Mare Oja – Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse ajaloo peaspetsialist
Peamised muutused ühiskonnaõpetuse ainekavas
Ühiskonnaõpetus algab 4. klassi asemel 6. klassist. Kuna esimesel kooliastmel on ühiskonnaõpetuse teemad integreeritud inimeseõpetuse ainesse, ei avardanud 4. klassi ühiskonnaõpetus õpilase teadmisi ega oskusi kuigivõrd. Abstraktseid mõisteid selles vanuses veel ei omandata ning 2002. aasta RÕKi teemad jäi sarnaseks inimeseõpetuse aines omandatuga. 6. klassi õpilasele on ühiskonnaõpetuse abstraktsem sisu jõukohasem, samuti on avaram tegutsemisväli demokraatliku kogemuse omandamiseks koolis.
Ainekavas on olulisel kohal aktiivõppemeetodid (Tiina Kilumets – Aktiivõppemeetodid ühiskonnaõpetuses), nagu arutelud, juhtumianalüüsid, rollimängud, projektid ja õppekäigud, mis võimaldavad õpilasel omandada vajalikke teadmisi ja oskusi ning kujundada hoiakuid ja valmisolekut teha vastutustundlikke otsuseid praktilise tegevuse ning reaalse kodanikuosaluse käigus. Aine käsitlemisel on oluline koht uurimuslikel õpivõtetel (Anu Toots – Uurimistöö põhikoolis).
Ühiskonnaõpetus on senisest praktilisem, rõhutab teadmiste omandamise kõrval tegutsemispädevuse kujunemist ning valmisolekut vastutustundlike otsuste tegemiseks. Eelnevat arvestades muudeti ühiskonnaõpetuse aine kontseptsiooni: aine keskmes on õpilane, kes suhtleb (olenevalt east) erinevate organisatsioonide ja institutsioonidega. Ühiskonnaõpetus algab õpilase lähiümbruse sotsiaalsete suhete tundmaõppimisega, keskendudes sotsiaalselt erinevate isiksuste ja rühmade kooseksisteerimisele. Suuremat rõhku pannakse IKT levikuga kaasnenud muutustele kommunikatsioonis (Maidu Varik – IKT kasutamine ühiskonnaõpetuses). II kooliastmes on materjali esitamise keskmes inimesed meie ümber ning kool ja õpilase kodukoht, III kooliastmes lisanduvad ühiskonnainstitutsioonid ning tähtsad abstraktsemad kontseptid – riik, kodanikuühiskond, avalik sektor.
Põhikooli ühiskonnaõpetuse avaram eesmärk on valmistada noori ette ühiskonnas toimetulekuks, toetada õpilase kujunemist ennast teostavaks, kaasinimesi arvestavaks, sotsiaalselt pädevaks ühiskonnaliikmeks, kes on valmis terve elu õppima, elama ja töötama demokraatlikus ühiskonnas. Ühiskonnaõpetuse aine peaks toetama noorte sotsiaalse kirjaoskuse kujunemist, aitama luua eeldusi kodanikuidentiteedi ja ühiskonna sidususe tugevnemiseks ning aktiivse kodaniku kujunemiseks. Täiendatud kontseptsiooni kohaselt on aine keskmes õpilane, kes suhtleb eakohaselt ühiskonna erinevate institutsioonidega oma huvide ja võimaluste järgi.
Ühiskonnaõpetuse ainekava töörühm
Anu Toots, Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi professor
Riina Muuga, Järvamaa Kutsehariduskeskuse asedirektor õppe- ja kasvatustöö alal
Hella Mõttus, Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse peaspetsialist
Aare Ristikivi, Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi vanemõpetaja
Hilje Saag, Tallinna Õismäe Gümnaasiumi vanemõpetaja
Mare Oja, Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse peaspetsialist
Ühiskonnaõpetuse ainekava arendamisse kaasati erinevate institutsioonide ja ametite töötajaid: Tarbijakaitseameti, Maksu- ja Tolliameti, Finantsinspektsiooni, Sotsiaalministeeriumi (sooline võrdõiguslikkus, inimkaubandus) ja Siseministeeriumi (usuasjad) spetsialiste, huvirühmi (arengukoostöö ümarlaud, maailmaharidus, õiglane kaubandus jne), Eesti Inimõiguste Instituudi, Eesti Äritarkvara Liidu, Majandusõpetajate Ühingu ning Eesti Ajalooõpetajate Seltsi esindajaid.
Ekspertidena aitasid ainekava välja töötada Marju Lauristin ja Kadri Ugur Tartu Ülikoolist, Epp Vodja Junior Achievementist, Merle Haruoja Inimõiguste Instituudist, Kristiina Luht Sotsiaalministeeriumist, Hanna Turetski ja Helena Hansen Tarbijakaitseametist, Johanna Helin Jaan Tõnissoni Instituudi Maailmahariduskeskusest, Ringo Ringvee Siseministeeriumist ning Martin Hiir Eesti Äritarkvara Liidust.
Ettepanekuid aine kava kohta tegid tollane Europarlamendi saadik Katrin Saks, Mall Hellam Avatud Eesti Fondist, Sulev Valdmaa Jaan Tõnissoni Instituudist, Kristina Kruusement Maksu- ja Tolliametist, Leonoore Riitsalu ja Heli Lehtsaar Finantsinspektsioonist ning Mare Räis ja Ene Tannberg Tartu Miina Härma Gümnaasiumist.
Põhikooli ainekava retsenseerisid Sulev Mäeltsemees Tallinna Tehnikaülikoolist ja Pavel Alonov Tallinna Pae Gümnaasiumist. Õppeprotsessile andsid hinnangu Riina Raja Kiili Gümnaasiumist ning Maidu Varik Kuressaare Gümnaasiumist.
Põhikooli valdkonnaraamat SOTSIAALAINED 2010