Paberitööd
Esimeses kooliastmes on paber üks enim kasutusel olevatest materjalidest. Müügil on paberid, mille pakile on märgitud paberi kaal. Soovitada võiks paberit 80 g/m² kohta. Seda saab rebida, kortsutada, voltida jne. 160 g/m² kohta on õhuke kartong, millest on hea meisterdada kaarte. Mida väiksem number, seda õhem paber. Samuti on välja kujunenud tähistus vastavalt paberi suurusele. Tavalise kirjapaberi, koopiapaberi ja värvilise paberi suurus on 29,7 x 21 cm. Selle paberi tähis on A-4, pool kirjapaberist A-5, kahe kirjapaberi suurune paber A-3. Mida suurem number, seda väiksem paber.
Rebimine
Paberi rebimistehnika on oluline I ja II klassis. Rebimine arendab õpilaste sõrmelihaseid ja käe osavust. Oluline on ära määrata paberi piki- ja ristikiud. Selleks rebida kaks pabeririba. Üks paberilehe horisontaal- ja teine vertikaalsuunaliselt. Antud paberi kiududega pikisuunas rebitud riba tuleb peaaegu sirgeservaline, ristisuunas rebitud riba aga kõveraservaline. Rebimisel kasutatav paber ei tohiks olla liiga kõva, sest sellist paberit on raske rebida. Ka liiga õhuke ja pehme paber ei sobi, sest rebeneb valest kohast. Esimeste rebimistööde puhul on soovitatav anda paber õpilastele ruudukujuliste tükkidena, kuna suurt paberit (tavaliselt A-4) on raske rebida. Rebimistehnika õpetamisel tuleb õpilastele demonstreerida kätehoidu ja konkreetseid paberirebimise võtteid.
Voltimine
Voltimine õpetab ja arendab õpilastes täpsust, korralikkust ja tähelepanelikkust, joonise lugemise oskust ning ruumilist kujutlusvõimet. Materjaliks sobib valge koopiapaber või värviline paber, kaaluga 80 g/m² kohta. Liiga kõva või liiga pehme paber ei sobi. Hea on kasutada paberit, mille pooled on erinevat värvi, siis on töö tulemus huvitavam. Voltimispaberi suurus (tavaliselt ruudukujuline paber) oleneb eseme suurusest. Enne kui asuda voltima, peab õpilane tundma mõisteid – paberilehe külg, serv, nurgad – ning oskama neid paberilehel leida. Õpetajal peab olema ettenäitamiseks suurem (A-3 paberist) ruut, millega töö käigu demonstreerimine oleks nähtav kogu klassile. Tähtis on näidismaterjal. On soovitatav, et õpetajal oleks vastav näidis selle kohta, mida õpilased voltima hakkavad. Voltimine nõuab täpsust. Voltimise käigus tuleb tihti kontrollida töö õigsust. Ei tohi tööga edasi minna, kui klassis on õpilasi, kes ei jõua tööga teistele järele. Voltimisel on väga tähtis reegel: kergemalt raskemale.
Paberi lõikamine
Kõige sobivamad on 9–12 cm pikkused käärid. Liiga väiksed käärid ei võimalda lõigata sirget pikemat joont (tekib sakiline joon). Õpilastele tuleb selgitada kääride kasutamise reegleid (kääridega ei tohi klassis ringi käia, kaaslasele ulatada käärid käepide eespool).
Õpilasi tuleb õpetada iseseisvalt töötama, on vaja ergutada nende fantaasiat, leidlikkust ja loovust. Oluline on õpilastele näidata ja õpetada, kuidas kasutada oma töövahendeid ja materjale, kuidas hoida korras töökoht.
Punumine I
Punumiseks võib kasutada nii valget kui ka värvilist paberit. Aluspaber (lõimepaber) võib olla paksem, aga seda peab saama painutada. Punumiseks sobivate paberiribade laius võib varieeruda vastavalt soovidele ja vajadusele. Punuda võib ka rebitud punumisribadega ja rebitud lõimepaberile, samuti mõõtmata ribadega. Punutisi saab kasutada kaartide meisterdamisel.
Punumine arendab lastes täpsust ja korralikkust. Töö tegemisel arvestada punumise rütmi ja värvide kooskõla.
Töövahendid:
• kaks ühesuurust erinevat värvi paberilehte,
• joonlaud,
• liim,
• käärid.
Töö käik:
• Punumiseks lõigata 1 cm laiused ribad.
• Lõimepaber lõigata 1 cm laiusteks ribadeks nii, et paber jääks ühest otsast lahti lõikamata.
• Pabeririba panna vaheldumisi läbi lõimepaberi ribade alt ja pealt.
• Iga järgmine pabeririba punuda eelmisega võrreldes vastupidi – pealt või alt.
• Lõpuks liimida paberiribade lahtised otsad lõimepaberi peale kinni.
Punumine II
Töövahendid:
• kaks lehte erinevat värvi värvilist paberit,
• joonlaud,
• liim,
• käärid,
• paberteip.
Töö käik:
• Punuda värvilistest paberitest ruut (vt punumine I).
• Kleepida punutisele peale paberteip, et punutis lõikamisel koos püsiks.
• Joonistada teibi peale soovitud kujund, näiteks karu kõht, lilleõie südamik, päike, ja lõigata välja.
• Liimida kujund värvilisele paberile ja joonistada ümber vastavalt karu, õie kroonlehed, päikesekiired jne.
• Lõigata töö paberist välja.
Voltimine
Origami on paberi voltimise kunst. Sõna pärineb jaapani keelest, kus ori tähendab voltimist ja kami paberit. Origamis kasutatakse väheseid voltimise viise, kuid neid kombineerides on võimalik valmistada erinevaid kujundeid. Voltimist alustatakse tavaliselt ruudukujulisest paberist, mille pooled võivad olla eri värvi või mustriga.
Paberi voltimisel on vajalik lähtuda reeglist: kergemalt raskemale.
Töövahendid:
• erineva suurusega ruudukujulised paberid,
• liim,
• käärid,
• taustaks pildid ajakirjast või kalendrist.
Töö käik:
• Voltida ruudukujuline paber diagonaalselt pooleks ja pöörata tagasi.
• Voltida ruudu üks nurk murdekohani ja pöörata tagasi.
• Lõigata ruudukujuline paber murdekohtadelt kolmeks osaks.
• Kujundada saadud osadest taustapaberile purjekas.
• Taustaks võib mere rebida värvilistest paberitest.
Artikkel avaldatud esmakordselt õppekava veebis põhikooli tehnoloogia valdkonnaraamatus 2010, ISBN: 978-9949-9110-9-7