Anna-Liisa Jõgi
Gümnaasiumi riiklik õppekava 2010. aastast näeb ette, et kõik õpilased koostavad gümnaasiumi jooksul uurimistöö. Gümnaasiumi lõpetamiseks vajaliku uurimistöö nõuded ja selgitused on kättesaadavad Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt välja töötatud „Õpilasuurimuste ja praktilise töö ettevalmistamise ja hindamise korras“ (vt kasutatud kirjanduse loetelu artikli lõpus). Seetõttu käsitletakse artiklis uurimistööga seoses ainult kõige olulisemat. Uurimistöö on õpilase iseseisev teaduslik töö, mis vastab teaduslikule tööle esitatavatele nõuetele ning mis pakub välja mingi uudse momendi. Ühelt poolt on see väga loominguline tegevus, milles ei saa kõike üks-ühele ette kirjutada. Teisalt on uurimistöö oluliseks nõudeks teadusliku meetodi kasutamine ehk teisisõnu peab uurimistöö vastama etteantud formaadile. Inimeseõpetuse ainesse koondatud teemad on õpilaste jaoks elulised ja huvipakkuvad. Seetõttu võib arvata, et inimeseõpetuse alased uurimistööd muutuvad gümnasistide jaoks väga populaarseks ning õpetajatel avaneb palju võimalusi uurimistööde juhendamiseks. Autor toetub peamiselt isiklikule kogemusele üliõpilase, inimeseõpetuse õpetaja, uurimistööde juhendaja ja teadurina, sekka ka nõuandeid mujalt. Enamik artiklis toodud näiteid pärinevad gümnaasiumi inimeseõpetuse ja statistika kursuste lõimitud uurimisprojektidest, mida kasutatakse nende autorite loal.
Miks on uurimistöö õpilasele vajalik ja kasulik?
Juhendades tasub aeg-ajalt mõelda, mida õpilane uurimistöö koostamisest õpib, miks on õpilase jaoks kasulik uurimistööle pühenduda ja millega teda seejuures motiveerida võiks.
a) Uurimistöö annab võimaluse tegeleda süvitsi huvipakkuva valdkonnaga. Õpilased saavad oma uurimistöö teema valida kogu kooliprogrammi alusel.
b) Uurimistöö läbiviimine ja kirjutamine arendab väga paljusid erinevaid üld- ja osaoskusi – nt oskus planeerida oma tegevust, kavandada ja juhtida projekti, oskus otsida ja sünteesida informatsiooni, ennast kirjalikult ja suuliselt väljendada, oskus teha koostööd juhendajaga, tulla toime kriitikaga ja analüüsida oma tegevust. Igal juhul on kõiki neid oskus tarvis edaspidistes õpingutes ja elus üldiselt, seda ka juhul, kui õpilane uuritava teemaga hiljem edasi ei tegele.
c) Uurimistöö annab hea ettevalmistuse kõrgkooliõpinguteks. 2011. aasta õppekava rakendudes on kõrgkoolidel alus eeldada sisseastujatelt teadusliku töö koostamise kogemust ning nende edaspidiseid töid hinnatakse juba selle eeldusega. Teadusliku töö tegemine vajab harjutamist nagu iga teinegi ning gümnaasiumi uurimistöö on hea võimalus teha õpetaja(te) suunamisel esimene näpuharjutus.
d) Teadusliku töö tegemine eeldab õpilaselt ainult huvi ja töökust. Hea uurimistöö tegemiseks ei pea olema üliandekas ega ainult väga heade õpitulemustega. Teaduslik töö on suurepärane võimalus tavalisele tublile õpilasele enese arendamiseks ning omas valdkonnas väga heade tulemuste saavutamiseks.
Teema ja metoodika valik
Uurimistöödes kasutatakse teaduslikku meetodit, mis on universaalne ning koosneb kindlaksmääratud etappidest (nt Aarma ja Kalle, 2005:49). Teadusliku meetodi kasutamine on oluline selleks, et uurimistööde tulemused oleksid võimalikult objektiivsed ning uus teaduslik teadmine oleks võrreldav teiste uurimistööde tulemustega.
Uurimistöö algab teema ja uurimisprobleemi valikust. Siinkohal toon välja kolm peamist kitsaskohta inimeseõpetuse alaste tööde teemavalikul.
- Valitud teema peab olema õpilasele jõukohane. Õpilasuurimuselt ei oodata Nobeli preemia väärilisi avastusi, see on alles esimene samm peamise eesmärgiga õppida metoodikat. Seetõttu võiks teema olla pigem kitsas kui lai, pigem konkreetne ja üheselt mõistetav kui hägus ja defineerimist vajav. Uurimistöö teemas peab sisalduma mingi probleem. Sageli ei hooma õpilased ise oma uurimisprobleemi sügavust ja vajaliku infohulga suurust. Seetõttu soovivad nad mõnikord haarata liiga laia teemat, näiteks uurida „taju“, „keskendumist“, „koduvägivalda“ või „kehakeelt“, mõtlemata seejuures täpsema probleemi peale, mida nad lahendada soovivad.
- Inimese uurimisel ettetulev terminoloogia ei ole tihtipeale nii ühetähenduslik kui näiteks loodusteadustes. Seetõttu on oluline, et kõik uurimisteemat puudutavad mõisted selgitatakse juba teemat valides üheselt lahti. Õpilastele võib see alguses tunduda põhjendamatu norimisena, aga tegelikult välditakse nii hilisemat segadust, kus juhendaja, uurija, uuritavad ja töö lugejad on ühest mõistest erineval moel aru saanud. Näiteks mida täpsemalt hakatakse uurima „tolerantsuse“ või „õpitulemustena“? Kõige suurem kasu mõistete defineerimisest on noorel uurijal endal edasises töös.
- Kuigi konkreetne uurimismetoodika kujuneb pärast uurimisküsimuste ja hüpoteeside sõnastamist, peab õpilane teemat valides üldjoontes läbi mõtlema, kuidas talle huvipakkuvat küsimust uurida. Tähelepanu tuleks pöörata metoodika jõukohasusele, ajaressursile, kooli võimalustele näiteks laborikatseid korraldada ning hilisemale andmete analüüsile. Teemavaliku sidumine metoodika valikuga aitab õpilasel hoomata oma ülesande keerukust.
Uurimistööde juhendamine nõuab harjutamist nagu töö koostaminegi. Igal juhendajal kujuneb välja oma juhendamispraktika. Siinkohal olgu toodud kolm universaalset soovitust, mis kergendavad juhendamist ja vähendavad ajakulu.
a) Juhendajal on seda kergem, mida sarnasemad on tema juhendavate õpilaste teemad. Inimeseõpetuse ainesisu on väga lai ning õpilased võivad pöörduda õpetaja poole väga erinevate uurimisteemade juhendamise palvega. Loomulikult on iga õpetaja enda otsustada, milles ta tunneb ennast kompetentsena ning kui paljudesse erinevatesse valdkondadesse süveneda suudab. Kõige lihtsam on valida mõni laiem, endale huvipakkuv valdkond ning keskenduda selle raamesse jäävate teemade juhendamisele. Nii kulub iga õpilase juhendamisele vähem aega ja jõudu, sest õpetaja on ise teemas sees. Näiteks kui õpetaja tunneb ise huvi motivatsiooni vastu, on tal kõige kergem juhendada õpilasi, kes uurivad motivatsiooniteooriate raamidesse mahtuvaid probleeme, olgu need seotud õppimise, spordi, töötamise vm sellisega.
b) Õpilasel ei ole uurimistööga alustades ettekujutust, kui aja- ja töömahukas see on. Uurimistööd teinud õpilased ise nimetavad ajaplaneerimist kogu protsessi juures kõige raskemaks. Juhendaja saab oma tööd kergendada, kui annab uurimistööd alustavale õpilasele tähtajad töö eri etappide valmimiseks. On tähtis, et ajakavast kinnipidamist kontrollitaks.
c) Kõige levinum viga õpilasuurimistöödes on uurimisküsimuste, hüpoteeside ja tulemuste üksteisele mittevastavus. Näiteks alustatakse uurimistööd eesmärgiga uurida õpilaste suhtumist erivajadustega inimestesse, küsitakse uuritavatelt, kui palju need erivajadustega inimestega kokku puutuvad ning jõutakse järeldustega riigi haridus- ja sotsiaalsüsteemi puudujääkideni. Kuna uurimistöö erinevate etappide vahel on ajaline distants, võib õpilasel endal selline möödarääkivus tähelepanuta jääda. Seetõttu tuleks kohe alguses jälgida, et valitud metoodikaga oleks võimalik uurimisküsimustele vastuseid leida.
Teoreetilise materjali otsimine
Uurimistöö on küll õpilase iseseisev töö, kuid esimene omalaadne. Seetõttu on kergem, kui juhendaja suunab õpilast esialgsete allikate otsimisel. Üldiselt on reegliks, et uurimistöös kasutatakse teaduslikke või vähemalt populaarteaduslikke allikaid. Inimeseõpetuse teemadel kirjutatakse väga palju igapäevases ajakirjanduses, siinkohal on range soovitus õpilastele mitte tugineda uurimistöödes nn pere- ja naisteajakirjadele. Seal esitatud informatsioon ei ole kontrollitud ning õpilane võib teadmatusest toetuda ebakorrektsele infole. Sama kehtib paraku suure osa info kohta, mida leiab internetiavarustest.
Õpilast võiks suunata kasutama andmebaase. Eriti hea on, kui õpilasel on võimalus osaleda kas kooli või näiteks Tartu Ülikooli pakutaval infopädevuse kursusel ning selle raames oma töö jaoks materjali koguda. Võõrkeelse teaduskirjanduse kasutamist ei peaks õpilaselt nõudma, kuid selle kasutamist ei tohiks ka peljata. Tänaste gümnasistide funktsionaalse inglise keele oskus on tänu erinevatele igapäevaselt kasutatavatele meediumitele parem, kui me ehk arvame.
Mõned näited andmebaasidest.
- Eesti artiklite andmebaasist Index Scriptorum Estoniae (ISE) (http://ise.elnet.ee) leiab nii teaduslikku kui populaarteaduslikku eestikeelsest materjali.
- Tervise Arengu Instituudi poolt tellitud uuringud ja analüüsid on toodud TAI kodulehel (http://www.tai.ee).
- Sotsiaalministeeriumi pool tellitud uuringud ja analüüsid on toodud ministeeriumi kodulehel (http://www.sm.ee).
- Eesti raamatukogude ühiskataloog ESTER koondab kirjeid 13 raamatukogu kogude kohta (http://tartu.ester.ee, http://tallinn.ester.ee).
- Tartu Ülikooli raamatukogu digitaalkogusse DSpace (http://dspace.utlib.ee/dspace) on koondatud muuhulgas ülikoolis kaitstud magistri ja doktoritööd.
- Rahvusarhiivi virtuaalses uurimissaalis VAU (http://www.ra.ee/vau) on teave rahvusarhiivi arhiivides olevate materjalide kohta.
- Google Scholar (http://scholar.google.com) on Google’i otsingumootoripõhine teaduskirjanduse andmebaas. Erinevalt teistest ülemaailmsetest teadusandmebaasidest on Google Scholar kõigile kättesaadav.
Andmete kogumise metoodika
Inimeseõpetuses käsitletavad teemad on väga erinevad ning meetodite arsenal, mida õpilased kasutada võivad, sõltub vaid õpilaste oskustest, eksperimendiks vajalike vahendite kättesaadavusest ning ajavarust. Metoodika kasutamisel on kõige olulisemaks reegliks metoodika tundmine. Esialgu tühistena tunduvad metoodilised apsud võivad kogu töö tulemuse nullida. Seetõttu tuleb uurimistöö juhendamisel suunata õpilasi kasutama ainult neid metoodikaid, mida juhendaja ise valdab ja mille korrektsust ta kontrollida suudab. Nii uurija kui juhendaja peavad meeles pidama, et just metoodika on see, mille abil jõutakse uurimisküsimustest tulemusteni.
Inimeseõpetuse teemade uurimisel kasutatakse sõltuvalt uurimisteemast ja püstitatud probleemist väga erinevaid andmete kogumise meetodeid. Siinkohal on toodud peamised meetodid, näited uurimisküsimustest ja meetodite peamised kitsaskohad.
Küsitlus on metoodika, mida kasutatakse inimeseõpetuse uurimistöödes selleks, et uurida inimeste arvamusi, hoiakuid, teadmisi jm.
Näide teemast, kus tuleb kasutada küsitlust: Õpilaste suhtumine kehalise kasvatuse tundidesse. Küsitluse koostamine on alati keerukam, kui esmapilgul tundub. Õpilasele võiks soovitada küsitluse piloteerimist näiteks sõprade ja perekonna peal.
Küsitluse peamised kitsaskohad:
a) Küsimused peavad olema üheselt mõistetavad ja vastatavad. Eelpool toodud näite puhul ei anna tulemust küsimus „Kuidas Sa suhtud kehalise kasvatuse tundidesse?“, sest vastajad peavad suhtumise all silmas erinevaid asju ja nii ei ole vastused üheselt kokkuvõetavad. Uurimistulemuste saamiseks peab seda küsimust kindlasti täpsustama ning uurima suhtumise erinevaid aspekte ja põhjusi.
b) Kirjalikku küsitlust läbi viies võib esitada avatud või valikvastustega küsimusi. Avatud küsimused annavad küll laiemapõhjalisi vastuseid, kuid nende abil kogutud andmed on raskemini analüüsitavad. Valikvastustega küsimuste abil saadud andmed on kergemini kokkuvõetavad, kuid valikvastustega küsitluse koostamine jällegi töömahukam ja keerulisem.
c) Intervjuude juures tuleb õpilastele rõhutada eelneva ettevalmistuse vajalikkust. Näiteks toodud uurimisküsimusele saab läheneda nii kvantitatiivse küsitluse kui intervjuuga, kuid viimane peab olema samuti põhjalikult ettevalmistatud.
d) Küsimused peavad olema eetilised ning ei tohi põhjustada asjatuid probleeme. Toodud näite puhul peaks kaaluma, kas tasub uurida näiteks kehalise kasvatuse õpetaja iseloomuomaduste mõju õpilaste suhtumisele või mitte. Samuti võib probleeme tekitada, kui õpilane soovib minna oma küsitlust läbi viima teistesse koolidesse või kui vastustes ilmneb koolikorralduslikust vaatenurgast kiiret sekkumist nõudvat informatsiooni.
e) Küsitluse puhul peab arvestama sotsiaalse soovitavusega, sellega, et inimestel on kalduvus vastata nii, nagu nad arvavad, et neilt oodatakse. Sotsiaalset soovitavust ei saa vältida, kuid sellega saab küsitluse planeerimisel arvestada.
Eksperiment on metoodika, mis võimaldab teha järeldusi põhjus-tagajärg seostest.
Näide uurimisteemast, kus tuleb kasutada eksperimenti: Muusika kuulamise mõju inimese keskendumisvõimele.
Eksperimendi peamised kitsaskohad:
a) Eksperiment vajab eelnevalt väga põhjalikku läbimõtlemist, sest andmete kogumise kestel on raske midagi muuta. Antud näite puhul tuleb läbi mõelda, kuidas mõõdetakse keskendumisvõimet ja kuidas kindlustatakse, et tekkinud muutus on põhjustatud just nimetatud manipulatsioonist ehk muusika kuulamisest.
b) Eksperimendi juures mängib rolli nn platseeboefekt – kui uuritav teab, et miski peab teda mõjutama, siis võib tulemuseks olla kas vale-positiivne või vale-negatiivne tulemus.
c) Õpilaste poolt läbiviidavatel eksperimentidel inimestega tuleb väga hoolega jälgida, et need vastaks eetikanõuetele.
Vaatlus võimaldab kirjeldada mingisugust nähtust.
Näide uurimisküsimusest, millele vastamiseks tuleb kasutada vaatlust: Riidepoodide teenindajate teadmised oma kaubast ja teeninduse kvaliteet.
Vaatluse peamised kitsaskohad:
a) Vaatluse eel tuleb kindlasti koostada nn vaatlusprotokoll. Antud näite puhul määratleda, milliseid teadmisi teenindajatel kontrollitakse ning mille alusel hinnatakse teeninduse kvaliteeti. Ilma vaatlusprotokollita vaatlema minnes tullakse tagasi tühjade kätega, sest vaadeldavaid tegevusi on raske kohapeal üldistada ja struktureerida ning erinevates poodides silma jääv ei ole võrreldav.
b) Vaatleja on alati subjektiivne ja näeb asju oma eelnevast elukogemusest lähtuvalt. Seepärast on soovitav, et ühte vaatlust viivad samaaegselt läbi vähemalt kaks inimest, kelle tulemusi hiljem võrreldakse.
Dokumentide analüüs seisneb mingisuguste olemasolevate kirjalike või audiovisuaalsete materjalide süstemaatilises analüüsimises.
Näide teemast, kus tuleb kasutada dokumentide analüüsi: Laste õiguste käsitlemine meedias uue perekonnaseaduse valguses.
Dokumentide analüüsi peamised kitsaskohad:
a) Dokumentide analüüsi eelduseks on see, et kasutatakse kõiki uurimisküsimuse seisukohalt olulisi kättesaadavaid dokumente. Siinkohal võib õpilast tabada informatsiooni üleküllus, mille vastu aitab teadlik teema piiramine, antud juhul näiteks aastatega 2008-2010.
b) Dokumentide analüüsil tuleb dokumentidest leitud informatsiooni põhjal luua mingi uus teadmine. Info rohkuses on aga oht, et dokumentide analüüsist saab referaat. Seda meetodit kasutav õpilane peab kindlasti kasutama kogu oma analüüsivõimet ning kriitilist mõtlemist Uurimistööd planeerides peab õpilane mõtlema väga hoolikalt läbi, milline on oodatav uus teadmine ning kas tal jätkub dokumentide põhjalikuks analüüsiks vajalikku kannatust ja üldistamisoskust.
Riigi, kooli vm asutuse poolt kogutud ametlike andmete kasutamine on mõttekas siis, kui õpilane ei saa ise neid andmeid koguda. Riigi poolt kogutud andmed Eesti elanikkonna kohta, mida matemaatikast huvitatud õpilasel on hea oma inimeseõpetuse alases uurimistöös kasutada, leiab Statistikaameti kodulehelt (http://www.stat.ee). Tavaliselt tekib ka koolil põhitegevuse tulemusena andmeid, mida saab kasutada erinevate uurimisküsimuste püstitamiseks.
Näide teemast, kus tuleb kasutada ametlikku statistikat: Meie kooli õppimaasunute matemaatikaalased teadmised.
a) Näiteks toodud teema uurimisel on kõige otstarbekam kasutada sisseastumisteste. Nagu kõigi muude ametlike andmete puhul on ka siin peamiseks ohuks andmekogumise ebasüstemaatilisus. Tõenäoliselt ei ole sisseastumistestide koostamisel arvestatud, et erinevate aastate testide tulemused peaksid olema võrreldavad ning seetõttu on toodud näite puhul uuritavad testid aastate lõikes tõenäoliselt erineva raskusastmega.
b) Õpilastele ei tohi panna vastutust hallata delikaatseid isikuandmeid. Seetõttu on juhendaja rolliks jälgida, et õpilane ei peaks seoses uurimistööga isikuandmetega kokku puutuma.
c) Ametlike andmete, nagu ka muu kvantitatiivse materjali analüüsimisel peab õpilane suutma hinnata oma statistikaalaseid oskusi ning küsima kindlasti vajadusel abi, et vältida andmete väärtõlgendamist.
Kuigi õpilasuurimistöö tulemuseks peab olema mingi uus teadmine, ei tohiks õpilased muretseda, kui nende uurimisprobleem on nende teadmata kuskil maailma teaduses juba lahendatud. Gümnasist ei jõua ennast kindlasti kogu valdkonna teadusliku teooriaga kurssi viia. Tulemuste esitamine ja analüüs teiste uurijate tulemuste kontekstis on algajale uurijale tavaliselt kõige raskem. Juhendaja rolliks on õpilaste julgustamine ning jõukohase analüüsisügavuse kättenäitamine.
Eetikast
Inimeseõpetusega seotud teemade uurimisel peab kindlasti läbi mõtlema võimalikud eetikaprobleemid (vt eespool andmete kogumise meetodite näiteid) ning siinkohal on juhendaja vastutus väga suur. Õpilased ei pruugi kogenematusest märgata oma töös eetilisi küsitavusi. Peamised eetikaprobleemid kerkivad esile uurimismetoodika kavandamisel ning võõra teabe kasutamisel.
Inimeseõpetuse alased uurimisteemad ja kasutatavad uurimismeetodid on eetilises mõttes küllalt keerulised. Õpilaste kogenematust ja kooli vastutust arvestades tuleks siinkohal hoida pigem madalamat profiili. Eestis on inimeste uurimisega seotu reguleeritud teadusasutuste poolt ning pigem liigutakse eetiliste nõuete karmistamise suunas. Enne valitud meetodi rakendamist peab juhendaja kindlasti läbi mõtlema, millised eetilised probleemid võivad õpilase ette kerkida. Abi ja inspiratsiooni eetikaküsimuste lahendamisel leiab TÜ Eetikakeskuse eetikaveebi teaduseetika lehelt (http://www.eetika.ee).
Teine eetikaga seotud küsimus on plagiaadi vältimine. Nii õpilased ise kui ka plagieerimise uurijad väidavad, et peamine plagieerimise põhjus on teadmatus. Õpilased on kuulnud, et plagieerida ei tohi, kuid nad ei tea täpselt, mis see on, mida teha ei tohi. Lisaks on infoajastu laste jaoks vahest raskestimõistetav, kuidas internetis või raamatus avaldatud info võib tegelikult olla kellegi omand. Juhendaja ülesandeks on õpilastele plagiaadi olemust põhjalikult selgitada ning suunata neid töös pigem rohkem kui vähem viitama. Lisaks informatsiooni viitamata jätmisele võib ette tulla ka internetist leitud materjalide üks-ühele esitamist enda omade pähe. Siinkohal on abiks kahtlusi äratanud tekstide guugeldamine või näiteks plagiaadi kontrollimine veebilehel http://www.dustball.com/cs/plagiarism.checker/.
Miks on uurimistöö juhendamine õpetajale vajalik ja kasulik?
Uurimistööde juhendamine on aega ja jõudu nõudev töö, kuid õpetajal on sellest samas ka väga palju võita.
1. Uurimistööde juhendamine annab motivatsiooni ennast harida ning süveneda ainealastesse teemadesse, mille kohta muidu ehk nii palju ei loeks. Seega on juhendamine suurepärane võimaluse professionaalseks arenguks.
2. Uurimistöid juhendades saab lõimida oma õppeainet teistega, teha koostööd kolleegidega ja tutvuda hoopis uute teadmistega. Inimeseõpetuse alased uurimisteemad lõimuvad suurepäraselt näiteks matemaatika, sporditeaduste, informaatika, majandus- ja ühiskonnateaduste, bioloogia, meedia jt õppeainetega. Loodan väga, et õpilased julgevad tulla aineraamidest välja ning integreerida oma uurimistöös erinevaid õppeaineid.
3. Juhendamine annab hea suhte õpilasega. Uurimistöö juhendamine on oluliselt individuaalsem, kui igapäevane õppetöö. Juhendamine annab võimaluse töötada noorte inimestega ühise eesmärgi nimel, näha üheskoos vaeva, aga ka rõõmustada ühiste töötulemuste üle.
Kasutatud ja soovituslik kirjandus
- Aarma, A., Kalle, E. (2005) Teadustöö alused. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool.
- Booth, W.C., Cololmb, G.G., Williams, J.M. (2008) Craft of Research. Chicago: The University of Chicago Press.
- Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2005) Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina.
- Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilaste uurimistööde koostamise ja vormistamise juhend (2010) WWW-materjal [http://www.htg.tartu.ee/dokod/HTG_uurimistoode_juhend_2010.pdf] (vaadatud 14.08.2011).
- Power, L.G. (2009) University students’ perceptions of plagiarism. Journal of Higher Education. 80, 643-662.
- Põldoja, H. (2011), Õppematerjalid ja autoriõigus. Gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse aineraamat. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus.
- Õpilasuurimise ja praktilise töö ettevalmistamise ja hindamise kord (2011). Haridus- ja Teadusministri määrus 12.10.2011 (http://www.riigiteataja.ee).