Jüri Mäemat, Pelgulinna Gümnaasium, 2010
Kunstitunni teema “Surmatants” (2 tundi) lahtimõtestamine peaks lähtuma alljärgnevast: üldfilosoofiline arutelu elu igavikulisuse üle, teema kunstiline käsitlus, Bernt Notke teose väärtus Eesti kunstikultuuriloos, õpilaste kaasatus mõtte- ja tegevusprotsessi.
Tunni ja teema sissejuhatus võiks olla napp, õpetaja nimetab slaidil oleva töö, pealkirja ja autori: Bernt Notke „Surmatants“ asukohaga Niguliste kirikus.
http://www.infection-research.de/fileadmin/user_upload/Perspectives2009/October2009/notke_dance_of_death_complete.jpg
Seejärel võiks õpetaja avada teose peamise sõnumi: surma ees on kõik võrdsed.
Teema käsitlemine võiks alata rühmatööga, kus õpilased arutlevad selle üle,
1) (kes) või mis on surm?
2) missuguste sümbolite, märkidega kujutatakse visuaalselt surma?
3) missugused seisused või ametid reastada tänapäeva ühiskonnas, alates tähtsamast, väärikamast kuni vähemtähtsamateni (10)?
Rühmatööde esitlust peaks juhtima õpetaja, etteantud küsimustele leitakse vastused koos.
TEA! ja MÕTLE!
Õpetajapoolne teema esitlus võiks tugineda slaidipõhiselt kolme peateema lahtimõtestamisele.
1. Õpilastele võiks avada filosoofiliselt, kultuuri- ja kunstiüleselt elu ja surma olemuse. Surm kui bioloogiline kadu, teiselt poolt surma tähendus eri maade ja ajastute kunstikultuuris-mütoloogias, müstikas ja religioonis. Mis saab pärast surma? Erinevate kultuuride uskumused, millega on seotud ka kunstiajalugu (teema avamine peaks jääma neutraalsele tasandile, kuna noortel endil võivad olla erinevad seisukohad ja käsitlus ei pruugi olla vastuvõetav).
Huvitavat materjali leiab Saksamaal Kasselis asuvas hauataguse kultuuri muuseumi Museum für Sepulkralkultur kodulehelt http://www.sepulkralmuseum.de/.
2. Surma on kujutanud sümboolselt (vestlus võiks tugineda õpilaste rühmatöödele) kõik maailma rahvad. Surma sümbol kui visuaalne kujund on kasvanud välja inimfiguurist: vikatimees, surmaingel, skelett, pealuu.
Surma võrdsustatakse ka igavikulise ajaga, sümboliks liivakell. Veel viitab surmale risti kujund, must värv.
Pealuu, skelett ja must värv ei ole kultuuriajaloos mitte alati sümboliseerinud kurbust, hirmu, valu ja kadu. Lääne kultuuris on kõiki neid seostatud ka positiivsusega, need märgivad justkui vahemaandumist, et alustada taas uut elu.
„Surmatants“ visuaalsena läbi kunstikultuuri ajaloo.
Õpetaja peaks seletama õpilastele surmatantsu motiivi tekkepõhjusi 14. sajandil
1. Surmaga ähvardades manitses keskaegne kirik inimest vagadusele (kristlikus kultuuris ootab inimest pärast surma kas paradiis või põrgu).
2. Keskaja Euroopat laostas Must Surm ehk katk.
3. Legend, mille kohaselt satub kolm kõrgestisündinud noormeest ratsutades avatud kirstule, kus lebavad surnud. Viimaste suust kostab lause: „Kes olete teie, need olime meie, mis oleme meie, selleks saate teie.“ (Lause vajaks arutelu, kuidas seda mõista.)
Sumatantsu on kujutatud:
1) surnuaial keskööl haudadest väljatulnud surnute tantsuna,
2) piduliku protsessioonina, kus eri seisuste esindajad vahelduvad luukeredega.
Põhjalikumalt ja sisukamalt võiks peatuda Bernt Notkel, ühel tähtsamal 15.-16. sajandi Põhja-Euroopa ja Lübecki meistril, tema seostel Eestiga. Samuti peaks õpetaja analüüsima „Surmatantsu“ maali, kus õpilaste tähelepanu võiks juhtida järgmistele küsimustele:
1) missugused seisused on kujutatud maalil?
2) missugune kompositsiooni- ja värvimeelolu valitseb pildil?
3) mida saab välja lugeda figuuride taga kujutatud maastikust?
Tähelepanu võiks juhtida ka keskaja luuletuste kirjapildile. Hea oleks näidata ja võrrelda Tallinna „Surmatantsu“ Lüübeki omaga:
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/9/92/Totentanz_L%C3%BCbeck_1701.jpg
LOO!
„Surmatantsu“ teemat on huvitav õpilastega tunnis ka lavastada.
http://maemat.blogspot.com/2011/01/bnotke-surmatants.html
Mai Lumiste uurimus „Surmatants“ (Kunst, Tallinn 1976) pakub selleks head materjali.
Õpetaja võiks paljundada lk 18-19 ja lk 22-23 alamsaksa keelest tõlgitud värsid, kus vaheldub surma (kujutatud skeletina) ja ühiskonna seisuste dialoog.
Õpilased valivad ise, kes on jutlustaja, kes surm, kes paavst jne.
Performance’iks peaksid osatäitjad läbi lugema oma värsiosa, leida selleks oma esituslaad.
Näide
Kardinal:
Oh, armu, aulik, kaame kolp ja luu,
Su haardest kuskile ei pääse ju.
Kas vaatan ette, või vaatan ma taha,
Ma näen. Et surm ei jää sammugi maha.
Jne.
Igavesti elav „Surmatants“ algab.
Performance võiks toimuda maalislaidi ees, see looks orgaanilise seose originaaliga.
Esitlusel peaks järgima maali figuuride ilmet ja poosi.
Tõlkena on antud vaid paavsti, keisri, keisrinna, kardinali ja kuninga sõnum.
Kui tunni aeg võimaldab, siis võiks lasta õpilastel endil mõelda, mida ütlevad värsivormis teised ühiskonna seisused. Head koostööd saab teha ka emakeeleõpetajaga.
Õpilastele võiks anda ülesande kirjutada lühiessee teemal „Kuidas kõnetab mind Bernt Notke „Surmatants“?“
Lisamaterjali
„Surmatants“ Euroopa kirikutes:
Dresdeni Kolme Kuninga kirik, 1534, reljeef
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/8f/Dresden-Totentanz.jpg
Berliin, Püha Maria kirik
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/f4/Totentanz_Berlin.jpg
Freiburg, Püha Michaeli kabeli
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/3/3a/Totentanz_%28Freiburg%29_1.jpg
Baseli „Surmatants“:
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/0/07/Bild-Basler_Totentanz.jpg
Visuaalmaterjali pakuvad You Tube’i filmid:
http://www.youtube.com/watch?v=EWruBwPNBOs
http://www.youtube.com/watch?v=UbqyIxcLwjo&feature=related