Anu Toots – Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi võrdleva halduspoliitika professor
(vt ka artikkel Teaduslik uurimistöö põhikoolis. Anu Toots)
Uurimistööde rohke juurutamine aineõppesse toob paratamatult kaasa õpetaja koormuse suurenemise. Seepärast tuleb mõelda, kuidas saab töömahtu kontrolli all hoida ilma kvaliteedis järeleandmisi tegemata. Üks võimalus on hoida uurimistööde teemad võimalikult väikesemahulised, et õpilane tuleks toime ning õpetajal oleks aega juhendada. Teemat tuleb piirata nii ajas kui ka ruumis. See tähendab soovitust uurida pigem oma valda/linna ja maakonda kui kogu Eestit, valida välja kas jooksev hetk või kindel periood, selmet jätta ajapiirid lahtiseks.
Teine ja ilmselt tõhusam võimalus töömahtu kontrolli all hoida on valida uurimisteemad ühest valdkonnast. Ärge laske õpilastel teemasid täiesti vabalt valida, sest see tähendab, et õpetaja peab end kurssi viima kõigi nende teemadega, oskama aidata allikaid leida ja andmeid koguda. Väga suur vastutulek õpilastele teemade valimisel osutab lõppkokkuvõttes karuteene neile endile, sest nad jäävad juhendamisest ilma. Pigem valige üks suurem valdkond, millest sel aastal kõik uurimistööd kirjutatakse.
Õpetaja tööd tõhustab ka see, kui teemasid valitakse ainekava raames. Selles mõttes pole uurimistöö mingi eraldiseisev tegevus, vaid üks viis läbida ainekava. Ühtlasi lahendab uurimisteemade valimine ainekavast küsimuse, kas teema on jõukohane. RÕK on läbinud mitu ekspertiisivooru, sealhulgas on hinnatud selle eakohasust. Eespool tabelites näidetena toodud teemad hõlmavad kõik mingit ainekava teemat. Lähtekohaks teemade ja uurimisprobleemide sõnastamisel sobivad hästi RÕKis määratud õpitulemused. Allpool on toodud kolm näidet, kuidas ainekavas sisalduv aitab formuleerida uurimisteemasid.
Teema õppekavas: Ühiskonna sotsiaalne struktuur
Õpitulemused
Õpilane:
1) teab ja oskab kontekstis kasutada mõisteid sotsiaalsed erinevused, sotsiaalne kihistumine, sotsiaalne sidusus, sotsiaalne tõrjutus, identiteet, mitmekultuurilisus;
2) märkab erinevusi sotsiaalsete rühmade vahel ja mõistab nende põhjusi;
3) väärtustab sotsiaalset õiglust ja sidusust;
4) väärtustab soolist võrdõiguslikkust;
5) mõistab kultuuride erinevusi ja oskab suhelda teiste kultuuride esindajatega.3
| Uurimistöö teemasid | Millise õpitulemusega seotud? |
| Rikkus ja vaesus Eesti ajalehtede kajastuses | 1, 3, 4 |
| Rahvused ja usundid minu kodulinnas | 1, 2, 5 |
| Eesti tunnetamine vanade ja noorte seas | 1, 3 |
Teema õppekavas: Demokraatia
Õpitulemused
Õpilane:
1) teab ja oskab kasutada kontekstis mõisteid demokraatia, autokraatia, totalitarism; võimude lahusus ja tasakaal, õigusriik, kodanikuõigused, kodanikuvabadused, kodanikuühiskond, kodanikualgatus;
2) selgitab demokraatia põhimõtteid ning nende rakendamist riigivalitsemises;
3) väärtustab demokraatlikke vabadusi ja tunneb demokraatlikus ühiskonnas kehtivaid reegleid (nt pluralismi, kaasamist, vähemusega arvestamist, igaühe võrdsust seaduse ees); käitub demokraatia põhimõtete järgi;
4) oskab vahet teha demokraatial ja autokraatial, tunneb ja selgitab demokraatliku, autoritaarse ja totalitaarse ühiskonna põhijooni ja annab neile hinnangu;
5) selgitab õigusriigi toimimise põhimõtteid.4
| Uurimistöö teemasid | Millise õpitulemusega seotud? |
| Valimisaktiivsus N maakonnas Riigikogu/volikogu valimistel | 2, 3 |
| Kuidas arvestavad volikogu saadikud oma valijaid? | 2, 5 |
| Õpilaste võimalused osaleda noortepoliitika kujundamises | 1, 2, 3 |
Teema õppekavas: Kodanikuühiskond
Õpitulemused
Õpilane:
1) teab ja oskab kasutada kontekstis mõisteid kodanikuühiskond, vabaühendus, kodanikuosalus, kodanikualgatus;
2) mõistab kodanikuühiskonna ja vabaühenduste toimimise põhimõtteid ja eesmärke; iseloomustab kodanikuühiskonna rolli demokraatia tagamisel;
3) oskab kasutada tegutsemisvõimalusi kodanikuühiskonnas; analüüsib probleeme ning pakub lahendusi;
4) algatab ja toetab koostööd ühiste eesmärkide seadmisel ning elluviimisel.
| Uurimistöö teemasid | Millise õpitulemusega seotud? |
| Vabaühenduste ja vallavalitsuse koostöö N vallas | 1, 2 |
| Vabaühenduste roll kodanike kaasamisel avalikku ellu | 1, 2, 3 |
| Kodanikuühiskonna aktivisti portree | 1, 2 |
Lõpetuseks
Teadust võib teha väga erineval tasemel. On niisugust tipptaset, kuhu Eestis ei küündi keegi, ja on ka säärast taset, mis on jõukohane õpilastele. Õpetaja ülesanne ongi leida see tase, mis sobib tema õpilastele või koguni individuaalsele õppurile. Jõukohast taset valides on lähtekohaks uurimisprobleem ja uurimismeetod. Probleem peab olema laste jaoks huvitav ja lahendatav, meetod aga algtasemel, kuid sobiv. Tähelepanu tasub pöörata sellelegi, et erinevad uurimismeetodid eeldavad erinevaid isiksuseomadusi või vähemalt sobivad ühele karakterile paremini kui teisele. Küsitluse tegemine eeldab ühtesid isiksuseomadusi, intervjuu aga teisi. Näiteks ei pea usutleja ise üldse olema jutukas, vaid hoopis viisakas, empaatiavõimeline ja hea kuulaja. Teine tüüp õpilasi kardab suhtlemist võõrastega ning armastab rohkem omaette vaikselt nokitseda; neile tuleks leida teistsugused meetodid, nagu vaatlus või andmeanalüüs. On väga tähtis, et õpilasele sobiks see meetod, mida ta peab kasutama. Uurimistööde korraldamine annab suurepärase võimaluse arvestada rohkem õpilase individuaalsust ja arendada loovust.
Põhikooli valdkonnaraamat SOTSIAALAINED 2010