Üldõpetus loob õppimise rõõmu. Kuidas me seda teeme?
Jaana Leemet, Ketter Leemet, Peetri Lasteaed-Põhikool
Sissejuhatus
Peetri kooli õpilane on õnnelik, ennast tundev ja motiveeritud õppija. Lähtuvalt Peetri kooli visioonist püüavad eri kooliastmete õpetajad pakkuda õpilastele põnevaid võimalusi eneseteostuseks.
Õpetajatel on valikuvabadus planeerida nädalat õpilaste huvide, võimete ja ea alusel, kasutades enda tugevamaid külgi. Õpetaja juhib õpet, keskendudes teemale kui tervikule erinevate õppeainete kaudu. I kooliastme tunniplaanis on kirjas klassitund või üldõpetus. Nii saab õpetaja kavandada aega ning valida sobivad harjutused teema käsitluseks. Tunni pikkus sõltub õpilaste valmisolekust. Õpilased õpivad vajaduse ja võimaluse korral 2 x 45 minutit järjest.
Planeerimine ja koostöö
Planeerimisel, nädalakavade koostamisel ja eesmärkide seadmisel on väga oluline õpetajate koostöö, mis sujub mõttekaaslastega, kellel on sarnane teemakäsitlus ja mõtteviis. Meeskonnas peaks leiduma üks aktiivne eestvedaja, kes kõiki kokku kutsub ja häid ideid algatab. Paralleelklasside õpetajad või aineõpetajad leiavad ühise vaba aja töökoosolekuteks, et arutada töö organiseerimist ja ettevalmistuste tegemist. Jagatakse ideid ning koos otsitakse või luuakse õpilastele sobivat eakohast materjali. Koostöö paralleelklasside õpetajate vahel on efektiivne, sest huvid ja eesmärgid on sarnased, koos tegutsedes hoitakse kokku väärtuslikku aega. Ühiselt tehtud õpiülesanded on paremini koostatud ja õpet võib diferentseerida. Koostöös mõttekaaslastega on valminud varem lõimingumaterjal 2. klassile.
Püüame anda õpilastele valikuvõimalusi ja soodustame iseseisva töö oskust – suuname õpilasi ise teavet otsima, uurima, avastama ning infot jagama. Valikutes lähtume eesmärkidest, mis selleks päevaks või nädalaks on seatud. Leiame aega õpioskuste kujunemiseks ja uute teadmiste jaoks. Vajaduse korral planeerime eraldi lugemise, arvutamise või kirjutamise tunnid. Paralleelklasside õpetajad loovad koos selge, konkreetse ja tervikliku töökava.
Valmistame ette kas kuu- või nädalateema; õpioskustest lähtuvalt valime või loome lugemispalad, teabetekstid, harjutused ja ülesanded. Tööd kavandame nii, et õpilastel oleks võimalus valikuteks ning iseseisvaks tööks. Nädalateemat saab valida mitmel moel. Meie oleme jäänud truuks rahvakalendri tähtpäevadele, sest need aitavad luua seoseid vanemate ja vanavanemate eluga. Püüame selle läbi hoida traditsioone. Teemasid valides oleme küsinud lastelt, mis teemad neid huvitavad, ning kaasanud õpilasi ülesandeid looma ja lugemispalu otsima.
Nädalakavade koostamine õigustab end meie arvates, kuid õpetaja peab olema valmis muudatusteks. Kuuks ajaks kava koostamine on veidi riskantne, sest alati ei ole võimalik prognoosida, kui kiiresti teema ammendub. Kui teema on omandatud ja lastele enam huvi ei paku, liigutakse edasi. Õpe peab olema jõukohane, huvitav ning arendav. Tähtis on, et lapsed ise otsiksid, looksid, avastaksid, kogeksid ja juhendaksid kaaslasi. Liigume selle poole, et õpilased saaksid teemakohaseid ülesandeid valida, lahendaksid neid eesmärgipäraselt ning vastutaksid enda tegevuse eest. Samuti soovitame õpilastel endal ülesandeid koostada. Meie, õpetajad, mõtleme iga päev ülesandeid ning väldime ajaviiteülesandeid, näiteks prinditud värvilehti, vähest iseseisvat mõtlemist vajavaid ülesandeid ning kodutöid, mis ei toeta õpioskuste kinnistumist. Oleme andnud kodusteks töödeks näiteks info otsimist, teemakohase kirjanduse lugemist, ülesande või harjutuse loomist, mida saab koolis järgmisel päeval õppes kasutada. Suur roll on loovusel.
Koolinädal algab nädalateema ja plaani tutvumisega ning eesmärkide seadmisega. Lepime kokku, mis tööd on olulised ning tuleb nädala lõpuks kindlasti sooritada. Ette mõeldes õpitakse oma aega paremini kavandama. Õpilane võtab ise vastutuse kokkulepitud tööd õigel ajal valmis teha ning esitada. Õpioskustest lähtuvalt seatud eesmärke tutvustab klassis valitud hommikujuht. Hommikujuht on õpilane, kelle ülesanded on nädalas järgmised: nimetab hommikul kuupäeva, nädalapäeva, tutvustab päeva eesmärke, soovib head, soovi korral juhib virgutusvõimlemist. Ameteid on klassis igale õpilasele.
Igal ametil on kindlad tööülesanded. Ametiaja pikkus lepitakse kokku igas klassis vastavalt soovile. Nädala eesmärgid kirjutab õpilane päevikusse ning nädala lõpus toimub refleksioon. Vaadatakse üle eesmärkide täitumine ning lepitakse kokku, mida tuleb veel harjutada. Vajaduse korral tehakse kordamistund.
Õppe kavandamise võimalus ühele klassile
Toome näite ühe nädala teema „Raamatud” kohta. Keskendutakse erinevate osaoskuste arendamisele eesti keeles, matemaatikas, loodusõpetuses ning käelises tegevuses. Järgmistel fotodel on kavandatud kahe päeva õppeülesanded ja valikülesanded ning planeeritud tagasiside.
Nädala eesmärgid kirjutab õpilane ise enda õpilaspäevikusse. Koos arutatakse, mis tegevused toetavad nende eesmärkide kujunemist. Õpilased saavad teha ülesannete muutmise ettepanekuid ning pakkuda ise ideid teemade käsitlemiseks.
Teema „Sõber raamat“; 3.–7. veebruar
Õpilase eesmärgid:
- loen tähelepanelikult, panen end proovile küsimustele vastamises;
- teisendan; t, kg, g; kaalun raamatuid, võrdlen raskusi;
- kirjutan ümbrikule aadressi, kirjutan sõbrale kirja lemmikraamatust;
- lahendan matemaatikas iseseisvalt töölehe; 100 piires arvutamine, tekstülesanded raamatutest;
- loen juturaamatut;
- meisterdan paberijääkidest raamatutegelase.
Koolipäev algab ajurünnakuga või mõne teise aktiivõppemeetodiga, et selgitada õpilaste eelteadmisi, mõtteid ja ootusi. Õpitakse kirjutama raamatute pealkirju, kasutades jutumärke ning uurides õigekirjareegleid. Otsitakse erinevaid raamatuid, tutvutakse sisuga, illustratsioonidega ja inimeste tööga. Võib teha dramatiseeringu pildiseeriast või lemmikraamatu tegelastest. Leitakse seoseid tegelaste ja raamatute vahel või otsitakse luuletusi raamatutest ja kirjutatakse need välja või koostatakse ise raamat. Lahendatakse ja luuakse teemaga sobivaid tekstülesandeid. Ülesandeid koostades saab harjutada arvutamist või selle nädala matemaatikateemat. Loodusõpetuses õpitakse otsima teavet erinevatest raamatutest ja teabeallikatest. Selekteeritakse, mis on tähtis, mis vähem tähtis. Koostatakse küsimusi, mõttekaarte ning teabelehti. Kõik tehtud tööd illustreeritakse üldõpetuse vihikus teema järgi. Loetud raamatut tutvustatakse klassikaaslastele – vabalugemine.
Iga päeva ülesandeid võib õpilane täiendada kodus ning uusi teadmisi tutvustada kaaslastele koolis. Eesmärk on luua koolipäevast tervik. Päeva ülesanded peavad olema õpilastele huvitavad ning ea- ja võimetekohased. Õpilastel lastakse ülesandeid valida. Enda tugevusi teadev õpilane oskab teadlikult valida endale sobiva raskusastmega ülesande ning seda iseseisvalt lahendada. Õpitakse koostama teemale vastavaid harjutusi ja ülesandeid iseendale ning kaaslastele. Õpe on sujuv, st kell ei lõpeta tööd, vaid õpilane tegutseb omas tempos. Ajagraafik on painduv. Õpilased teavad, et päevaülesanded peavad päeva lõpuks valmis olema. Nii õpivad nad aega planeerima ja vastutavad oma töö eest. Õpetaja on juhendaja ning suunaja.
Vajaduse korral keskendume ühele ainele põhjalikumalt, et õpioskusi arendada süvendatult. Samas ei ole ainete piirid määratud, liigume ühelt tegevuselt teisele teema põhjal ja keskendume sisule. Saame vajaduse korral võtta ühele ainele rohkem aega, et vajalikud osaoskused selgeks saaks. Tähtis on, et õpilased oskaksid kasutada õpitud teadmisi. Õpilane saab tehtud tööle hinnanguvaba tagasiside kaaslastelt või õpetajalt. Ülesannete lahenduste analüüs, kogemuste vahetamine, kaaslase juhendamine ja nippide jagamine aitavad tagada iga õpilase edasijõudmise ning vajalike teadmiste kujunemise ja kinnistumise. Õpet kavandades kasutame kooli õppekava. Sellesse on lisatud meie kooli väärtused, traditsioonid ja eripära. Teejuht õpetajale on toeks õppe planeerimisel.
Üldõpetuse vihik
Oleme loonud enda õpilastele loovust, loomingut ja iseseisvat õppimist toetava vihiku, milles on ruumi harjutustele ja ülesannetele. Nädala jooksul vihikusse kirjutatu moodustab käsitletavast teemast terviku. Vihikus on iga nädala jaoks valged, joonelised ja ruudulised lehed, mis toetavad korrektset kirjutamist nii eesti keeles kui ka matemaatikas, kuid samas võimaldavad õpilasel omal valikul luua jooniseid, skeeme ja illustratsioone. Loovülesandeid lahendatakse igal nädalal. Õpilased on kujundanud vihiku ümbrise. Illustraatorite võistlusel valisid õpilased ise võidutöö. Vihiku valmimisele aitasid kaasa lapsevanemad.
Üldõpetuse tugi kaugõppel. Iseseisva töö oskus
Kui esimesest klassist alates antakse õpilastele selged juhtnöörid, kuidas õppida, ning võimaldatakse tegutseda iseseisvalt, kujunevad välja vajalikud õpioskused. Kevadel 2020, kui koolid kaugõppele jäid, tundsime rõõmu, et meie õpilased oskavad iseseisvalt õppida. Õpetaja jagas nädala alguses õpilastele nädala kava ja eesmärgid. Videotundides keskenduti uute osaoskuste uurimisele. Ülesanded lahendati ja harjutati kodus iseseisvalt. Lapsed rakendasid õpioskusi ning lahendasid ülesandeid nii, nagu nad olid aru saanud.
Hiljem analüüsisime tehtud töid ja täheldasime erinevaid lahenduskäike. Kui ülesandeks oli teksti ärakiri, siis valis õpilane ise loetud raamatust olulised mõtted, kirjutas need vihikusse, märkis tekstis suured algustähed või täishäälikuühendid ning illustreeris töö. Igapäevastes videotundides said lapsed suhelda, nippe jagada ja oma töid tutvustada. Õpilased arendasid digioskusi. Pildistati enda tööd, saadeti see õpetajale ja koos arutati, mis on järgmised ülesanded. Eriti põnevad olid loovülesanded, millest sai virtuaalsed näitused teha. Mõistsime, et iseseisva töö oskus, valikute võimalus ning omandatud õpioskused toetasid õpilasi kaugõppel.
Liider minus endas
Alates 2015/2016. õppeaastast oleme koolis rakendanud arendusprogrammi „Liider minus endas“ (LME). Põhjus on lihtne: et meie lapsed saaksid 21. sajandil edukad ja õnnelikud olla, ei piisa ainult akadeemilistest teadmistest, vaid tähtsad on ka praktilised oskused. 7 harjumuse mõtteviisid sobivad Peetri kooli põhimõtete ja eesmärkidega, sest tahame, et õpilased suudaksid ennast juhtida ning oleksid teadlikud õppijad. Programm toetab õppekava üldpädevuste kujundamist. Eeldame, et programmi toel mõistavad ja tajuvad õpilased paremini enda rolli õppijana, klassi- ja koolikaaslasena ning on teadlikumad oma käitumisest ja õppimisest. Usume, et meie koolis muutub õpilaste omavaheline läbisaamine veel paremaks, lapsed on usinamad õppijad ja aktiivsemad koolielu korraldajad.
Oleme selle aja jooksul märganud, et 7 harjumuse rakendamine annab paremaid õpitulemusi ning vähem on käitumisprobleeme. Märksa olulisemad on muutused laste eluoskustes. Õpilased on enesekindlamad, teavad oma tugevusi ja on hoolivad. Nad suudavad vastutada oma valikute ja otsuste eest, teha koostööd, olla tasakaalukad ning enesekindlad.
Tegemist ei ole lühiajalise projektiga, vaid avarama mõtteviisiga, mida saab rakendada igas eluvaldkonnas. Soovime, et see saaks meie kooli õppekava, aga tegelikult laiemalt koolikultuuri osaks. LME ei lülitu kooliprogrammi ühe lisatunni või -kohustusena, vaid on osa kooli igapäevategevusest. 7 harjumuse omandamisele aitavad kaasa õpetajate tööraamatud ja õpilaste töövihikud, mis toetavad väärtuskasvatust, andes ühtlasi ainealaseid lisateadmisi. Programmi põhimõtted on lõimitud õppepäeva erinevatesse tegevustesse ning on seotud nädalateemadega. Tähtsamad võtmesõnad on enesejuhtimisoskus, koostööoskus, pidev areng ja õppimine.
Näited nädalakavast, õpilaste töödest ja planeerimisest
Kuuenda nädala teema 3. klassile: „Muinasjutte loomadest”
4. harjumus: Mõtlen võidan-võidad. 5.10–9.10
| Nädala eesmärgid – otsin ja jutustan tekkeloo või muinasjutu loomadest ja lindudest – kirjutan ärakirja – lahendan ja koostan teemale sobiva tekstülesande, milles lahutan kirjalikult – otsin ühe selgroogse looma kohta teavet ja koostan teabelehe – meisterdan paberitükkidest selgroogse looma – mõtlen võidan-võidad! | * „Metsavanad“ Õ 42–45. Leia muinasjutust selgroogsed loomad ja kirjuta vihikusse loeteluna. Iseloomusta tegelasi (vali, keda kirjeldad, väljendusoskus – tutvusta pereliikmetele valitud tegelast). Liitsõna – leia muinasjutust liitsõnu * „Ööbik ja vaskuss“. Loe lugu, millel puudub lõpp. Mõtle ja kirjuta ise muinasjutule lõpp. Vasta küsimustele. Tundmatud sõnad palast kirjuta vihikusse * „Kust rebane valge sabaotsa sai“ (liitsõna ja algustäht, samatähenduslik sõna) * Sõnavara. Vali muinasjutt või tekkelugu selgroogsest loomast ja ole valmis jutustama. Kirjuta vihikusse keeruka mõttega sõnad ja otsi neile seletused * Vaikse lugemise tund. „Ööbik ja vaskuss“ | Põhimõisted: – rahvalaul, muinasjutt või rahvajutt, – loetelu, samatähenduslik sõna, – liitsõna, – suur algustäht, – rühmatöö, muinasjuttude võrdlus, – sõnavara, lausete koostamine |
| Matemaatika Kirjalik arvutamine. Lahutamine peast kahekohaliste arvudega. Kirjalik lahutamine * Koostame koos tekstülesande loomadest * Koosta iseseisvalt nädala teemaga sobiv tekstülesanne Õppevara: Avita matemaatika töövihik lk 25–27 Tagasiside: kirjalik liitmine ja lahutamine, iseseisev töö | Inimene ja loodus Põhiteema: selgroogsed loomad Mõisted: selgroog, selgroolüli, luustik, selgroogsed loomad ja selgroogsete rühmad Õppevara: Avita loodusõpetuse õpik lk 20–21. Koosta plakat selgroogsest loomast, otsi infot klassis olevatest raamatutest või internetist. Vali sellised mõtted, mida sa veel ei tea ning mida sinu kaaslased võiksid teada. Illustreeri töö, valmistu esitluseks |
| Käeline tegevus Plakati kujundamine, illustreerimine Paberitükkidest mosaiik (selgroogne loom) | Kehaline kasvatus Ujumine. Kuidas ujuvad selgroogsed loomad? Koer, kass, kala … Veemängud Liikumine õues: jooks, hüpped. Mis loomadelt mida õppida? | Muusikaõpetus „Mutionu pidu“ ja teised loomalaulud Noodiõpetus, rütmika |
| Lisa. Klassi tööd ja tegemised Hommikused uudised selgroogsetest loomadest uudisteankrult ja päeva- või nädalaülesannete tutvustamine hommikujuhilt. Head soovid kaaslastele. Päeva mõttetera ja selle mõtestamine Jutunurgas hommikune muinasjutt jutunurgavõlurilt |
Teemad I poolaastal, 1.–3. klass
| Kuu Teema | September Sügis | Oktoober Sügis | November Muinasjutud | Detsember Talv |
| Õppenädal | Kooliaasta algus 1. klass. Liiklus 2. klass 3. klass | Sügis metsas ja aias Metsarahva sügisesed toimetused | Lood isa ja vanaisaga | Talve ja jõulude ootus |
| Õppenädal | Tähtsad tegevused kooliaasta alguses | Sügise värvid | Lood isa ja vanaisaga Meeste ametid, väitlus | Talve ja jõulude ootus |
| Õppenädal | Sügis metsas ja aias Aedviljad, sügisannid | Vihmane sügis | Muinasjutud, muistendid Kadrid, mardid | Jõulud ja heategude tegemine (andmine) Jõulumõte |
| Õppenädal | Sügis metsas 1. klass. Metsaga sõbraks 2. klass. Puud ja põõsad 3. klass. Seened | Laste elu Karneval … | Muinasjutud, muistendid | Jõulud Vaheaeg |
Teemad II poolaastal, 1.–3. klass
| Kuu Teema | Jaanuar Talv Ilmaruum | Veebruar Eesti | Märts Keel ja kõne, suhtlemine | Aprill Looduskool | Mai Rõõm |
| Õppenädal | Talve süda Loodus talvel, lindude, loomade toitmine | Pilk taevasse Raamatud | Kogumine | Kevad – looduse tärkamine | Lehekuu – linnud, loomad, loodus |
| Õppenädal | Talv Aeg | Sõprus Sõbrad | Liikumine | Vaheaeg | Euroopa nädal |
| Õppenädal | Avastusõpe Loodusmatk Ilm Ilmakaared | Vaheaeg | Sport Õuesõpe – kevade saabumine | Lihavõtted Looduskool – kompass (Kodulugu 1, II osa, lk 160–162) | Rõõmunädal Lahtised uksed Rõõmumeeter |
| Õppenädal | Pilk taevasse | Kodumaa Eesti Vabariik | Tervis Naljalood | Rahvatähtpäevad | Suve ootus – lõhnad, värvid, hääled |