Eve Kiiler, Aalto Ülikooli Kunsti ja Disaini Kool, 2010
Visuaalse keele õppimine kasvab välja juba varases lapsepõlves omandatust ja fotodelt sõnumite lugemisel loodetakse enamasti isiklikele kogemustele. Visuaalse kirjaoskuse omandamiseks on vaja põhjalikumalt mõista, kuidas pildilisi väljendusvahendeid kasutatakse. Nii on kunsti õppekavas seatud rõhuasetus loovusele ja mitmekülgsele eneseväljendusele. Seejuures toetatakse õpilastele lähedaste ja käepäraste meediumide kasutamist, nagu foto, video, animatsioon ja digitaalgraafika. Noortepärase visuaalse keele kasutamise praktikaid seostatakse omakorda visuaalse kommunikatsiooni ja meediaõpetusega laiemalt. Piltide ühise analüüsimise kogemus aitab visuaalset informatsiooni kriitilisemalt lugeda ja enda loodud sõnumeid teadlikumalt kujundada.
Varasematel aastakümnetel tavaks saanud fotograafia käsitlused lähtusid fotost kui füüsilisest ja materiaalsest objektist, mille ülesandeks oli ajaloo dokumenteerimine ja säilitamine tulevastele põlvedele. Digitaalse meediakultuuri osana toimiv fotograafia lähtub teistest alustest. Foto esmaseks väljundiks ei ole enam saada paberile trükitud objektiks arhiivis või perekonnaalbumis, vaid liigelda vahetult reaalajas toimiva kommunikatsiooni osana. Digitaalsetes levivõrgustikes toimub kõikide erinevate meediatüüpide (piltide, tekstide, helide, liikuvate piltide) kokkusulatamine ja eri allikatest pärit piltide kooseksisteerimine suurtes otsingusüsteemides. Tänapäeval kasutatakse fototehnoloogiaid sedavõrd erinevateks ülesanneteks, et oleks põhjust rääkida mitte fotograafiast ainsuses, vaid pigem fotograafiatest mitmuses. Väga üldistel alustel saaksime kirjeldada nelja suuremat valdkonda:
- foto kui autori ideest lähtuv, kontseptuaalset ja esteetilist sõnumit kandev personaalsete lugude jutustamise ja eneseväljenduse meedium;
- foto kui representatsioon (trükistes, meedias ja reklaamis), mis toimib valitud ja imagoloogiliselt konstrueeritud visiitkaardina;
- foto kui ajaloo arhiveerimise ja katalogiseerimise traditsiooni jätkaja (arhiivid, isiklikud fotoalbumid, pressifotod, loodus- ja teadusfotod);
- foto kui piltsõnum digitaalse meediakultuuri kontekstis, mis toimib reaalajas sotsiaalse suhtlemise osana (fotosõnumid, blogid, suhtlusvõrgustikud).
Loomulikult ei ole nimetatud valdkondade vahel ranget piirikontrolli, sageli rändavad pildid ühest valdkonnast teise, leides nii taaskasutust uutes kooslustes. Kiiresti loetava visuaalse info (digitaalfoto, video, erinevad multimeedia rakendused) lisamine pakub head võimalust teha erinevates ainetes esitlusi ja õpitav paremini omandada. Fotografeerimine võimaldab õpilaste ruumilisi kunstitöid ja traditsioonilistes meediates valminud pilte digitaalselt dokumenteerida, et neid edaspidi kasutada portfooliotes või suhtlemisplatvormidena toimivates pildigaleriides.
Visuaalse väljenduse põhiküsimused
Visuaalne kirjaoskus põhineb oskusel piltides väljendatut lugeda, mõista ja tähendusi edasi andvaid pilte ise luua. Saame ju kunsti kaudu väljendada oma elamusi, tõekspidamisi ja suhtumist maailma. Kunsti aineraamatu artiklis „Kunstiteose vaatamine ja analüüs kui õppevahend” on Anneli Porri välja toonud kunstiteose analüüsi neli peamist tugipunkti. Sama meetodit aluseks võttes saame ka fotosid vaadelda otsides vastuseid esmastele küsimustele:
- Mis see on, mida ma näen?
- Milline on pildilise kujundi ja teksti seos?
- Mida see pilt minu jaoks tähendab?
- Kas selline sõnumi väljendamise viis on mõjuv?
Uute teoste loomise protsessis toimivad kunstiteose analüüsi küsimused hästi ka tegevuskava alusena. Vanema astme õpilastega saame järgida töö idee ja teostuse arendamisel nelja peamist tasandit ning minna järgmiste küsimustega edasi:
- Milline oleks uus teos valminud objektina? Milliseid materjale ja tehnikaid saame valida kasutamiseks?
- Mis pildil toimub, kus toimub ja kes on pildil? Millisesse valgusesse ja ruumilisse keskkonda me toimuva paigutame? Milliseid visuaalseid või tekstilisi seoseid saaksin kasutada?
- Kuidas, millises kompositsioonis me toimuvat esitleme (perspektiiv, objektide suurus)? Kuidas ma saan oma sõnumit visuaalselt väljendada (värv, materjal, kontrast)?
- Millist ülekantud tähendust teos edastab? Mida autorina tahaksin öelda? Mida teos võiks tähendada vaatajale?
Nüüdisaegne digitaalfotograafia on väljendusvahendina noorte jaoks võrratult paindlikum kui endisaegne filmifotograafia. Igapäevasesse kasutusse jõudnud kvaliteetne tehnoloogia on muutnud tööprotsessi mängulisemaks ja loomingulisemaks. Kulumaterjalide puudumine ahvatleb muretult katsetama. Salvestatud algmaterjali on kerge varieerida ja tulemuste veenvust võrrelda. Fotode pildistamise järel saab otsekohe edasi minna, lisada tekste ja koostada pikemaid seeriaid. Digitaalsete piltide meisterlik kasutamine on muutnud igaühelt nõutud oskuseks ja sihipärane uute võimaluste katsetamine on igati motiveeriv, sest neid tulemusi saab edukalt rakendada noorte omavahelises suhtlemises.
Lapsed pildistajatena ja nende eelistatud teemad eri vanuseastmetes
Kunsti aines seatud ülesannetega on kergem õpilasi kaasa haarata teades, kuidas õpilastele huvi pakkuvad teemad eri vanuseastmetes muutuvad. Suuremahuline uurimisprojekt „Children as Photographers” (Lapsed fotograafidena) viidi läbi Suurbritannias Fotograafia, Filmi ja Televisiooni Muuseumi ning Birminghami Ülikooli koostöös. Uurimuses osales 180 last viie Euroopa riigi tavalistest koolidest (Inglismaa, Poola, Hispaania, Prantsusmaa ja Rootsi). Igast osalevast koolist oli eksperimenti kaasatud kolm vanuserühma: seitsme-, üheteistkümne- ja viieteistaastased õpilased. Eesmärgiks oli kaardistada laste suhtumist pildistamisse, neile olulisi piltide vaatamise viise ja eelistatud teemade muutumist vanuserühmade lõikes. Lastele anti ühekordsed filmiga fotokaamerad ning paluti neil ilma vanemate osaluseta pildistada, mida nad ise soovivad. Mõne päeva pärast intervjueeriti lapsi ja vestluse ajal anti neile nende enda tehtud fotod. Lastel paluti valida kõigi oma piltide hulgast kolm kõige enam meeldivat ning rääkida fotodest ja pildistamise protsessist. Projekti ‘Children as Photographers’ arhiiv on huvilistele avatud veebilehena, mis sisaldab 180 osalenud lapse poolt valitud 507 fotot. Lisatud on kõik intervjuud lastega, uurimistöö kokkuvõtted ja metoodiline materjal õpetajatele. (www.cap.ac.uk).
Intervjuudest selgus, et sõltumata vanusest on lapsed enamasti oma piltidega rahul ja „tehniline praak” ei mõjuta nende jaoks foto väärtust. Seitsmeaastased vaatavad fotot „läbipaistvana” ja foto on siis hea, kui kujutatud objekt neile meeldib. Noorimad lapsed kirjeldavad intervjuudes pildistamise ajal toimunut ja vähem otseselt fotol nähtavat. Pilt lemmikesemest on neile ikka kõige armsam, jättes märkamata foto võimalikud defektid, mis segaksid täiskasvanuid. Foto esteetilised omadused on selles eas arusaamatu küsimus. Laste esimeseks huviks on pildistada tuttavaid objekte ennekõike lähedases ja tubases keskkonnas (mänguasjad, nukud ja teised kodused asjad). Inimeste pildistamine meeldib igas eas lastele, aga on väga suur vahe, kuidas nad seda teevad. Seitsmeaastaste laste fotodel on sageli oma pere liikmed. Sõprade fotosid esineb harvem ja sel juhul pigem ühe lapse portreena, mitte grupipiltidena.
Üheteistaastased juba eraldavad kujutatud objekti omadusi foto kui pildi omadustest. Just selles eas on lapsed eriti huvitatud fotograafilistest väljendusvahenditest: ootamatu vaatenurk, huvitav peegeldus, erilised efektid. Nad kommenteerivad pildi kompositsiooni, värvi ja valgust. Poseeritud portreesid on selles vanuserühmas kõige vähem ja fotodel kujutatud inimeste loomulikkus on omaette eesmärgiks. Erinevalt seitsmeaastastest on üheteistaastastel vähem inimesi interjööris ja suurem osa fotosid on tehtud õues. Rohkem kui teistes vanuserühmades on fotosid, kus üldse pole inimesi. Just üheteistaastased on teistest rohkem huvitatud arhitektuurist ja ümbritseva keskkonna detailide fotografeerimisest. Märkimisväärselt suur on huvi ka loomade pildistamise vastu.
Vanemaks saades pööravad lapsed oma kommentaarides järk-järgult rohkem tähelepanu foto kompositsioonile ja pildis väljendatud sõnumile. Viieteistaastased märkavad vahet objekti omadustel (hea-halb) ja fotograafilise kujutamise õnnestumisel. Põhikooli vanemas astmes ollakse suhteliselt ühtlaselt huvitatud paljudest erinevatest teemadest. Mälestusfotod sündmustest on noortele olulised, kuid nendel piltidel on ennekõike sõbrad ja mitte enam perekonnaliikmed. Lavastuslikke poseeritud grupipilte on palju rohkem kui varasemates vanuseastmetes, aga seejuures märkimisväärselt vähestel ollakse koos vastassoost sõpradega. Sageli eelistatakse lõbusaid informatiivseid stseene ja jahmatamapanevaid poose. Sõpradega grupipiltide lavastamine on ühine rituaal, kus osavõtt on peamine ja täiuslik fotograafiline tulemus teisejärguline.
Metoodilised soovitused
Kunsti aines saab edukalt ja suhteliselt riskivabalt rakendada õpilasekeskset töökorraldust. Sellistes ülesannetes õpetaja ennekõike suunab ja juhendab. Õpilane ise otsib infot, valib, hindab, kontrollib ja vastutab. Väiksemate lastega on sobiv kasutada paaristööd, suurematega rühmatööd. Peamine, et ülesanne oleks motiveeriv ja soodustaks inspireerivat koostööd. Suurem ettevõtmine on projektiõpe, kus eesmärgiks on mingi elulise teema uurimine kindla aja jooksul ja sügavuti, soovitavalt koostöös eri ainete õpetajate ja programmidega, probleemi mõtestamine ja teadmiste avastamine.
Tänased noored on üles kasvanud mitmekesiseid võimalusi pakkuva digitaalmeedia ja aktiivse internetisuhtluse keskkonnas. See muutus on avanud igaühele võimalused oma loomingu võimalikult kiiresti ja tasuta esitlemiseks. Igas klassis on entusiaste, kes tunnevad ennast tehnoloogia valdkonnas piisavalt julgelt ja rühmatöödes kaaslaste aitamine oleks neile tunnustuseks. Laste suhtumine õpetamisse on teistsugune kui täiskasvanutel. Nad ei arva, et peaksid kõike viimse põhjalikkusega teadma ja alles seejärel tohiksid midagi õpetada, vaid on valmis ka katse-eksituse meetodil edasi minema. Noortele iseloomulik tiimitöö on rajatud soovile uusi oskusi otsekohe teistega jagada. Klassis toimuvateks diskussioonideks saavad õpilased ise koostada näitlikke õppematerjale. Suuremad teemad võib jagada omaette alateemadeks ja ning lubada õpilastel enda soovide järgi rühmadesse jaguneda. Oma rühma tulemusi üksteisele entusiastlikult demonstreerides õpetavad nad kaaslastele ka seda osa, mida teised kaasalased praktiliselt kaasa ei teinud.
Pildistamine on suurepäraselt abiks kollaažide, installatsioonide ja mitmesuguste ebapüsivate seadete tegemise protsessis. Õpilastel on julgem samast materjalist uusi versioone edasi arendada, kui vahepealsed etapid on samuti väärtustatud ja fotodele jäädvustatud. Tööprotsessi dokumenteerimise ülesannet saavad õpilased täita järgemööda. Igal juhul on vajalik jälgida, et lapsed kontrolliksid enne projekti jätkamist üle fotode õnnestumise. Loominguliste tööde digitaalne arhiiv on hea abivahend protsessiportfoolio ehk õppemapi koostamisel. Samuti saavad õpilased võimaluse oma traditsioonilistes tehnikates valminud töid esitleda suhtlemisplatvormidena toimivates digitaalsetes pildigaleriides.
Multimeediavahendite ehk teksti, pildi ja heli ühendamine muudaks ülesanded esialgu küll keerulisemaks, aga lastele motiveerivaks ja põnevaks. Siinkohal on suureks abiks ka põhikooli informaatika valikaine, kus juba teise kooliastme kavas on piltide ja videote lisamine presentatsioonidesse ja blogidesse.
Rõhuasetused põhikoolis
Uuendatud kunsti õppekavas on noortepärase visuaalse väljenduse kujunemist seostatud visuaalse kommunikatsiooni ja meediaõpetusega laiemalt. Seejuures toetatakse just õpilastele lähedaste ja käepäraste meediumide käsitlemist: foto, video ja arvutigraafika, samuti koomiks ja grafiti. Ühine piltide analüüsimise kogemus aitab visuaalset informatsiooni kriitilisemalt lugeda ja ka enda loodud sõnumeid teadlikumalt kujundada. Allpool on kooliastmete kaupa toodud rida näiteid, kuidas siduda fotograafiat erinevate teemadega kunsti õppekavas.
I kooliaste
Mängulised seaded. Mänguasjade ja ise meisterdatud mudelitega stseenide lavastamine, nende pildistamisel saadakse ühistööna valmivad uued teosed. Võlumaailmad, kus saab mängida värvi ja valgusega.
Loodus meie ümber. Loodusmaterjalidest installatsioonide tegemine ja nende jäädvustamine fotodena. Mitmesugustes tehnikates pildid taimedest: fotod, botaanilised joonised, kunstnike maalid ja joonistused.
Loomapildid. Iseloomulike tunnuste otsimine. Vastavalt tunni teemale otsivad lapsed pilte, kus on kujutatud loomi: kunstnike teoseid erinevatest ajastutest, raamatute illustratsioone, loodusajakirjade fotosid, perekonnafotosid jne.
Lapse enda kodu ja kool. Fotod lastest. Ühiselt koostatud kollektsioon eri ajastute laste fotodest, hoolikas vaatamine ja võrdlemine (perekondlikud mälestuspildid, reklaamid, pildid ajakirjades, kunstnike teosed). Klassi tegevuste jäädvustamine ja fotode roll ühiste mälestuste jäädvustamisel.
Pilt ja tekst. Piltjutustuste kujundamine, fotosid võib täiendada joonistuste ja tekstiga (pildiallkirjad, tegelaste kõne mõttemullidena).
II kooliaste
Varjud ja siluetid. Valgus ja vari, objekti vormi edasiandmine. Ilmastikunähtused. Valguse ja varju muutumine looduses päeva jooksul. Esemed, mis heidavad varje: langev ja omavari.
Värv ja abstraktne pilt. Värv kui väljendusvahend. Värviharmooniad, vastandvärvid. Huvitavate looduslike või tehislike struktuuride pildistamine nii, et tekib abstraktne kujund. Fotod kui piltmõistatused.
Kompositsioon ja pildi formaat. Kuidas muutub sõnum, kui muuta objekti suurust ja asukohta pildil, objektide omavahelisi suurusvahekordi, tausta värvi, objektide omavahelist asetust. Pildi formaat kui oluline väljendusvahend: sama motiiviga foto ruudukujulisena, ristkülikuna, panoraamina ehk laia ristkülikuna, ringina.
Vaatepunkt ja perspektiiv. Ruumilisus pildil. Selge geomeetrilise vormiga objektide pildistamine erinevatest vaatepunktidest: pealtvaade, külgvaade, jne. Uurimine, kuidas taldrikut näeb nurga alt vaadates ovaalsena ja karbi tahke trapetsitena. Kooli koridori või tänava pildistamine ning perspektiivi koondumispunktide leidmine fotol.
Liikumise kujutamine. Klassis saab uurida Eadweard Muybridge’i fotosid, millel on jäädvustatud inimeste ja loomade liikumine kaaderhaaval. Foto- või videokaamera abil liikumise pildistamine järjestikuste kaadritena ja hiljem vaatamine. Filmi ja animatsiooni põhimõtete selgitamine.
Inimene ja tema tegevused. Sümbolid. Inimene ja tema amet: iseloomulike sümbolite leidmine, meedias kasutatud visuaalide analüüs. Film ja foto kui ajastule iseloomulike hetkede jäädvustajad. Reklaam: sõnum, pildi ja sõna mõju reklaamis, adressaat, lastele mõeldud reklaam. Meedias kasutatud visuaalide analüüs.
Disain. Esemete portreepildid erinevate vaatenurkade alt, iseloomulikud tunnused. Linnaruumis huvitavate detailide, märkide ja kirjade pildistamine.
III kooliaste
Kadreerimine, kaadri kompositsioon: kaugplaan, keskplaan, lähiplaan, detail. Storyboard ja fotoseeriana lugude jutustamisel plaanide vaheldus. Pildistamise keskkond ja sümbolite tähendus fotoseerias. Objekti paigutamine erinevatesse kontekstidesse pildil: kuidas muutub pildi sõnum, kui samu objekte pildistamiseks erineva iseloomuga kohtadesse paigutada.
Värv väljendusvahendina. Värvisümboolika. Digitaalfotode puhul saab efektselt demonstreerida värvide muutmist ning jälgida, kuidas see mõjutab pildi ideed ja meeleolu. Kunstiteosed, kus värvil on keskne roll.
Valgus ja vari. Objekti vormi ja materjali edasiandmine. Looduslikud ja tehislikud struktuurid ja materjalid. Värvilised varjud ja suunatud valgusega tekkivad varjumängud. Peegelduse pildistamine ja joonistusel kujutamine.
Inimese ja kujutamine. Inimese proportsioonid ja iseloomulikud jooned eri vanuses. Emotsioonide, tegevuste ja hinnagute väljendamine žestide, näoilmete ja poosidega.
Keskkond. Disain linnaruumis. Tekstid ja reklaamid linnaruumis. Disaini projektülesanded ja foto kasutamine protsessi osana, eksperimentide ja valminud mudelite dokumenteerimine.
Fotod ajalooliste dokumentidena. Pilk kodukoha minevikku, kaasajaga sarnasuste ja erinevuste leidmine. Mälestusfotod fotograafia ajaloo näidetena. Eri aastakümnetest pärit fotode vaatlemine ajaloo ja kultuuri teemade valguses.
Pildi ja teksti koos kasutamine. Meedias kasutatud visuaalide analüüs. Metafoorid reklaamis, ühele nähtusele kuuluvate omaduste üle kandmine teisele. Plakati jaoks pildistamine ja kujundamine: pildi juurde teksti väljamõtlemine või tekstile tabava piltkujundi leiutamine.
Valik näiteid ülesannete illustreerimiseks
Abstraktne foto, teadus- ja loodusfoto
Õppematerjal OP kunst ja Bridget Riley (koostaja Sille Pütsepp) – opkunsti eeskujud looduses.
http://piksel.ee/~sille/loodus.html
Nikon Small World konkurss – parimad mikroskoobifotod 1977–2010.
http://www.nikonsmallworld.com/gallery
Karl Blossfeldt – taimevormide kataloog „Urformen der Kunst” (1928).
http://cwfp.biz/cgi-bin/se/blossfeldt_urformen/tm.pl?idx&14_BlossfeldtUrformen&1
Ola Kolehmainen – abstraktsed fotod, arhitektuur, digitaalgraafika.
http://helsinkischool.fi/helsinkischool/artist.php?id=9022&type=portfolio
Ea Vasko – abstraktsed fotod, fookusest väljas objektid, pikk säriaeg.
http://helsinkischool.fi/helsinkischool/artist.php?id=9009&type=portfolio
Liikumise kujutamine, vaatepunkt, kompositsioon
Eadweard Muybridge (1830–1904) – liikumise faaside kujutamine.
http://commons.wikimedia.org/wiki/Eadweard_Muybridge
Alexander Rodchenko (1891–1956) – dünaamiline kompositsioon, ootamatud vaatenurgad.
http://www.danyanovikov.narod.ru/rofo/rodlogos.html
Ruth Huimerind – värvikad fotoplakatid.
http://www.ruthhuimerind.com/sub.php?id=galerii&sub_id=stilllife&lang=eng
Dokumentalistika
24 tundi piltidena – fotodokumentalistika värsketest maailma sündmustest.
http://www.guardian.co.uk/news/series/24hoursinpictures
Fotoportreed
August Sander (1876 – 1964) – 20.sajandi alguse inimesed elukutsete esindajatena.
http://www.andrewsmithgallery.com/exhibitions/augustsander/index.htm
Tanja Muravskaja – Laulva Revolutsiooni poliitikute portreed „Nemad kes laulsid koos.”
http://www.tanjamuravskaja.com/shows/16/1.html
Tanja Muravskaja – fotod noortest Eesti kunstnikest „Positsioonid.”
http://www.tanjamuravskaja.com/shows/4/1.html
Marge Monko – oma perekonna portreed „Räägi…/ Tell Me.”
http://www.margemonko.com/tell-me/
Kaido Ole – 43 osalejaga „Koosolek” (vaatamiseks liigu nooltega).
http://www.kaidoole.eu/2007/kooolek.htm
Rieneke Dijkstra – laste portreed pargis.
http://www.mariangoodman.com/exhibitions/2007-12-07_rineke-dijkstra/
Rieneke Dijkstra – noorsõduri muutumine.
http://www.mariangoodman.com/exhibitions/2003-09-10_rineke-dijkstra/
Nicholas Nixon – nelja õe portreeseeria „Õed Brown’id 25 aasta jooksul.“
http://www.zabriskiegallery.com/Nixon/TBS/nixonimages.htm
Rollimängud ja lavastusfoto
Rühmitus F.F.F.F. – rollimängud eri aastakümnete võtmes „F-Files.”
http://digikogu.ekm.ee/search?searchtype=complex&author_ids=130
Rühmitus Infotankistid – lavastatud portreed naiste ja meeste rollidest „Mängud soorollisoos.”
http://www.goodwin.ee/infotankistid/M2ngud/index.html
Anni Leppälä – poeetilised mälestused ja muinasjutulised portreed.
http://helsinkischool.fi/helsinkischool/artist.php?id=9001&type=portfolio
Cindy Sherman – kunstniku lavastuslikud autoportreed aastatest 1976–2010.
http://www.metropicturesgallery.com/index.php?mode=artists&object_id=4
Lavastatud stseenid nukkude ja igapäevaste asjadega
Maris ja Taavi Suits – kommentaaridega seeria „Mänguloomade väärkohtlemine.”
http://www.goodwin.ee/infotankistid/Raisk_teosed/M2nguloomad/index.html
Vanessa Dualib – igapäevastest toiduainetest kujundatud mängulised karakterid.
http://www.blurb.com/books/760763
Mängud perekonnapiltidega
Wilma Hurskainen – kunstnik taaslavastab enda ja kolme õe lapsepõlve fotosid.
http://helsinkischool.fi/helsinkischool/artist.php?id=9015&type=portfolio
Katrin Tees – digitaalne fotomontaaž „Kloonid.”
http://www.goodwin.ee/katrin/clone269/index.html
Moira Ricci – tütar saab pealtvaatajaks oma ema mälestuste albumi fotodele.
http://www.strozzina.org/manipulatingreality/e_ricci.php#content
Christian Boltanski – installatsioonid vanade perekonnapiltidega.
http://www.mariangoodman.com/exhibitions/2001-03-21_christian-boltanski/
Digitaalgraafika
Peeter Laurits – seeriad „Taeva Atlas, „Noosfäär“ ja „Muinasjutud.“
http://www.peeterlaurits.com/peeterlaurits/Fairy_Tales.html#4
http://www.peeterlaurits.com/peeterlaurits/Noosphere.html
http://www.peeterlaurits.com/peeterlaurits/Atlas_of_Heavens.html#0
Liina Siib – fiktiivsete filmide plakatid.
http://digikogu.ekm.ee/ekm/authors/author_id-40
Mart Viljus – „Fotoinstallatsioonid eesti kunstiklassika motiividel.”
http://digikogu.ekm.ee/ekm/authors/author_id-318
Chris Jordan – loodust saastava massitarbimise statistika visualiseerimine (piltidele klikkides näeb kõiki detailselt).http://www.chrisjordan.com/gallery/rtn/#cans-seurat
Foto reklaamis
Madis Palm – suurejoonelised fotolavastused.
http://www.madis.forwards.ee/reklaam.html
Reklaamikonkursi Kuldmuna 2010 finalistid. http://eral.vertical.ee/index.php?page=finalists&id=31
Soovituslik kirjandus
Children as Photographers (Lapsed fotograafidena). http://www.cap.ac.uk/ Sisaldab õpetajatele koostatud töömaterjale.
Karise, Merit. (2009). Reklaam kui sotsiokultuuriline kommunikatsioon: õpiobjekt I. 100% veebipõhine kursus. Tartu Ülikool.http://dspace.utlib.ee/dspace/html/10062/14221/index.html
Linnap, Peeter. (2008). Fotoloogia. Tallinn: Jutulind.
Salumaa, Tarmo ja Talvik, Mati. (2010). Aktiivõppe meetodid III. Tallinn: Merlecons ja Ko OÜ.
Artikkel avaldatud esmakordselt õppekava veebis põhikooli kunstiainete valdkonnaraamatus 2010, ISBN: 978-9949-9110-8-0