Lõimiv koostöö koolis ja lasteaias

Lõiming tasakaalus ja tervikliku isiksuse arendamisel

Kristi Laanemäe, Loova Tuleviku Kool

Sissejuhatus

Milline on HEA KOOL? See ei ole küsimus, millele saaks lühidalt ja löövalt vastata. Ometi algatati just sellel ajendil 2017. aastal Loova tuleviku kool. Heas koolis omandavad õpilased hea hariduse, mis toetab elus hästi hakkama saamist. Heas koolis on õpilastel, õpetajatel ja vanematel hea olla. Selleks, et kool oleks hea, on vaja mõelda väga paljudele aspektidele. Õppe sisu ja korraldus, inimesed ja suhted, arendus ja juhtimine, analüüs ja koostöö – kõik on oluline, kuid kõige aluseks on väärtused, põhimõtted ja eesmärgid.

Loova tuleviku kooli missioon on luua tervikliku, tasakaalus ja omapalgelise indiviidi arenguks sobiv keskkond.

Selle saavutamiseks järgib koolirahvas seitset printsiipi:

Nagu näha, on lõiming kooli aluspõhimõtete hulgas. Nii on see alati silma all ja ei kaota tähtsust ka siis, kui fookus on ajutiselt millelgi muul. Loomulikult ei ole see kujunenud niisama.

Lõimingu põhiline eesmärk on aidata õppijal luua seoseid ja terviklikumat pilti õpitust. Terviklikuma maailmapildiga ning mitmekesiseid seoseid luues saab paremini lahendada keerulisi probleeme ja orienteeruda elu keerukuses.

Õppest Loova tuleviku koolis

2020/21. õppeaastal toimub Loova tuleviku koolis õpe 1.–6. klassis. III kooliaste avatakse 2021/22. õppeaastal. Paralleelklasse ei ole. Klassikomplekti maksimaalne suurus on 15 õpilast.

Lähtuvalt ülalmainitud printsiipidest ja kooli eesmärkidest tuleb Loova tuleviku koolis õppekavaarenduses ja õppekorralduses arvestada paljusid aspekte. Olgu need siin üle korratud:

• õpe on võimalikult ulatuslikult lõimitud;
• õpe on planeeritud ja korraldatud võimalikult terviklikult. See tähendab õpitulemuste, õppesisu, õppemeetodite ja hindamise kooskõla;
• tulevikuoskused, õnneliku inimese oskused ja muud üldpädevused on õppe loomulik osa;
• õpe on võimalikult eluline. Tuleb lahendada päriselu probleeme, uurida elu erinevate nurkade alt ja proovida ise asju läbi. Tuleb käia palju koolist väljas ning kutsuda kooli külalisi;
• õpet korraldades arvestatakse õpilaste erinevaid vajadusi (multisensoorne vaade, individuaalsed eesmärgid, õppe diferentseerimine, mitmekesised aktiivõppemeetodid, valikuvõimaluste ja vastutuse andmine õpilastele, erinevad töövormid (üksi-, paaris- ja rühmatöö), koostöö tugispetsialistidega);
• vähemalt üks kord aastas teeb iga klass eakohast uurimistööd, mille tulemused kantakse ette suurema publiku ees (teiste klasside õpilased ja lapsevanemad);
• kool osaleb Tallinna suurel jõululaadal;
• kevadel korraldatakse Saarefestival, mille toimumisse panustavad kõik õpilased;
• oluline on hoida koolirõõmu ja õpiindu.

Loova tuleviku kooli õppekava koosneb üldosast ja lõimitud ainete kavast. Üldosa kirjeldab õppekava ja õppekorralduse üldisi põhimõtteid ning on kooskõlas kooli väärtuste ja aluspõhimõtetega. Lõimitud ainete kavas on esile toodud täpsemad lõimingupõhimõtted, ainevaldkondade kirjeldused eraldi ning õppeainete õpitulemused ja õppesisud ühtses, lõimingule suunavas tabelis klassiti. On väga tähtis, et ka õppekava sisu ja vorm toetaks lõimingu realiseerumist.

Ainete mahud kooli õppekavas

Lõimitud õpe peaks vähendama ainesisude ja õppetegevuste dubleerimist. Seega võiks põhimõtteliselt tekkida ainetunni mahtude ülejääk. Kuna täpset ainetundide vajadust lõimingu kontekstis on väga raske prognoosida (pealegi sõltub see alati õpilastest ja õpetajast), siis on Loova tuleviku kooli õppekavas ainetundide mahud märgitud miinimumi-maksimumi vahemikuna. RÕKi kohustuslike ainetundide maht jääb umbes selle vahemiku keskele (v.a mõni õppeaine, mille maht on kooli õppekava rõhuasetuste tõttu suurem). Üldõpetuse tunnimahud võtavad arvesse kõikide ainete mahtusid, mis üldõpetusse kuuluvad.

Tabel 1. Ainetundide mahud

1. klass

5. klass

Lõimingu viisid Loova tuleviku koolis

Asustamise meetod

1.–5. klassis toimub lõiming asustamise meetodil. Õppekorralduse viisiks on üldõpetus. Eraldi õpetaja on osa kunstitundide tarbeks ning muusika ja võõrkeele õpetamiseks. Ülejäänud õppeaineid õpetab klassiõpetaja.

Meetodi olemus

Asustamine kujutab endast laste kujutletava tsivilisatsiooni mängulist loomist ja arendamist. Stardipositsiooniks on olukord, kus gloobusele märgitakse asustamata saar – looduslik, inimtegevuseta keskkond. 1. klassi lapsed „leiavad” saare kaardi (mille on joonistanud õpetaja) rannast pudelpostina. Esimese õppeaasta jooksul valmistutakse saarele sõiduks. Kevadeks jõutakse kohale ja luuakse esmane peatuspaik. Õpilaste ülesanne on saar asustada ning sellele oma äranägemise järgi tsivilisatsioon luua. Õpetaja on sel teekonnal suunaja, inspireerija ja korraldaja.

Mida õpitakse?

Õpitakse kõike, mis võimaldab saavutada RÕKi õpitulemusi (lugemist, kirjutamist, arvutamist, laulmist, joonistamist, liikumist jne), suurel määral üldpädevusi, aga peale selle muudki eluks vajalikku. Kuna asustamine tähendab nn elu mängimist, siis lähtub suur osa õppeülesannetest päriselust. Õppesisu liidetakse päriselu ülesannetele võimalikult loomulikult, aga päris kõrvale pole jäänud ka harjutused ja töövihikuülesanded. Õpetaja valib neid nii, et need sobiksid lõimingulooga.

Asustamise meetodil õpitavad teemad moodustavad loogilise narratiivi ehk loo. Teemad, mida asustamise loomulik protsess võimaldab käsitleda, on näiteks asukoht maakeral, loomastik, asustuse ettevalmistamine, asustajate reis saarele, randumine, peavari, kodu, vesi, toit, toidu kasvatamine, kalastamine, tervishoid, haridus, religioon, õigusloome, rahandus, kommunikatsioon, valitsemine, maksud, teenused, reklaam, tööstus, eksport, import, kultuur, kunst, keskkond, energia, teadus, keeled.

Kuidas õpitakse?

Asustamise lugu on jaotatud viiele õppeaastale. Esimene ja teine õppeaasta vajavad konkreetset lõiminguteemade järjestust. Edaspidi pole järjestus enam nii tähtis. Lõiming toimub saare asustamisel ettetulevate küsimuste või probleemide ümber. Mõnikord saab klassiõpetaja tegeleda nende küsimustega tavapärase ainesisu raames, mõnikord mõtleb saarelooga seotud õpetaja välja õppeülesanded, mõnikord lõimib õppeained ühte suurem projekt. Lõimingu korraldab klassiõpetaja õppekava, oma tugevuste, õpilaste huvide ja lõiminguloo järgi.

Näide asustamise ja õppesisu lõimingu kohta 1. klassis: loodusõpetuse loomade ja taimede tundmise teema rakendatakse konteksti, mis loomad ja taimed ootavad õpilast saarel. Kas on ootamas ohtusid? Kas võib kohapeal olla midagi süüa?

Näide asustamise loo lõimitud õppe päevast 3. klassis.

Näide asustamise loo lõiminguprojektist: 5. klassis kirjutavad õpilased saare kroonika, kuidas nad saarele jõudsid, omamütoloogia, olulisemad sündmused jne. Kroonikas kajastub saare jaoks loodud lipp, vapp ja hümn. Saarel on oma raha, valitsus ja põhiseadus ning saareelanikel on ametid. Projekt lõimib eesti keelt, kirjandust, ajalugu, inimeseõpetust, ühiskonnaõpetust ja kunsti. Kroonika loomine on kogu klassi ühistöö.

Kooli blogist leiab artikli, milles klassiõpetaja Kätlin Kallas kirjeldab saarelooga seotud lõiminguülesandeid.

Miks just see meetod?

Meetod toetab kooli väärtusi ja eesmärkide saavutamist.

Arvestatakse lapse individuaalsust. Asustamise meetod võimaldab lastel endal oma õppimist juhtida, tegutseda oma võimete ja annete põhjal ning võtta valmisoleku alusel ka vastutust. See toetab omakorda enesejuhtimisvõime, loovuse ja ettevõtlikkuse arengut. Lapse kaasamine protsessi ning tema enda initsiatiivi võimaldamine ja rakendamine tagab õpimotivatsiooni.

Õppeained lõimuvad loomulikul viisil. Üks suur probleem õppes ongi see, et koolis õpitut ei osata elus rakendada. Samuti ei osata ühes aines saadud teadmisi ja oskusi rakendada teises aines. Just eluliste ülesannete ja probleemide lahendamise kaudu treenib asustamise meetod õpitu reaalset kasutamist. Asustamise meetod lõimib kõik õppeained loomulikul viisil. Kuna meetodi sisu on põhimõtteliselt elu mängimine, siis lõimuvad ained just nagu päris eluski. Meetodi autor Herdís Egilsdóttir on öelnud, et lapsed hakkavad tähele panema oma elu ja teiste rahvaste elu ning mõtlema, mida nemad saavad ja tahavad oma saarele.

Tõhusam kui traditsiooniline õpe. Aktiivne osalus, päriselulisus, motiveeritus, õpitu mitmel tunnetustasandil töötlemine ning koostöö teevad asustamisest tõhusa aktiivõppemeetodi. See võimaldab vähendada kodutööde hulka ja reserveerida osa õppeajast inimeseks olemise erinevate aspektide õppimisele.

Arendab tulevikuoskusi. Ettevõtlikkust, loovust, iseseisvust ja vastutusvõimet läheb saare asustamisel igal sammul vaja. Meetod on kasulik veel seetõttu, et harjutab lapsi end teadvustama oma elu korraldajate ja tuleviku loojatena. Prioriteediks pole mitte tarbimine või kohanemine, vaid loomine ja missioonitunne.

Teemapõhine lõiming

6.–9. klassis on korraldatud teemapõhine lõiming, mida toetab projektõpe. Õppeaasta on jaotatud viieks teemaplokiks, mille algus ja lõpp langevad kokku koolivaheaegadega. Teemaplokkide moodustamise aluseks on tasakaalumudel (vt eestpoolt).

• Tasakaalus isiksus
• Inimene tasakaalus loodusega
• Inimene tasakaalus tehiskeskkondadega
• Inimene tasakaalus teiste inimestega
• Inimene tasakaalus teiste kultuuridega

Igal õppeaastal lisatakse ühele teemaplokile virtuaalmaailma lisasuund, et mitte jätta tähelepanuta tasakaalumudeli seda aspekti, mis käsitleb inimese tasakaaluseisundit seoses virtuaalmaailmaga. Teemaplokkide järjestused on igas klassis erinevad. Nende täpsem sihiseade on igal õppeaastal erinev ning see luuakse õpetajate koostöös. Sihiseadeks annavad aluse ainesisud, üldpädevused ja õpilaste arengu vajadused. Teemaplokil on tavaliselt tuumaine (vahel ka mitu), mille maht võib teemaplokis olla suurem kui ülejäänud õppeaasta jooksul. Tuumaine õpetaja saab suurema sõnaõiguse teemaploki projekti valikul.

Peaaegu igas teemaplokis viiakse ellu ka projekt. Projekt on pikaajalisem, piiritletud, konkreetse tulemusega õppetegevuse vorm. Projektõppe tulemus peaks olema kellelegi reaalselt vajalik.  Ideaalne projekt tegeleb päriselu probleemide lahendamisega analoogsel viisil, nagu see sünnib ka elus.  Projektide raames toimub sügavam lõiming. Projektiga on seotud õppeained, mis on projekti tulemuse saavutamisega loomulikult seotud ja mille panus on projekti õnnestumiseks vältimatu. Teised õppeained võivad toetada projekti õnnestumist kaudselt või olla täiesti autonoomsed.

Projektivälisel ajal hoiavad õpetajad fookust lõiminguteemadel ja lõimivad soovi korral õppeaineid väiksemas ulatuses omavahel.

Lõimitud õppe planeerimine

Lõimitud õppe planeerimisel on oluline pakkuda õpetajatele nn karkassi lõiminguks, aga mitte planeerida kõike detailsuseni. Karkassiks on lõimingupõhimõtted, töö kavandamise vormid ja lõiminguideed kas projektide või ülesannetena. Õpetajad peavad saama õppe n-ö enda omaks teha. Igal õpetajal on oma tugevused ja huvialad. Lõiming peab olema nii paindlik, et õpetaja saaks oma tugevusi rakendada. Samuti on vaja arvestada õpilaste vajadusi ja huve. Lõimingu planeerimine on seetõttu pidev protsess. Pidevas arendamises on nii karkass kui ka detailid.

Loova tuleviku koolis plaanitakse õpet mitmes etapis. Kohustuslikud etapid on märgitud mustas kirjas, vabatahtlikud punases.

Tabel 2. Lõimingu plaanimine

Joonis 2. 1.–5. klassi töökava näide (asustamise meetod)

Joonis 3. Projekti kavandamise vorm

Lõimitud õppe korraldamine

Lõimingujuhid

Alates 2020/21. õppeaastast on meie koolis igal klassil lõimingujuhid. Üldõpetuse puhul on lõimingujuhtideks klassiõpetajad, teemapõhise lõimingu korral tavaliselt klassijuhataja. Lõimingujuhi töö on lisatöö ja see on tasustatud. Lõimingujuhi ülesanded:

• osaleb ainekavade, töökavade ja projektide arenduses;
• seab sisse lõimingualased suhtluskanalid teiste oma klassi õpetajatega;
• on eestvõtja oma klassi lõimingu planeerimisel ja juhtimisel: korraldab koosolekuid ja arutelusid, sõlmib kokkuleppeid;
• teeb õpilastega koostööd tulevaste projektide planeerimisel;
• hoiab korras lõimingu planeerimise dokumendid: nädalaplaanid, projektide kavad;
• jälgib lõimingu realiseerumist ja vajaduse korral tuletab osalistele kokkuleppeid meelde;
• teeb ettepanekuid õppe konsultandile lõimitud õppe arendamise kohta.

Lõimingujuhtidega õpe on kestnud veel nii lühikest aega, et praegu ei ole võimalik selle tõhusust analüüsida. Lõimingujuhtide sisseseadmise ajendiks oli vajadus hajutada ja samas fookustada lõimingu toimimisega seotud vastutust. Kuna lõimimine on praeguses paradigmas ja olemasolevate õppematerjalidega siiski lisatöö, siis on vaja seada sisse süsteem, mis lõimingut õppeaasta jooksul toetaks. Meie kogemuse järgi kipub see muidu tagaplaanile jääma.

Koostöö korraldus

Lõimingu õnnestumise eeldus on aineõpetajate hästi toimiv koostöö. Märksa lihtsam on muidugi klassiõpetajal või mitme aine õpetajal. Sellisel juhul loob seoseid üks inimene. Ka planeerida on üksi ajasäästlikum. Samas on eeliseid koos lõimingut planeerides: genereeritavate ideede hulk on suurem, kasutada on rohkem elukogemust, üksteist toetatakse ja peegeldatakse. Koostöös planeerides on suurem tõenäosus, et õpe on õppija jaoks tähendusrikas, loob seoseid ja toetab terviklikku maailmapilti.

Õppeaastasse on vaja plaanida koostööajad. Loova tuleviku koolis on need järgmised:

• õppe ja töökavade arendus suvevaheajal (asustamise meetod ja teemapõhine lõiming);
• projektide loomine koolivaheaegadel enne algavat perioodi (teemapõhine lõiming);
• projektide ning muu lõimingu kavandamine ja korraldamine.

Lõimingujuht korraldab koostöö kas virtuaalselt või lepib kokku kohtumised õppenädala sees (asustamise meetod ja teemapõhine lõiming).

Õpilastega töötatakse koos igapäevases õppes. Kõige lihtsam on õpilaste vajadusi arvestada klassiõpetajal, sest tema õppe plaanimine on paindlikum: pole vaja nii palju teisi õpetajaid arvestada. Klassiõpetaja teeb jooksvalt muudatusi nädalaplaanides ja vajaduse korral ka töökavas.

Teemapõhise lõimingu puhul on õpetajatel kohustus arutada õpilastega järgmist projekti sellele eelneval perioodil. Lõimingujuht kogub kokku õpilaste ettepanekud ja esitleb neid projektikoosolekul koolivaheajal.

Lõimingukoostöö on aeganõudev. Eriti aineõpetajatel kipub lõimingukoormus suureks minema: on ju igas klassis käsil oma teema ja mõnikord ka projekt. Lahendust sellele probleemile alles otsime.

Õppekorraldus

Üldõpetuslik töökorraldus

Üldõpetuse puhul reguleerib klassiõpetaja ise õppeainete mahtusid üldõpetuse tundides. Oluline on kontrollida õpitulemuste saavutamist ja kohaldada õpet õpilaste vajaduste põhjal. Mõned klassiõpetajad Loova tuleviku koolis eelistavad asustamise loo jaotamist teemaplokkideks, teised jälle sujuvate üleminekutega teemade vahetumist. See valik on õpetaja teha. Üldõpetusliku töökorralduse puhul on lihtne korraldada lõimitud õppetegevusi: õpetajat ei piira ainetundideks jaotatud päevakava.

Stuudiumisse kantakse tundidena üldõpetuse tunnid, sisuks õppeainete õpitulemuste ja üldiste pädevuste saavutamisega seotud õppetegevuste kirjed.

Aineõpetuslik tööviis

Tulenevalt teemaplokkide sihiseadest ja tuumõppeainetest ei ole õppeained jaotatud õppeaasta peale ühtlaselt. Mõnda õppeainet ei pruugi mõnes teemaplokis üldse olla, teist on jälle suuremas mahus. Tunniplaan vahetub iga uue teemaplokiga (pärast igat vaheaega).

Projektidel on oma ajakava, kus teatud ainetundides tegeletakse projekti ülesannetega. Ülejäänud tundides korraldavad aineõpetajad õpet autonoomselt, järgides teemaploki sihiseadet.

Praegu ei ole Loova tuleviku koolis projektipäevi või -nädalaid. Kuna õpe ja lõiming on meie koolis pidevas arengus, ei ole välistatud, et katsetame millalgi ka projektipäevade või -nädalatega, et leida optimaalseim viis korraldada lõimitud õpet. Seega on meie koolis paralleelselt ja vahelduvalt kasutusel nii aineõpetus, üldõpetus kui ka erinevad lõiminguviisid. Niisugust ainet, mida kunagi ei lõimita, pole meil veel olnud.

Õpitulemuste hindamine lõimitud õppes

Seostatud, tervikliku maailmapildi tekkimist saab hindamisega nii toetada kui ka pärssida. Võimaluse võiks korral erinevate ainete õpitulemuste saavutamist hinnata ühise hindamismeetodi või -ülesande järgi. Päriselulised ülesanded ja probleemid on alati head lõimingu alused. Niisama hästi sobivad need ka hindamismeetoditeks.

Projektide puhul on hindamine mõistlik läbi mõelda projekti kavandamise faasis, kuna hindamine mõjutab ka tegevuskava. Päriselulise ülesande puhul tuleb tavaliselt lisada mitmekülgset hindamist võimaldavad lisaülesanded. Näiteks kui projekti või lõimitud õppeülesande tulemuseks on mingi ese, siis on hindamiseks ilmselt vaja, et õpilane analüüsiks töö etappe või oma valikuid. Et õpilane oskaks analüüsida, tuleb õpe nii üles ehitada, et tal tekiks analüüsivõimekus. Eseme enda alusel hinnata on väga raske. Saab hinnata eseme otstarbekust, sobivust sihtrühmale, lähteülesandest kinnipidamist vms.

Niisiis on väga tähtis, mis kriteeriumid me hindamise aluseks võtame. Hinnata saame ainult seda, mida oleme õpetanud. Nõnda muutubki väga oluliseks tõsiasi, et hindamine, eesmärgid ja õpe peavad olema kooskõlas. Hindamise kavandamisel selgub, kuivõrd on kavandatud ülesanne või projekt õppekava õpitulemuste ja sisuga seotud. Kui selgub, et seoseid on liiga vähe, on kavandamise faasis veel võimalik muudatusi teha.

Kokkuvõte

Juba rohkem kui 100 aastat tagasi katsetati John Dewey Chicago laborkoolis progressiivse pedagoogika põhimõtteid, mida Loova tuleviku koolgi praegu juurutab. Õppeainete lõiming, tähendusrikas õppimiskogemus, teadmiste omandamine nende rakendamise ja kogemuse kaudu, kogemuste omandamine sotsiaalses interaktsioonis, õpetajate piisav tähelepanu igale lapsele, lapse arengu ja vajaduste arvestamine, kooli ja tavaelu piiride vähendamine, loomingu olulisus õppes – kõik need on põhimõtted, mille eest seisis juba Dewey (Edwards 2017) Ometi on nende põhimõtete rakendamine tänapäevalgi seotud müütide murdmise, lisapingutuse ja arendustööga. Hoolimata sellest on Loova tuleviku kooli sõnum, et „Kõiki neid põhimõtteid tasub rakendada!”. Õpilaste säravi silmi taipamised ja ootamatud lahendused ülesannetele; lapsevanemate üllatunud tagasiside, kui laps asub ise kodus lahendama probleeme, milleks vanematelgi mõnikord oskusi pole – need on hetked, mille nimel tasub pingutada.

Seostatud, terviklik maailmapilt võiks olla hea eeldus õnneliku, ennast teostava täiskasvanu kujunemisele. Loodetavasti jõuame tulevikus ka oma lõimitud õppe mõjude mõõtmiseni ning saame jälgida, kuidas Loova tuleviku kooli õpilased oma täiskasvanuelu ja maailma enda ümber loovad.

Allikas

Edwards, A. (2017). The Dewey school: The laboratory school of the University of Chicago 1896–1903. Abingdon: Routledge.

Tagasi sisukorda