Heiki Kiidli, Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi direktor
Katrin Kirk-Saarmets, TTG õppejuht
Andres Falk, TTG õppejuht
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumis on VÕTAt rakendatud põhimõtteliselt juba 10 aastat. Oluline on, et suhe on partnerikeskne. Aastaringselt võetakse vastu umbes 180–300 õpilast vanuses 17+ aastat, kes on jätnud kooli erinevatel aegadel ja põhjustel pooleli. Haridustee võib olla katkenud 4. või 5. klassis, kuid õppimist TGSis alustatakse 8. klassist.
Täiskasvanu seisukohast on õppimine vabatahtlik tegevus. Võta raames toimub usaldusepõhine suhtlemine:
- teises koolis välja pandud hinded;
- kokkulepped üksikute ainete kaupa;
- sõlmitakse koostööleping.
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumis on välja töötatud VÕTA tingimused ja kord, mis esitatakse koos kommentaaridega (kaldkirjas).
- Üldsätted
1.1. Käesolev kord reguleerib varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumisse sisseastumisel ja õppekava täitmisel.
1.2. VÕTA rakendatakse kooli sisseastumisel
Kooli sisseastumisel vaadatakse koheselt üle avalduse esitaja dokumendid ja otsustatakse olemasolevate hinnete korral, kas need kantakse üle või mitte. Õppija poolt esitatavat avaldust VÕTA rakendamiseks eraldi ei nõuta.
1.3. VÕTA võimaldab arvestada:
- varem õppeasutustes sooritatud õpinguid,
- täienduskoolituses või iseseisvalt õpitut,
- töö- ja muudest kogemustest saadud teadmisi ja oskusi.
Üldhariduskoolil on keeruline arvestada töökogemust, reaalne on see ainult valikainete puhul. Töökogemuse arvestamine kuulub eelkõige kutseõppeasutuste tegevusvaldkonda.
- VÕTA rakendamine
2.1. Varem sooritatud kursuste hinded kantakse üle, tuginedes õpilase poolt esitatud dokumentidele (hinneteleht, akadeemiline õiend, õpinguraamat) ning lähtuvalt sellest, kas kursuste sisu vastab Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi (TTG) õppekavale. Kursuste sisu vastavus selgitatakse välja sisseastumisel vestluse käigus.
Sageli on kutseõppeasutuste poolt väljastatavate akadeemiliste õiendite sisu ebatäpne, näiteks on väljundina märgitud loodusained või sotsiaalained, lisamata, milliste ainete ja kursustega konkreetsemalt on tegemist. Sellisel juhul võib ülekandehinde leidmine olla probleemne.
2.2. Vajadusel on koolil õigus nõuda varemõpitu ainekava.
2.3. Lõpetamata klassi kursuste hinded kantakse üle 3 aastat.
2.4. Lisaks kursusehinnetele kantakse gümnaasiumi 12. klassis üle:
- koolieksami hinded;
- riigieksami hinded koolieksami hindena, kui riigieksami tulemus vastab meie kooli hindamissüsteemis positiivsete hinnete kriteeriumitele.
2.5. XII klassi astumisel ei kanta üle:
- negatiivseid hindeid;
- matemaatika viimaste kursuste hindeid (kitsas matemaatika – 9. kursus, lai matemaatika – 15. kursus).
2.6. Põhikoolis ei kanta üle:
- põhikooli poolaasta- ja aastahindeid eksamiainetes;
- jooksvaid hindeid juhul, kui need on vanemad kui 1 aasta.
- Hinnete ülekandmine
3.1. Õpilasel on võimalik üle kanda täiendkoolituses või iseseisvalt õpitut ning töö- ja muudest kogemustest saadud teadmisi, kui ta esitab vastavasisulise taotluse ja tõendusmaterjali (koolitustunnistus, akadeemiline õiend, ametikirjeldus, töökogemuse analüüs, ainekava, iseloomustav hinnang töökohalt, näited tehtud töödest jne) TTG VÕTA komisjonile, kes taotlust hindab.
3.2. Hinded kannab e-kooli ja õpinguraamatusse vastava aine õpetaja (käimasoleva õppeaasta puhul).
- Varem lõpetatud klasside ja kursuste hinded kannab õpinguraamatusse klassijuhataja.
- Mõlemal juhul lisatakse märge – ülekandehinne, kursused sooritatud …..(õppeasutuse nimi) koolis.
- Töökogemuse hindamine
4.1. Hindamise puhul lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
- Hinnatakse kogemusest õpitut, mitte (töö)kogemust ennast.
- Varem õpitu peab sisuliselt sobima õppekavaga (õpitu peab vastama õppekava õpitulemustele). Vajadusel kaasab komisjon hindamisel vastava aine/kursuse õpetaja.
- Omandatud teadmised ja oskused peavad sobima selle haridustasemega, millel arvestamist taotletakse. Hindamise käigus võidakse nõuda täiendavat tõendusmaterjali või lisaülesannete sooritamist.
- Kui hindamiskriteeriumiks on, et õppija analüüsib oma varasemast töökogemusest õpitut, siis kirjatöö, mille käigus õppija vaid kirjeldab, mida ta tegi, aga mitte seda, mida ta töö käigus õppis, ei sobi. Keskne põhimõte varasemate õpingute ja töökogemuse hindamisel on, et taotlust ei saa arvestada mitte kogemuse, vaid kogemusest õppimise järgi.
- Iga otsuse (nii negatiivse kui positiivse) korral on taotlejal õigus saada tagasisidet ja infot otsuse kohta. Hindajal on kohustus tehtud otsust põhjendada.
- Võimalikud kitsendused taotluse rahuldamiseks on järgmised:
5.1. Tähtajaline aegumine – kui õppimine on toimunud väga kaua aega tagasi (enne 2002. aastal kehtima hakanud õppekava), siis võidakse seda pidada aegunuks. Sellisel juhul võib tekkida vajadus hinnata, millisel tasemel on omandatu säilinud. Samas on tõenäosus, et omandatud teadmised ja oskused aeguvad, väiksem siis, kui taotleja töötab vastavas valdkonnas.
5.2. Sisuline aegumine – näiteks infotehnoloogia erialaained võivad sisuliselt üsna kiiresti aeguda, aga üldteadmistega õppeained on ka pikema perioodi möödudes sama sisuga.
5.3. Lihtsustatud õppekava järgi põhikooli lõpetanu võetakse üldjuhul 8. klassi. Erandkorras 9. klassi, kui õppija tõestab oma pädevusi eesti keeles, reaalainetes ja võõrkeeles.
- Komisjoni koosseis
6.1. TTG VÕTA komisjoni kuuluvad õppejuhid ja vastavalt vajadusele nende poolt volitatud aineõpetajad.