Võõrkeelse aineõppe praktilised näited

Reet Jõgeva, Tallinna Saksa Gümnaasium, 2010

Süvendatud saksa keele õpe Eestis

Nii eesti kui ka vene õppekeelega koolide hulgas on pikaajalise saksa keele süvaõppe traditsioonidega koole (nt Kadrioru Saksa Gümnaasium, Tallinna Saksa Gümnaasium, Õismäe Humanitaargümnaasium, Viljandi Paalalinna Gümnaasium, Tartu Raatuse Gümnaasium, Tallinna 53. Keskkool jne), kus lisaks ettenähtust suuremale saksa keele tundide arvule õpitakse selles keeles ka õpitava keelega seotud maade kultuuri, ajalugu, kirjandust ja maateadust. Nimetatud koolides on alates 1995/1996. õa Saksa Liitvabariigi ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud haridusalase koostöö lepingute järgi Eesti abiturientidel võimalus sooritada Saksa II astme keelediplomi eksam (eksam vastab Euroopa Nõukogu keeleoskustasemele C1). See annab gümnaasiumi lõpetanud Eesti noortele, kel on riigieksamitunnistus ja Saksa keelediplom, õiguse vahetult pärast kooli lõpetamist alustada õpinguid Saksa kõrgkoolides ilma eelnevate keeleeksamite või eelsemestrita. Nimetatud eksam nõuab õpilastelt peale väga heade keeleliste teadmiste ka rohkelt sisulisi teadmisi (nt poliitikast, majandusest, haridusest, maateadusest jt valdkondadest).

Tallinna Saksa Gümnaasiumi saksakeelne osakond

Ainulaadne projekt võõrkeelses aineõpetuses on 1997. aastal avatud saksakeelne osakond Tallinna Saksa Gümnaasiumis (TSG), mis on ainuke kool Baltimaades, kus on võimalik õppida saksakeelses osakonnas saksa õppekava järgi. Kahe kooli koostöö aluseks on Eesti Vabariigi valitsuse ja Saksamaa Liitvabariigi valitsuse vaheline koolikoostöö leping, mis sõlmiti 3. juunil 2002. aastal. Saksakeelses osakonnas õpetavad Saksamaa Liitvabariigist saabunud pedagoogid, kes on välja valitud mitme soovija hulgast ja suunatud Eestisse pärast põhjalike testide läbimist. Saksakeelse osakonna õpilasi valmistatakse ette saksa ja eesti abituuriumiks, seetõttu õpetatakse osa aineid saksa, osa eesti keeles. Saksa keeles õpitakse saksa ja inglise keelt, ajalugu, matemaatikat, füüsikat, keemiat ja bioloogiat. Kõiki ülejäänud aineid õpetatakse eesti keeles. Gümnaasiumi lõpetamisel saavad õpilased kaks lõputunnistust: Saksamaa LV abituuriumi lõputunnistuse, mis annab õiguse õppida edasi Saksamaa kõrgkoolides, ning Eesti Vabariigi lõputunnistuse. Lõpueksamid toimuvad Eesti Vabariigi ja Saksa Liitvabariigi väljatöötatud eksamikorralduse põhjal. Saksa abituuriumi eksamiained saksa keel ja matemaatika kehtivad eesti riigieksamina, emakeele riigieksam kehtib saksa lõpueksamina. Saksakeelses osakonnas alustatakse õpinguid alates 7. klassist ning osakond on avatud kõigile Tallinna Saksa Gümnaasiumi ja teiste koolide õpilastele. Saksakeelsesse osakonda astumiseks alustatakse õpilaste ettevalmistamist juba eelkoolieas ning I kooliastme saksa keele tundides.

TSG saksakeelsel õpetamisel on kaks eesmärki: esiteks anda õpilastele heal tasemel haridus, seda eriti matemaatikas ja loodusteadustes, kasutades seejuures efektiivseid õppemeetodeid ning uuemaid õppematerjale. Teiseks omandavad õpilased kiiresti väga heal tasemel saksa keele, kuna suurem osa tundidest toimub selles keeles. Oluline on ka saksakeelse erialasõnavara omandamine, mis on eelduseks, et jätkata õpinguid nii Saksamaa kui ka Eesti kõrgkoolides.

Võõrkeeleõpe, sh lõimitud aine- ja keeleõpe Tallinna Saksa Gümnaasiumis

Lõimitud aine- ja keeleõpe (LAK-õpe) TSGs tagab õpilastele oskuse mõista ja väärtustada saksa keelega seotud kultuure, rikastab õpilaste maailmapilti, loob ainetevahelisi seoseid ning kujundab õpilastes kognitiivseid ja sotsiaalseid oskusi ja harjumusi. TSGs ei toimu LAK-õpe mitte ainult saksakeelse osakonna, vaid ka teiste võõrkeelte tundides. Seejuures tuleb arvesse võtta, et keel ei ole peamine õppeaine. TSG kogemused näitavad, et ainet saab õppida võõrkeeles juba minimaalsete keeleteadmiste toel, kuigi seda on esialgu raske uskuda. Veelgi enam, pearõhk ainel aitab keele omandamisele kaasa iseäranis juhul, kui keeleõppele pööratakse ainetundides süsteemselt tähelepanu. Nii algab saksakeelne aineõpetus TSGs vähemal määral juba I ja II kooliastmes (ainete osaline õpe saksa keeles) ning suuremas mahus alates III kooliastmest (põhiainete – matemaatika, ajalugu, bioloogia, füüsika, keemia – õpe saksa keeles).

Ülevaade LAK-õppest TSGs kõigis vanuseastmetes, eri õppeainete lõiming ning praktilised näited

Varajane võõrkeeleõpe – „Saksa keel lasteaias”

TSGs algab ettevalmistus lõimitud aine- ja keeleõpetuseks juba eelkooliealiste laste õpetamisega, kuna kakskeelses keskkonnas sirguvatel lastel on paremad kognitiivsed oskused kui ühe keelega üles kasvanud eakaaslastel. Selleks osaleb Tallinna Saksa Gümnaasium Tallinna Saksa Kultuuriinstituudi / Goethe Instituudi algatatud projektis „Saksa keel lasteaias”. Nii õpetavad TSG saksa keele õpetajad kooli läheduses asuvas lasteaias laulude, mängude ja liikumise abil tundma põnevat saksa keele maailma. 30-minutilised tunnid toimuvad kaks korda nädalas. Tundideks valmistumisel tehakse koostööd ka lasteaia õpetajatega, tutvutakse õpetatava rühma nädala töökavaga, et ka saksa keele tundides käsitleda teistes tundides õpitavat.

Lasteaias õpetamiseks peavad õpetajad läbima vastavad kursused ning oma töös kasutavad nad nimetatud projektiks väljatöötatud materjale „Deutsch mit Hans Hase in Kindergarten und Vorschule”. Loomulikult peab varajase keeleõppe õpetaja olema ühtaegu nii hea võõrkeeleoskaja kui ka lasteaia ja algkooli õpetaja. Õpetajal on varajase võõrkeele õpetamisel keskne roll, kuna tõenäoliselt on just tema lastele sihtkeele peamine allikas.

Ka Kölni Ülikooli keeleteaduse professor dr Claudia Riehl on kakskeelsete laste kohta öelnud, et: „Kaks- ja mitmekeelsed lapsed suudavad paremini lahendada suurt tähelepanu nõudvaid ülesandeid ning nad õpivad kiiremini lugema. Samuti õpivad nad kergemini selgeks mõne kolmanda keele.” (Vt http://www.beucker.de/interviews/tk06-05-27.htm.) Seda printsiipi peame ka meie oma kooli võõrkeeleõppes oluliseks ning oleme arvamusel, et varajane võõrkeeleõpe aitab lastes arendada positiivset suhtumist teistesse kultuuridesse ja keeltesse ning loob aluse tulemuslikuks keeleõppeks hilisemas elus. Seega on TSG võõrkeelte ainevaldkonna üks eesmärk õpetada võõrkeeli võimalikult vara.

LAK-õpe I kooliastmes

Saksa keele õpe ringitunnina I klassis

Kui seni algas võõrkeeleõpe TSGs II klassis, siis uue õppekava rakendamisega algab võõrkeeleõpe, st saksa keele õpe ringitunnina juba I klassis. Ei saa küll rääkida veel süstemaatilisest võõrkeeleõppest, sest selles vanuses on õppimine üles ehitatud eelkõige suulisele eelkursusele, et arendada lapse kuulamis- ja lugemisoskust, õppida uut keelt kõla järgi teistest eristama, sõnas häälikuid eristama, kuid ka kõneleja miimika ja žestide järgi kõne sisu prognoosima. Kuulamisoskuse kujundamine on vahetult seotud matkimise ja järelerääkimisega. Peale nimetatud üldoskuste omandavad õpilased suulise kursuse jooksul elementaarse suhtlemisoskuse. Suulise eelnevuse põhimõte ei piirdu ainult suulise eelkursusega, vaid jätkub ka II kooliastmes. See, mida laps hakkab lugema ja kirjutama, on varem suulises kõnes omandatud.

Siinkohal mõningad näited I klassi saksa keele ringitundide tegevustest:

1. varajane keeleõpe laulu, tantsu, rütmilise tegevuse ja mängu abil (uue sõnavara ühendamine tegevuse ja liigutustega aitab õpilastel sõnade tähendust paremini mõista, selgeks õppida ja meelde tuletada; lauludes on sõnu lihtsam meelde jätta kui nt loetelusid või üksiksõnu pähe õppides);
2. keeleõpe jäljendamise kaudu (nt kordamine, mida mõni tegelane loos ütleb, laulu või luuletuse päheõppimine);
3. varajane keeleõpe näitlemise kaudu.

Tänu seesmiste piirangute puudumisele osalevad väikesed lapsed tavaliselt suulistes mõttevahetustes väga entusiastlikult, nii on varajane keeleõpe suurepärane retseptiivsete ja produktiivsete oskuste arendaja, lisaks pakuvad keeleõpe ja suhtlemine ka naudingut nii õpilastele kui ka õpetajatele.

LAK-õpe II–III klassis

Süstemaatiline võõrkeeleõpe, st saksa keele õpe TSGs algab II klassis kahe ning jätkub III klassis nelja tunniga nädalas.
I kooliastmes ei toimu veel korrapärast aineõpet saksa keeles, küll aga on koostöös klassiõpetajatega sisse viidud LAK-õpe (ingl CLIL – Content and Language Integrated Learning), st õppekavas oleva aine õpetamine saksa keele kaudu. LAK-õppel on teatavasti kahetine suund:

1. Ainetunnid hõlmavad keeleõpet, st et ainetundides kasutatakse aine omandamisel osaliselt ka võõrkeelt.
2. Keeletundides kasutatakse ainetundides õpitut, kui keeleõpetaja lülitab koostöös teiste ainete õpetajatega oma tundidesse nende ainete oskussõnavara ja tekste.

I kooliastmes toetatakse teatud määral aineõpet võõrkeeletundides ja vastupidi: ainetundides toetatakse võõrkeeleõpet. Kõik see nõuab väga suurt õpetajate koostööd, sest ilma selleta on LAK-õpe äärmiselt vaevaline ettevõtmine. Et koostöö toimiks, viibivad saksa keele ning saksakeelse osakonna õpetajad süstemaatiliselt I kooliastme matemaatikatundides ja loodusõpetuse tundides, kus aineõpetajaga kokkuleppel on tund 10–15 minutit saksa keeles.
Nii näiteks õpivad õpilased matemaatikatundides ka saksa keeles 100 piires arvusid liitma, lahutama, jagama ja korrutama või ajaühikute (sekund, minut, tund, ööpäev, nädal, kuu, aasta, sajand) tähendusi saksa keeles. Või siis õpitakse loodusõpetuse tundides saksakeelseid lindude ja loomade nimetusi. Loomulikult omandatakse need teadmised ka võõrkeeletundides.

LAK-õppe üks osa on ka seoste loomine õppeainete vahel. Siinkohal mõningad konkreetsed näited matemaatikapädevusekujundamiseks saksa keele tundides:

– arvude liitmine, lahutamine, korrutamine ja peast jagamine 100 piires: mängida õpilastega erinevaid numbrimänge, nt bingo, arvudoomino (Zahlendomino) jne;
– tunneb kella ja kalendrit ja seostab seda oma elu tegevuste ja sündmustega: lasta õpilastel joonistada oma päeva tegevusi jäljendavad pildid, millele juurde kirjutada kellaajad (edasijõudnumad õpilased võivad kirjutada oma päevast märksõnade abil või täislausetega, nt Um sieben Uhr stehe ich auf, um halb acht gehe ich zur Schule jne).

Loodusainetega seotud LAK-õppeks oleme kasutanud järgmisi tegevusi:
Kuna I kooliastmes õpitakse saksa keeles tuntumaid looma- ja linnuliike, laseme õpilastel sõnavara rikastamiseks mängida Goethe Instituudi väljaantud lauamängu, kus lapsed peavad kas rühma- või paaristööna piltide järgi tundma ära loomade/lindude nimetused (vajaduse korral võivad nad kasutada ka sõnaraamatut) ja siis looma/linnu õigesse elukeskkonda (nt kaamel kõrbesse jne) sobitama. Sarnase mängu võib õpilastega ka ise meisterdada.

LAK-õpe II kooliastmes

Ka II kooliastme puhul saab TSG näitel rääkida vaid osalisest LAK-õppest. Selles vanuseastmes valmistatakse õpilasi ette astuma saksakeelsesse osakonda. Jätkub juba I kooliastmes alanud aine- ja keeleõpetajate koostöö ning ainevaldkondade pädevuste kujundamine saksa keele kaudu.

Nii näiteks alustatakse V klassis saksakeelse muusikaõpetusega. Muusikal on võõrkeeletundides väga oluline roll. I ja II kooliastmes aitab muusikaline tegevus kõne rütmi, hääldust ja intonatsiooni harjutada, kuulamisoskust arendada ning tunni meeleolu luua.
II kooliastmes tutvustame õpilastele saksakeelsetest maadest pärit tuntud muusikuid ja seda nii kaugemast ajaloost kui ka lähiajaloost (nt Johann Sebastian Bach,
Ludwig van Beethoven, W.A. Mozart jne).

Samuti on võimalik grammatikat muusika abil põnevamaks muuta. Selleks oleme kasutusele võtnud Hueberi kirjastuse väljaantud saksakeelsed CD-d „Grammatikalische Liebeslieder” („Grammatilised armastuslaulud”).

Lisaks sellele jätkub II kooliastmes LAK-õpe ka teistes ainetes. Siinkohal näide emakeele ainekavast, kus on ära toodud selliste ilukirjanduslike tekstiliikide loetelu, nagu lastelaul, liisusalm, jutustus, muinasjutt, luuletus, kahekõne, näidend, sõnamänguline tekst, piltjutt, mõistatus, vanasõna. II kooliastmes käsitletakse nimetatud tekstiliike ka saksa keele tundides. Nii näiteks lastakse õpilastel tekste omavahel kõrvutada,

– otsida tekstidest olulisemaid mõtteid,
– panna pealkirju,
– koostada plaane,
– vastata teksti põhjal küsimustele,
– märkida loetud tekstist välja olulisem info,
– arvata kaasteksti põhjal tundmatute sõnade tähendust,
– harjutada sõnaraamatut kasutama jne.

II kooliastmes peab õpilast üha enam suunama lugema eakohaseid adapteeritud tekste. Nendeks sobivad väga hästi didaktiseeritud muinasjutud, jutustustused ning lihtsamad artiklid ajalehtedest ning ajakirjadest. TSGs on kasutusel ajakiri Deutsch Perfekt, mis sisaldab erineva keeleoskustasemega tekste (keeletasemed A1–B2). Tekstid kajastavad Saksamaaga seotud aktuaalseid artikleid. Õpilastele huvipakkuvaid tekste leiab ka saksakeelsest ajakirjast Vitamiin De, mis ilmub neli korda aastas ning on spetsiaalselt võõrkeeleõppeks koostatud ajakiri.

Lõimumisel loodusainetega peab II kooliastme õpilane oskama kirjeldada ilma ning ilmanähtusi, selleks lastakse õpilastel läbi viia ilmavaatlusi ning tulemust saksa keeles esitleda. Seda võib teha ka n-ö päevikuvormis kuu aja jooksul. Olles õppinud loomaliike, nende eluviisi ning elupaiku, koostavad õpilased saksa keeles lühireferaadi nt oma lemmikloomast või -linnuliigist. Siinkohal on vajalik anda õpilastele ette sisupunktid: Aussehen (välimus); Ernährung (toitumine); Lebensraum (elupaik). Seda võib teha nii paberil kui ka Powerpointi esitlusena.

LAK-õpe III kooliastmes

III kooliastmes, st VII klassis algab saksakeelne aineõpetus ajaloos, matemaatikas, bioloogias ja saksa keeles.

Kuigi õpilased on ka eelnevates klassides osaliselt saksakeelse oskussõnavaraga kokku puutunud ning aineid saksa keeles õppinud, minnakse nüüdsest eespool nimetatud ainete õppimisel täielikult üle sihtkeelele ning õpilased hakkavad omandama vastava õppeaine spetsiifilist terminoloogiat. Siinkohal on otstarbekas kõigepealt otsustada, millised keeleteadmised on õppeaine omandamiseks tingimata vajalikud. Aineõpet toetavad keeleteadmised muutuvad aktuaalseks, kui õpilased püüavad oma mõtteid vastavas õppeaines väljendada. Niisiis on tihtipeale just aineõpet toetavad keeleteadmised need, mis õpilast tõeliselt huvitavad. Esmased ainealased keeleteadmised moodustavadki alustala, mille külge saavad end haakida järgmised kohustuslikud keeleteadmised.

Allpool näide VII klassi matemaatikatunnis kasutatavast töölehest põhisõnavara omandamiseks (pluss, miinus, korda, jagatud, liitmine, lahutamine, korrutamine, jagamine jne). Tööleht on saksa keeles ning aitab näitlikustades õpilastel mõista vajalikku erialast sõnavara.

Joonis 1. Tööleht matemaatikasõnavara omandamiseks 7. klassis

2010. a sügisel ilmus TSG saksakeelse osakonna õpetaja Markus Reischli algatusel „Kooli matemaatika sõnastik”, kus on saksakeelne matemaatika terminoloogia eestikeelse tõlkega. Sõnastik on mõeldud VII kuni XII klasside õpilastele.
Joonis 2. Näide „Kooli matemaatika sõnastikust”

Järgmine tööleht on näide sellest, kuidas õpetada bioloogiatunnis südame ehitust. Töölehel peavad õpilased esiteks kirjutama südant kujutava joonise juurde saksakeelsed mõisted koos artikli ja mitmusega (nt die Taschenklappe,-n, die rechte Vorkammer,-n) ning täitma töölehe allosas oleva diagrammi. Töölehe teises ülesandes tuleb kirjeldada südame ehitust esimeses ülesandes kasutatud sõnavara ning töölehel toodud tegusõnade (nt bestehen aus – koosnema, verbinden mit – ühendama) abil.

Joonis 3. Bioloogiatunni tööleht

Huvitavalt omandatakse ka ajalooteadmisi. Siinkohal näide töölehest, millel on kujutatud Rooma sõjalaev. Õpilaste ülesanne on kirjutada pildi all olevate sõnade juurde sobiv number ning ka õige nimisõnaartikkel. See on hea näide sellest, kuidas ka ainepõhiselt võõrkeelt õpitakse. Töölehe allosas on harjutuse lahendus.

Joonis 4. Ajalootunni tööleht

LAK-õpet toetavad projektid III kooliastmes

Lisaks ainetundides omandatule osalevad TSG III kooliastme õpilased ka rahvusvahelistes projektides, tänu millele saavad võimekamad õpilased end proovile panna, samas aitavad eri projektid muuta keeleõppe huvitavamaks ning motiveerivamaks.
Nii näiteks osalesid TSG IX klassi õpilased Leipzigis rahvusvahelisel õpilasseminaril „Euroopa koolisild”, kus nad tegid ettekande Eesti ajaloo olulistest verstapostidest.
Suurepärane võimalus kujundada keele- ning kultuuridevahelist pädevust on ka õpilasvahetused, mis annavad lisaks keelepraktikale hea võimaluse rikastada oma maailmavaadet, õppides tundma saksa keelt kõnelevate riikide kultuuri, kombeid ja tavasid.

Hea kogemus on ka videokonverentsil osalemine, mis edendab õpilastes lisaks eespool nimetatule ka sotsiaalset, suhtlemis- ja ettevõtlikkuspädevust. Nii osalesid TSG VIII ja IX õpilased ajalehe Mainzer Allgemeine Zeitung initsiatiivil ja Saksa-Balti Kaubanduskoja toetusel 2008. aastal saksa õpilastega videokonverentsil. Vesteldi argiteemadel kui ka nt keskkonnakaitse teemal.

Keskkonnakaitse teemat on ka enamikus III kooliastme saksa keele õpikutes väga põhjalikult käsitletud. Oleme näidanud õpilastele ka huvitavaid keskkonnateemalisi õppefilme, samuti võib jaotada teema „Umwelt” (keskkonnakaitse) alateemadeks ning lasta teha õpilastel grupitööna plakateid. Alateemad võivad nt olla „Gefährdete Tierarten” (ohustatud loomaliigid), „Naturschutzgebiete in Estland” (looduskaitsealad Eestis), „Naturschutzgebiete in Deutschland” (looduskaitsealad Saksamaal).

TSG kogemuse põhjal on hea näide õpilaste valmistatud referaatide n-ö praktiline kasutamine. Nii on TSG õpilased Saksamaalt külla tulnud õpilasgruppidele ette kandnud oma referaate Lahemaa rahvuspargist, Eesti mõisatest jne.

LAK-õpe gümnaasiumiastmes

TSG gümnaasiumiastmes jätkub saksakeelne aineõpe ajaloos, bioloogias, keemias, füüsikas ja matemaatikas. X klassiks on saavutanud õpilased keeleoskustaseme, mis võimaldab neil probleemideta mõista õpitavate ainete sisu ning end piisavalt ning spontaanselt saksa keeles väljendada (ENi keeleõppe raamdokumendi B2 keeloskustase).
Gümnaasiumiastmes toimub LAK-õpe suuresti eri projektide kaudu. Projektides õpitu annab palju lisateadmisi nt ajaloos, ühiskonnaõpetuses, geograafias jne.

Õpilasseminar „Deutsch lohnt sich”

Üks olulisem TSG algatatud projekt on õpilasseminar „Deutsch lohnt sich” (saksa keele õppimine tasub end ära), mis toimub TSGs juba alates 2003. aastast Seminar kestab tavaliselt kaks päeva, mil 9.–12. klasside õpilased saavad osaleda eri töötubades. Nii näiteks võivad reaalaineid eelistavad õpilased valida endale füüsika-, keemia- või matemaatikarühma; loominguliste huvidega õpilastel on võimalik osaleda teatri-, video- või kunstirühmas. Mõistagi on seminari töökeel vaid saksa keel ning töötubasid juhendavad TSG saksakeelse osakonna õpetajad.

Lisaks saksa keele praktiseerimisele on seminari eesmärk ka innovaatilise õppe edendamine ning seda eriti loodusteadustega seotud töörühmades. Nii näiteks viiakse keemiarühmas läbi eri katseid (nt müntide kuldamine ning toiduainete analüüsimine, mille käigus määratakse toiduainetes kindlaks proteiinide, süsivesikute ja rasvade sisaldus). Eriti populaarne on osalejate hulgas maitsvate kummikaru kommide valmistamine, mida esitlusel ka teistele osalejatele pakutakse. Samuti on ka matemaatika- ja füüsikarühma eesmärk viia läbi katseid ning eksperimente. Siinkohal on huvitav tõdeda, et just loodusteaduste töörühmad on õpilaste hulgas kõige populaarsemad. Ja põhjendatakse seda järgmiselt: „Tore oli see, et õppisin juurde saksakeelseid füüsikaga seotud termineid ning kõik see käis praktilise tegevuse kaudu”; „Mulle meeldis väga katse klaastorudega ja loomulikult ka kummikarude valmistamine. Kahju, et meie keemiatundides õpitakse suhteliselt vähe praktilise tegevuse abil.”

Kui loodusteaduste töörühmades on oluline töö protsess, siis teatri- ja videorühma töö kulmineerub esitlusega seminari teise päeva lõpus. Esitlusele on kutsutud mõistagi nii osalejad kui ka õpetajad. Huvitav on olnud ka esitlus „Mida pildid meile jutustavad”, kus rühm interpreteeris KUMUs vaatamas käidud pilte.

Lisaks saksa keele praktiseerimisele harjutavad õpilased koostööd nii oma kaasõpilaste kui ka eri rahvustest õpilastega. Õpitakse oma tööd planeerima, teostama ning hiljem sellest kokkuvõtet tegema ja presenteerima.
Pilt 1. Keemiarühm katseid tegemas, „Deutsch lohnt sich” 2008

Väitluskonkurss „Jugend debattiert international”

Huvitav LAK-õppe vorm on ka võõrkeeles väitlemine. Selleks osaleb TSG juba 2006. aastast Goethe Instituudi organiseeritud rahvusvahelisel väitluskonkursil „Jugend debattiert international” (noored väitlevad rahvusvaheliselt). Konkursiks ettevalmistamine on integreeritud saksa keele tundidesse ning enne Eesti finaali leiab koolis aset ka kooli finaal. Väideldakse väga erinevatel teemadel, nt „Kas Eestis peaks olema alates 16. eluaastast valimisõigus?”, „Kas Eestis peaks alkoholi müük alla 21-aastastele seadusega keelatud olema?“ (sotsiaalainete ainevaldkond) jne. Väitluseks valmistumine nõuab rohkeid teadmisi eri ainevaldkondadest ning ka erialakeele sõnavara tundmist.

Kokkuvõte

Toetudes TSG kogemustele, peab õnnestunud LAK-õppe puhul arvestama järgmiste asjaoludega:
– Ainetundides peab järjekindlalt kasutama vaid sihtkeelt. Esialgu peab õpetaja kulutama palju aega just selgitamisele ning kasutama erinevaid näitevahendeid, sealhulgas nt pilte, diagramme jne.
– Tundides peab kasutama vastavat keeletaset. Esialgu peaks vältima keerukaid struktuure, mis pidurdavad õpilaste mõistmist. Küll aga on soovitatav valida õpetamiseks keeletase, mis on üks samm õpilaste omast ees. See pakub õppimisel pinget ning õpilased peavad kaasa töötama.
– Õppimiseks tuleb luua turvaline ja pingevaba õpikeskkond. Õpilastel peab olema tunne, et nad võivad kasutada keelt vigu kartmata. Tähtis on õpilastesse uskuda ning seda usku ka välja näidata. Oluline on siinkohal ka kujundlik hindamine, st et õpilasele peab andma toetavat tagasisidet tema edusammude ning ka puudujääkide kohta.
– Tuleb luua rohkesti võimalusi keelt kasutada. Siinkohal on hea näide eespool kirjeldatud projektid, seminarid ja konverentsid, kus õpilased saavad kuulata, kuidas eri inimesed ja eri kontekstis õpitavat võõrkeelt räägivad.
– Kõige olulisem LAK-õppe puhul on suhtlus.

Kokkuvõttes võib öelda, et TSG võõrkeeleõppe peamine printsiip on õppida võõrkeelt mitmekülgsete tegevuste kaudu, tänu millele saavad õpilased lisaks heale keelepraktikale ja kogemustele ka enesekindlust, uusi ideid, palju uusi kogemusi ja arusaama sellest, kes me oleme. See on suurepärane võimalus avastada ennast Euroopas ja Euroopat endas. Võib julgelt kinnitada: „Deutsch lohnt sich!” .

Kasutatud kirjandus:

1. Saksa keele aineraamat. (1997) Eesti Vabariigi Haridusministeerium. Tallinn

2. Iseseisev keelekasutaja: B1- ja B2-taseme eesti keele oskus. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, 2008

3. Mehisto, P., Marsh, D., Figols Martin, M. J. (2008). Lõimitud aine- ja keeleõpe. Tallinn.

4. Reischl, M. (2010). Kooli matemaatika sõnastik. Tallinn

5. Methoden-Handbuch. Deutschsprachiger Fachunterricht (DFU). (2003) Bonn, Saksamaa.

Artikkel avaldatud esmakordselt õppekava veebis põhikooli võõrkeelte valdkonnaraamatus 2010, ISBN: 978-9949-9110-5-9