kui ei ole julgust kohe oma ideega alustada, võib sobivat projekti otsida eTwinningu portaalist, kuhu sajad koolid üle Euroopa on sisestanud projektiideid, millele otsitakse partnereid.
Kui idee on olemas, võib asuda otsima kooli, kellega koostööd teha. Koole võib olla ka mitu ja erinevatest Euroopa riikidest.
Partneriga koos tuleb läbi mõelda projektiplaan. See peaks sisaldama hästi läbi mõeldud ja selgelt sõnastatud eesmärke. Need peavad olema saavutatavad ja neid seades tasub küsida: „Mis muutub selle projekti tulemusel paremaks?”
eTwinning pakub head võimalust siduda omavahel erinevad õppeained. Kõige sagedamini teevad koostööd käsitöö- ja kunstiõpetajad, aga rahvusvahelisus pakub head võimalust kaasa haarata geograafia-, ajaloo- ja keeleõpetajad. Kui tegu on projektiga kodunduse teemadel, siis sobib kuulata keemiaõpetaja nõu. Infotehnoloogiaalast tuge pakub kindlasti arvutiõpetaja ja nii edasi. Lisaks õpilastele ja õpetajatele võib koostöösse haarata vanemad ja kooli töötajad. Enne töö algust peaks aga olema selge, millise osaga projektist keegi tegeleb.
Ajakava planeerides tehke kindlaks partnerkoolide tööajad, vaheajad ja muu taoline. Sageli ollakse valmis koostööd tegema ainult koolipäeva sisse jääval ajal. Tegevustele tuleks planeerida veidi varuaega, et ka siis jõuaks kõik läbi viia, kui on näiteks paljud õpilased haiged.
Plaani tuleb panna ka see, kuidas tehakse vahekokkuvõtted ja kuidas projekt lõppeb. Käsitöös võib selleks olla näiteks veebinäitus või mustrikogu, kodunduses retseptiraamat või etiketiõpetus – võimalusi on palju.
Läbi tuleb arutada kasutatavad tehnilised vahendid ja programmid või veebivahendid. Partnerkoolide võimalused peaksid olema võrdsed. Vahend peab toetama eesmärgi saavutamist, mitte olema ise eesmärgiks.
eTwinningu portaal pakub võimalust suhelda ja luua veebipäevik. Lisaks kasutatakse projektitöös aktiivselt erinevaid veebikeskkondi. Väike valik neist:
- tööde avaldamiseks – ajaveebid (blogger, wordpress), wikid (Pbwiki), kodulehe loomise keskkonnad (Edicity, Weebly jt);
- piltide ja videote avaldamiseks – veebialbumid (Picasaweb, Flickr jne), Youtube jt;
- esitluste jagamiseks – Slideshare, Slideboom jt;
- suhtlemiseks – e-mailid, Skype, MSN, Flashmeeting jt;
- muud võimalused – mõistekaardid (Bubbl.us, Mindmeister), ajateljed (Dipity, Timetoast), podcastid (Podomatic) jt.
Koostööks sobivate veebipõhiste töövahendite kirjeldusi ja õpetusi leiab Sõpruskoolid Euroopas/eTwinningu ajaveebist ja Koolielu portaalist.
Tehnilisi lahendusi otsides peaks arvestama ka võimalusega, et kõik ei tööta nii, nagu olete planeerinud. Näiteks mõni lehekülg ühel hetkel enam ei avane või veebikonverentsiks planeeritud päeval puudub internetiühendus. Selleks puhuks võiks olla läbi mõeldud asendamise võimalus, kaks kohtumisaega, ja see, kuidas teatada partnerile tekkinud raskustest.
Töö projektiga
Kui eeltöö on tehtud, võib asuda ideed ellu viima. Projekti käigus tuleb jälgida, et kõik õpilased saavad tegemistest osa võtta võrdses mahus.
Kui kõik on kulgenud plaanipäraselt, siis projekt lõppeb esitlusega ja kokkuvõtete tegemisega. Lisaks osavõtjatele võiks tulemusi esitleda ka oma koolis ja maakonnas.
Peale projekti lõppu antakse hinnang sellele, kas kõik alguses seatud eesmärgid said täidetud, mis läks hästi ja mida võiks järgmine kord parandada.
Mõned näiteid erinevatest eTwinningu projektidest Eestis
Tartu Karlova Gümnaasiumi õpilased osalesid õpetaja Anneli Lukasoni eestvedamisel projektis „Naftakeemiast kultuuri ja kunstini”, kus uuriti polümeersavi, selle koostist ja keemilisi omadusi ning kasutamisvõimalusi. Projekt võimaldas siduda omavahel keemia, inglise keele, arvutiõpetuse ja käsitöö. Projekt toimus 2008/2009. õppeaastal eTwinningu portaali vahendusel. Rohkem infot saab Projektipauna kodulehelt http://www.htk.tlu.ee/projektipaun menüüst Projektikonkurss 2010.
Sirje Semenov Pärnu Vanalinna Põhikoolist osales oma 4. klassi õpilastega projektis „Meie lemmikud” (Our favorites), kus lisaks muudele tegevustele meisterdati, tehti moedemonstratsioon ja valiti lemmiktoit kooli sööklas. Kogu tegevust kajastati ajaveebis aadressilhttp://ourfavoritesblog.blogspot.com/.
Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi õpilased osalesid oma õpetajate Tuuli Koitjärve ja Sirje Rohtla eestvedamisel projektis „Gingerbread”, mille peategelane oli piparkook (http://gingerbreadetwinning.blogspot.com/).
Pärnu õpilased osalesid projektis „cookIT tasteIT ictIT”, kus õpilased uurisid oma kodukoha traditsioonilisi toite, valisid retsepti ja valmistasid toidu. See pildistati ja pildid ning retsept laeti üles Schools Cookery veebilehele. Projektist võib lugeda aadressilt http://cookittasteitictit.blogspot.com/.
Tartu Hiie Kooli õpilaste projekt „Trash – our very special way to use ICT”, kus vanadest arvutitest pärit osad muudeti millekski kasulikuks, võitis 2010. aasta kevadel Sõpruskoolid Euroopas/eTwinning projektivõistlusel kolmanda koha (http://trash09.wikispaces.com/).
2007. aastal osalesid Lauka Põhikooli tüdrukud projektis „Ideid käsitöötunniks”, kus näidati omi tegemisi Hispaania ja Kreeka kooli õpilastele. Projekti ajaveeb on aadressil http://ideasoncraft-etwinning.blogspot.com/.
Tugi eTwinningu projektiga alustajale
Tiigrihüppe SA on Eesti rahvuslik kasutajatugi, mis pakub abi ja infot programmi kohta. Lisaks toimuvad koolitused nii algajatele kui edasijõudnutele. On suvekool, koolitused algajatele, võimalik on osaleda rahvusvahelistel kontaktseminaridel. Lisaks on igas maakonnas eTwinningu mentor, kes vajadusel aitab nõuga, kuidas ja milliseid vahendeid kasutades luua edukas projekt.
Vajalikud lingid
1. eTwinningu portaal – http://www.etwinning.net.
2. Sõpruskoolid Euroopas/eTwinning Eesti ajaveeb – http://sopruskoolid.blogspot.com.
3. Ülevaated varasematest projektidest – http://www.htk.tlu.ee/etwinning/uldine.
4. Koolielu portaal – http://www.koolielu.ee.
5. Koostööprojekti loomine ja vahendid – http://etwinningprojekt.weebly.com/.
eTwinningu projektides osalemine vajab vaid head tahet ja julget pealehakkamist!
Artikkel avaldatud esmakordselt õppekava veebis põhikooli tehnoloogia valdkonnaraamatus 2010, ISBN: 978-9949-9110-9-7